Riigikogu esimees Jüri Ratas arutas tänasel kohtumisel Tallinnas Soome parlamendi esimehe Anu Vehviläineniga kahe riigi vahelise koostöö süvendamise võimalusi ja uute algatuste loomist.
„Eesti ja Soome vahel on püsivad ja tihedad suhted, seda nii inimestel omavahel kui ka majanduses ja kultuuris,“ kinnitas Ratas. „Viimase 30 aasta jooksul on Soome mänginud olulist rolli Eesti arengus, olgu selleks näiteks turismisektor või otseinvesteeringud.“ Ta avaldas lootust, et 2022. aasta veebruaris valmiv Eesti ja Soome tulevikuraport pakub veelgi rohkem võimalusi ja uusi algatusi.
Ratase sõnul on Eesti ja Soome omavahel väga tihedalt seotud ühise elektrivõrgu kaudu ning koostööd tehakse küberjulgeoleku valdkonnas. Ta tõi näiteks, et Soomel on ekspert Tallinnas NATO Kooperatiivses Küberkaitsekeskuses ja Eestil Helsingis asuvas Euroopa hübriidohtude vastu võitlemise tippkeskuses. Pooled pidasid oluliseks veelgi paremat teabevahetust ja olukorrateadlikkuse suurendamist.
Tulevikuühendustest rääkides tõi Ratas esile Tallinna ja Helsingi ühenduse Rail Balticaga. Ning tegi ka ettepaneku uuesti hoogustada sõpruslinnadevahelist suhtlust ning luua suhted sõpruskoolide vahel. „Nii saame veelgi tihendada omavahelisi suhteid ja õppida paremini teineteise keelt ja kultuuri,“ sõnas Ratas. Digikoostöö valdkonnas tõi Riigikogu esimees esile digiretsepti, mille võiks tema sõnul kasutusele võtta ka teistes Põhjamaades ja Balti riikides.
Kohtumisel vahetati veel informatsiooni ja kogemusi koroonakriisi ohjamisel. Ratas tänas Soomet solidaarsuse ja abi eest, mis aitas Eestil võidelda COVID-19 epideemiaga. Nimelt laenas Soome Eestile 130 000 doosi Pfizer/BioNTech vaktsiini, mille Eesti tagastab järgmise aasta veebruaris ning oli valmis võtma vajadusel vastu kriitilisi patsiente Eesti haiglatest.
Kohtumisel osalenud Eesti-Soome sõprusrühma liige Urve Tiidus nimetas kahe riigi vahelisi suhteid fantastiliseks. Tema sõnul on meil lähedaste naabritena sarnased traditsioonid, mis toetavad koostöö süvendamist. Tiidus tõi valdkondadena esile digitaalse koostöö ja ülikoolide vahel tihedama suhtluse loomise.
Koroona epitsentriks on tõusnud kesk-Euroopa riigid. Soome tase püsib jätkuvalt madal, Eesti tase on hakanud langema.
Euroopa haiguste kontrollikeskuse ECDC andmetel oli eelmise, 46. nädala seisuga kõrgeim nakatumiste tase Sloveenias (2137 juhtu 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta). Võrdluseks, see on 10 korda kõrgem tase kui Soomes. Järgnevad Slovakkia (2038), Austria (1992), Tšehhi (1721), Horvaatia (1704), Belgia (1610) ja Liechtenstein (1394).
Kõige madalam tase on Rootsis (125 nakatumist 14 päeva jooksul 100 000 elaniku kohta). Järgnevad Hispaania (132), Malta (164), Itaalia (175), Soome (234) ja Portugal (248).
Numbrid näitavad, et Euroopas puudub otsene seos vaktsineerimiste ja nakatumiste arvu vahel. Euroopas on tipus kõrge vaktsineeritusega riigid nagu Belgia (vaktsineeritud 76 protsenti elanikest), samas on madal nakatumiste tase Rootsis, kus vaktsineeritus on madal (68 protsenti elanikest). Euroopa kõrgeima vaktsineeritusega riigis Portugalis (87 protsenti elanikest) kasvab kiiresti nakatumine ja Portugal on mööda läinud Soomest (vaktsineeritud 72 protsenti elanikest).
Sellest arutelust võib kasu olla. Peale kõige muu tuleks Soomest eeskuju võtta kuidas nad hoolitsevad oma rahva heaolu eest ja ei sekku teiste riikide siseasjadesse. Meie völisminister võiks ka eeskuju võtta ja jätta tühjad kokkulepped sest meist ei olene midagi vaid hakata tegutsema meie riigi huvides. Me muudkui abistame teisi ehkki vajame ise abi.