Riigihalduse minister Jaak Aab kohtub teisipäeval Narva-Jõesuu linnapea Maksim Iljiniga ja Ida-Virumaa ettevõtjatega, et selgitada Narva-Jõesuu muuli rahastamist; muuli olulisimaks ülesandeks on Eesti ja Euroopa Liidu idapiiri kaitsmine.
Venemaa rajab kolme kilomeetri kaugusele Narva-Jõesuust 5000 inimesele kavandatud majutuskompleksi, millest räägitakse kui pagulaskeskusest. Praegustes oludes võidakse rajatavat kompleksi kasutada samasuguse kriisi tekitamiseks, millega Poola seisis silmitsi piiril Valgevenega.
Seega tõstis Ukraina vastane agressioon varasemast olulisemale kohale Narva-Jõesuu muuli julgeolekulise tähtsuse.
Muuli puudumise tõttu jõesuudmesse kandunud liiv takistab piirivalvekaatrite liikumist. Madala veetaseme korral muutub jõesuue jalgsi läbitavaks.
Muuli rajamine loob ka võimaluse laevanduse taastamiseks Narva jõel.
Narva jõe suudmesse kavandati muulid nii paremale kui ka vasakule kaldale juba üle 250 aasta tagasi, mis jäi raha puudusel ellu viimata. Teine katse tehti 1929. aastal, kui valmis rannakindlustus ja 150 meetri pikkune munakividest ning rahnudest muuliosa, millest 50 meetrit ulatus merre. Teise maailmasõja ajal muul purustati. Viimane ebaõnnestunud katse Narva-Jõesuu muul valmis ehitada tehti aastatel 1987–1990.