Kultuuriminister aastakõnes: järgnevatel aastatel on oluline sektori taaskäivitamise toetamine

Tiit Terik. Foto: Kultuuriministeerium.
Kultuuriminister Tiit Terik pidas täna Riigikogus kultuuri- ja spordipoliitika aastakõne, milles tutvustas riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ ning spordipoliitika põhialuste elluviimist. Avaldame kõne täisteksti.

Lugupeetud istungi juhataja, head rahvasaadikud, kuulajad.

Mul on hea meel tutvustada teile Kultuuriministeeriumi valitsemisala eesmärke ja tegevusi, mis on esitatud kolmes arengukavas. Need panustavad „Eesti 2035“ strateegia kõigi sihtide saavutamisse. Loodan väga, et see ülevaade veenab, et kultuur pole ammu enam riigieelarve tüütu kulurida, millel puudub kate. Vastupidi. Oleme leidnud üles oma valdkonna väärtusahelad ja oskame neid väga hästi rakendada.

Kultuuril on definitsioone kümneid või isegi sadu. Kindlasti tähendab kultuur kontakte inimeste vahel, selle kaudu jagatud väärtusi ja ühiseid tähendusi. Nende tähenduste rohkus annab meile alati aimu selle kohta, kui sidus on tegelikult meie ühiskond.

Alustan praegusesse ajakonteksti sobivalt ühiskonna sidususest.

Aastatel 2010–2020 on suurenenud nende inimeste osakaal, kes suhtuvad püsikontakti erinevast rahvusest elanikega soosivalt. Noorema põlvkonna jaoks on ühine suhtluskeel just eesti keel ning nooremad teisest rahvusest inimesed suhtlevad eestlastega märksa sagedamini kui nende vanemad rahvuskaaslased. Eelmisel aastal osales erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste ühistegevuses umbes 18 000 inimest.

Need on suundumused, mille üle võib kindlasti heameelt tunda.

Teisalt, me ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et Ukraina sõjast põhjustatud humanitaarkriis on Eesti ühiskonnale omamoodi lõimumise eksamiks kujunemas. See peab andma vastuse kahele küsimusele: esiteks, kas saame hakkama inimeste vastuvõtmisega, ning teiseks, milline on meie ühiskonna psühholoogiline valmisolek.

Pikemas vaates mõjutab see riigi käekäiku enamgi kui põgenike vastuvõtmine. Kultuuriministeerium keskendub koos oma partneritega inimeste kohanemisele ja just pikaajalisele lõimumisele ning ühiskonna sidususe hoidmisele ja kasvatamisele.

Lõimumisvaldkonnale annab pika perspektiivi Sidusa Eesti arengukava aastateks 2021–2030. Selle üks eesmärke on kõigiti soodustada, et eri keele ja kultuuritaustaga inimesed kannaksid Eesti identiteeti, osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ning tunneksid ühtekuuluvustunnet.

Tõsi, 24. veebruaril alanud uut reaalsust selles arengukavas ei nähtud – ei oleks saadudki näha. Ent midagi pole katki, kuni teeme tegelikku olukorda arvestades vajalikud korrektiivid oma plaanidesse.

Ühiskonnana peame igal juhul arvestama, et väga paljud inimesed jäävad siia pikemaks ajaks kui kuu või isegi aasta. Meile tähendab see kõrgendatud vajadust aidata nendel inimestel võimalikult pehmelt kohaneda Eesti ühiskonnaga ja lõimuda meie kultuuriruumi. Selleks tuleb aga omandada eesti keel.

Keeleõpe on vältimatu, et töötada näiteks teenindussektoris, haridus- ja meditsiinivaldkonnas ja avalikus sektoris. Selleks jätkame keelekursuste pakkumist märksa suuremale hulgale soovijatele. Eesti on e-riik ning sestap arendame edasi ja loome uusi digiplatvorme keeleõppeks ja täiskasvanute keeleõppe korraldamiseks.

Keeleoskus ei saa jääda passiivseks. Sellepärast paneme suurt rõhku eesti keele igapäevasele kasutamisele eestikeelses keelekeskkonnas.

Keel ja meel on vennad. Tahan tänada kõiki neid Eesti kultuuriasutusi, kes juba praegu on lubanud Ukraina sõjapõgenikud tasuta oma väljapanekutega tutvuma – samuti selleks, et soodustada kohanemist Eesti vaimse keskkonnaga. Raamatukogude teema-aastal ootavad paljud raamatukogud üle Eesti sõjapõgenikke lugema ja laenutama väljaandeid, paljundama dokumente, kasutama internetti või ka lihtsalt raamatukogu mängunurkades lastega mängima.

Kõik need tegevused aitavad luua eesti keelest erineva emakeelega inimestele sidet Eesti riigiga. Ent kuidas seda sidet tugevdada?

Uuringud kinnitavad, et kodakondsus aitab kinnitada inimese sidet riigiga. Küsimus ei ole kodakondsuspoliitika muutmises, vaid keerulisena näiva protsessi lihtsustamises. Me loome Eesti kodakondsuse taotlemiseks ettevalmistavate teenuste terviklahenduse ja tagame inimeste teavitamise sellest. Niisamuti on oluline tagada muude kohanemist ja pikaajalisemat lõimumist toetavate teenuste olemasolu ja kättesaadavus. Võrdne juurdepääs avalikele teenustele, olgu selleks siis tervishoid, tööturu- ja karjääriteenused või midagi muud, aitab end tunda täisväärtusliku ühiskonnaliikmena. Lõimumis- ja kohanemisvaldkonna horisontaalsus nõuab veelgi suuremat koostööd ministeeriumide ja poliitika rakendajate vahel, sealhulgas kohalike omavalitsuste, vabaühenduste ja erasektoriga.

