Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul vaatas komisjon mulluse majandusaasta aruande läbi koos riigikontrolli esindajatega. Riigikontrolli kontrolliaruande kohaselt on riigi majandustehingud olulises osas sooritatud kooskõlas riigieelarvega seotud seadustega ning riigi 2020. aasta eelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.
Savisaar nentis, et auditi käigus selgus, et osade valitsemisalade kulud ja investeeringud ei ole erinevaid arvestuspõhimõtteid rakendades, s.t raamatupidamises ja programmipõhises eelarve täitmise aruandes, omavahel vastavuses.
„Riigi konsolideeritud kohustised ulatusid 2020. aasta lõpus 12,50 miljardi euroni, mis on 2,88 miljardit eurot enam kui aasta varem. Laenukohustised moodustasid sealhulgas 5,70 miljardit eurot ning pensionieraldised riigi endistele ja praegustele töötajatele 3,19 miljardit eurot,“ viitas Savisaar aruandele.
„2020. aastal langes valitsussektori eelarvepositsioon puhkenud Covid-19 pandeemia tõttu sügavasse puudujääki, mis moodustas Statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 1,31 miljardit eurot ehk 4,8 protsenti SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja sotsiaalkindlustusfondid vastavalt 3,6 protsenti ja 1,2 protsenti SKP-st, mida veidi tasakaalustas kohalike omavalitsuste ülejääk 0,02 protsenti SKP-st,“ selgitas Savisaar. Ta lisas, et keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, mida ühelt poolt mõjutas maksutulu langus ning teisalt lisaeelarvega kavandatud kriisileevendusmeetmetega kaasnenud kulude kasv.
2020. aasta riigieelarve täitmise aruande kohaselt olid riigieelarveliste asutuste 2020. aasta riigieelarve tulud 10,77 miljardit eurot, vähenedes aastaga 88,9 miljoni euro võrra. Riigieelarve kulud ja investeeringud moodustasid kokku 12,19 miljardit eurot, kasvades aastaga 1,21 miljardi euro võrra. 2020. aasta eelarvepositsiooni arvestuses ületasid kulud ja investeeringud 1,21 miljardi euro võrra tulusid.
Riigikontroll leidis, et riigi 2020. aasta raamatupidamise aastaaruanne kajastab kõigis olulistes osades õiglaselt riigi finantsseisundit ning lõppenud aruandeperioodi majandustulemust ja rahavoogusid, kui jätta arvestamata märkus materiaalse põhivara saldo kohta.
Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub Riigikontrolli kontrolliaruanne.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse esitatud Riigikogu otsuse “Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine” eelnõu (432 OE) täiskogu istungile 10. novembril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
Juba jõudis EKRET välismaal sõimata! Mitte si**agi pole siin muutunud.
Nagu eelmine rahakulutaja.
Soome bakterioloogia professori Pentti Huovineni väitel võib avalikus tualetis istudes saada kõige tõenäolisemalt mõne kõhuhaiguse.
Neid haiguseid põhjustavad näiteks rotaviirus ja noroviirus. Ka koroona võib levida väljaheidete kaudu, vahendab Iltalehti.
Kõhulahtisust põhjustavad haigused levivad aerosoolidena õhus. Seetõttu tasub WC-poti kaas enne vee peale laskmist kinni panna.
Mikroobid levivad aerosoolidena WC-poti ümbrusse, samuti WC-poti kaanele, kus need puutuvad kokku nahaga. Kõhulahtisuse põhjustajad aga ei tekita naha-probleeme. Korralik kätehügieen pärast tualetis käimist välistab mikroobide jõudmise suhu.
Nahk võib saada kannatada, kui tagumiku nahk on katki. Terve nahk suudab eri nakkusi