Kaitseministeerium ja välisministeerium sõlmisid leppe välis- ja julgeolekupoliitikaalase koostöö edendamiseks

Foto allikas: Välisministeerium

Kaitseminister Kalle Laanet ja välisminister Eva-Maria Liimets allkirjastasid täna kokkuleppe välis- ja julgeolekupoliitika koostöö edendamiseks kahe ministeeriumi valitsemisala vahel.

„Meil on välisministeeriumiga väga tihe koostöö, ent praegust julgeolekuolukorda arvestades tahame selle kokkuleppega veelgi tugevdada sidemeid riigi välispoliitika, julgeoleku ja riigikaitse eesmärkide elluviimisel ja tutvustamisel nii riigisiseselt kui rahvusvaheliselt,“ ütles kaitseminister Kalle Laanet.

Kahe ministeeriumi vahel on aastaid toiminud näiteks riigiametnike rotatsioon, kus ühe ministeeriumi töötajad saavad oma erialaseid oskusi ja kogemusi rakendada ning koguda teise ministeeriumi valitsemisalas. Koostööleppe eesmärgiks on edendada värbamist, et tuua kahte valdkonda rohkem erialast teadmist.

„Vaadates meie julgeolekukeskkonna arenguid, on tähtis pidevalt mõelda, kuidas olla valmis võimalikult hästi vastama selles tekkivatele tavapärastele ja ka uutele väljakutsetele. Seetõttu on oluline märgata neid kohti, kus saame erinevate riigiasutuste vahelist tavapärast koostööd tihendada ning üksteise tegevust parimal viisil täiendada,“ ütles välisminister Eva-Maria Liimets.

Koostööd tehakse ka kahese kasutusega ja küberruumi tehnoloogiatega seotud teadus- ja arendustegevuses ning vastavate koostöövõrgustike loomisel.

„Kavatseme leida viise Eesti kaitsetööstuse ekspordi kasvatamiseks ning kasutada äridiplomaatia võimalusi Eesti ettevõtete välisturgudel toetamiseks. Küberkaitse tugevdamiseks soovime senisest enam tegutseda koos nii teadus- ja arendustegevuses kui ka vastavate koostöövõrgustike loomisel,“ tõi välisminister Liimets veel välja.

Samuti hakatakse ühiselt panustama teadus- ja arendustegevusse, et kasvatada võimekust julgeoleku tugevdamiseks. Nii määratakse üheskoos kriitilise tähtsusega välispoliitika, julgeoleku ja riigikaitse valdkonna uurimisprobleemid, mille analüüside tellimiseks teadus- ja arendusasutustelt otsitakse edaspidi ühiseid võimalusi.

Samuti on leppe eesmärgiks kaitsetööstuse valdkonna arendamine ning ekspordi kasvatamine toetades Eesti ettevõtteid välisturgudel. Selleks kaastakse ettevõtjaid kõrgetasemeliste visiitide äridelegatsiooni ning aidatakse luua suhteid ja vahendada kontakte erialamessidel.

Kahe ministeeriumi vahel on veel mitmeid koostööpunkte nii infoturbe, informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kui ka riigikaitseobjekti valvamise ja kaitsmise alal. Samuti tehakse koostööd hangete, personali, õigusloome alal ning rahvusvaheliste kokkulepete koostamisel.

Fotod: https://flic.kr/s/aHBqjzvYqV

5 kommentaari
  1. Soo 3 aastat ago
    Reply

    ILMAAEGU MA HAKKASIN SIIN LUGEMA ARTIKLIT. SEE ON NII NÕME JA MITTE MIDAGI SELLEST EI MUUTU.. KAKS VIHAVAENU JA SÕJAOHTU KÜLVAVAT INIMEST. NAD TEEVAD VAID HALBA JA MEIE RIIGIL POLE SELLEST MIDAGI KASU. Jõulude ajal nii vastik tegevus.

  2. Enn 3 aastat ago
    Reply

    Varem kirjutasid Kesknädalas parimad keskerakondlased kes ei külvanud vihavaenu ja hoolisid meie inimeste heaolu saavutamisest. ei tea kust tuleb see viha ja õelus. Nende tegtsemine on naeruväärne. Topivad oma nina sinna kuhu pole vaja ja kohe tahavad sõda. Veme,aal on rahulik elu, vene intelligents on kõrgel tasemel ja ei halvusta teisi riike. Oleme väike ja vaene riik ja meist ei olene midagi.

  3. Aja Lugu 3 aastat ago
    Reply

    Donald Trump kuulutas USA presidendina 20.01.2017 ameerika rahvale: “America First!”,” Ameerika huvid kõigepealt!” Millegipärast on meie poliitikud ja propagandistid jätnud märkamata tema järgmisena öeldu:
    “Iga riik peab ise oma huvide eest seisma!”
    …ka Eesti !

  4. Nii 3 aastat ago
    Reply

    Kahju et kaitseminister abielus on sest muidu oleks need siin paras paar täis vihavaenu ja õelust. Nendele oleks küll vaja jumalasõna et nad saaksid oma tigedusest jagu. Vihavaenu õhutamisega küll sõjaoht ei kao. USA peaks lõpetama oma sekkumise ja tegelema oma riigi asjadega. ukraina peab rahunema ja mõtlema kuidas saaks elatustaset oma riigis tõsta sest see on vilets. Venemaal elab palju ukrainlasi ja nendesse suhtutakse hästi. Muidugi ei ohusta meid Venemaa isegi meiepoolse vihavaenu osutamise tõttu. Sõbralik suhtumine on rahu pant. NATO pole veel kedagi aidanud ja naeruväärne on arvata et Venemaa kardab NATO-t keda hirmutamiseks on saadetud Venemaa piiri äärde. Kui sõda tuleb pole Venemaa süüdi vaid teised sõjaõhutajad. Balti riigid võivad õhutada vihavaenu palju tahaad aga neist ei olene midagi koostagu lepinguid palju tahavad. Hädaohtlik on see et USA sekkub Venemaa poliitikasse mis pole üldse tema rida.

  5. Aja Lugu 3 aastat ago
    Reply

    Välis ja kaitsepoliitika aruteludesse on hädavajalik kaasata rahvas. Inimesed, kes ei oma juurdepääsu riigisaladustele, ei saa neid ka välja lobiseda. Eriti karjuv vajadus on arutelu Kaitseministeeriumi relvatellimuste üle. Täna, täppisrelvade ajastul, hankis Eesti KM väga ägedad torud, mis lasevad koguni 40km kaugusele. Aga kuhu???? Kas nad millele või kellele pihta ka saavad? Eile teatati meile, et Eesti loob endale võimekuse blokeerida Soome laht ründerelvastusse kuuluvate meremiinide ja 250km tegevusulatusega laevatõrjerakettide abil. Ullikestele serveeritakse seda “rannakaitse” nime all. Kui Peeter I raius “akna Euroopasse” viis see eesti rahva väljasuremise äärele….Ei ole mingit alust lootqa, et Venemaa vaatab sellele mokk töllakil.
    Unistused keskmaa õhutõrjest kuuluvad droonide ja täppisrelvade ajastul samuti utoopia valda. Väliskirjanduses on asjalikke arutelusid õhutõrje võimalikkuse ja efektiivsuse üle. Aga meie muudkui tellime ja ostame utiili!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.