Peame praegu tõdema, et kohanemis- ja lõimumisteenuste sihtrühmad ei ole neile pakutavast piisavalt teadlikud ning info on killustatud. Peame vähendama infomüra ja jooksutamist, mida oleme samuti selles põgenikekriisis paraku näinud.

Me ei saa lubada endale uute segregeeritud kogukondade teket. Esimesest päevast peale, kui inimene jõuab meie riiki, peab tal tekkima ligipääs eesti kultuuriruumile ja avalikele teenustele. Vastuvõtjatena peame suutma teha lihtsalt arusaadavaks siin maal kehtivad väärtused, et igaüks saaks end maksimaalselt rakendada nagu ütleb meie põhiseadus.

Austatud Riigikogu liikmed!

Seotult eelnevaga saame kinnitada, et Eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise ja järjepideva arengu tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond. Elujõulise kultuuriruumi üks mõõdikuid on Eesti elanike osalemine kultuurielus. Nii „Eesti 2035“ kui ka „Kultuuri arengukava 2021–2030“ seab eesmärgiks keskmiselt 80% Eesti elanike osalemise kultuurielus. Kui 2015. aastal osales viimase aasta jooksul kultuurielus 84%, siis 2017. aastal oli see protsent 79 ja 2020. aastal 74.

Langustrend on arusaadavalt põhjustatud viimaste aastate piirangutest ja pandeemiast põhjustatud ebaturvalisest keskkonnast. Selgeks sai ka see, et mitte miski ei asenda vahetuid kontakte, nii-öelda lava ja saali kohtumist.

Seetõttu on järgnevatel aastatel väga oluline kultuuri- ja loomemajanduse sektori taaskäivitamise toetamine. See ei ole mõttekoht ainult keskvalitsusele, vaid ka kohalikele omavalitsustele. Me näeme, et kultuuris osalemise erinevused on üsna suured ka piirkonniti. Kui näiteks Läänemaal osales kultuurielus 81% vastanutest, siis Ida-Virumaal veidi üle 61% ja Võrumaal veelgi vähem.

Statistika juhib selgelt tähelepanu muredele nagu kättesaadavus, tahe kultuuri loomises osaleda ja ise elamusi pakkuda. Need küsimused ootavad pandeemia järgsel ajal lahendamist vaatamata iseenesest headele statistilistele näitajatele. Oleme teinud olulisi investeeringuid kultuuriobjektidesse ning sündmusi ja asutusi külastatakse aktiivselt. Eesti kultuurimaastik on mitmekesine ja väga kõrgetasemeline ning kultuur on meie inimeste jaoks oluline.

„Eesti 2035“ sihte aitab saavutada „Kultuuri arengukava 2021-2030”. Selle üldeesmärk on elujõuline, arenev ja maailmale avatud eesti kultuur, milles osalemine on loomulik osa iga inimese elus. Kui kultuur on elujõuline, siis jõuab see kindlasti ka maailma ja teeb Eestit suuremaks.

Poliitiliste otsuste mõju ei avaldu kultuurimaastikul kunagi üleöö. Hea ja õige näide on sellest aastast algav kultuuriranitsa toetusmeede. Kui laps või noor käib oma kujunemise eas vaatamas teatrietendusi, külastab kinoseansse või muuseume, siis on lootus, et temast kasvabki aktiivne teadlik kultuuris osaleja. Toetusena on eraldatud 1 miljon eurot, kuid juba praegu on selge, et kultuuriranitsa rahastu mahtu on tarvis otsustavalt suurendada.

Teame, et Eesti rahvas armastab teatrit. Oleme külastuste arvu poolest maailma absoluutses tipus. Riigikogule esitatud etendusasutuste rahastamissüsteemi muudatused toetavad nii etenduskunstide mitmekesisust kui ka kättesaadavust.

Loomingu sünnis ehk elamuste pakkumises on üha suurem roll loovisikutel, kes on vabakutselised. Eestis oli 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut. Nad on loomevaldkonna ökosüsteemi orgaaniline osa ja sestap on neile sotsiaalsete garantiide tagamine samuti Kultuuriministeeriumi lähiaastate prioriteet.

Käesoleva aasta oleme pühendanud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamisele. Eesmärk on siingi sama: leida õiglane toetamise mehhanism professionaalidele, kes panustavad Eesti kultuuri mitmekesisusse ja arengusse.

Laulu- ja tantsupidude liikumine on suurim kodanikuaktiivsuse väljendus. Selle kogukonna moodustavad inimesed, kes pakuvad elamusi meie rahvakultuuri võimsaimal väljendusel, laulu- ja tantsupeol. Traditsiooni püsimine ei ole iseenesest mõistetav, kui meil pole haritud juhendajaid. Sellepärast jagab Eesti Rahvakultuuri Keskus alates 2021. aastast toetust kollektiivide juhendajate tööjõukulude katmiseks. Peoprotsessis osalemine on juhendajale sisuline töö, milleks valmistutakse aastaid.

Head kuulajad.

Nii nagu laulu- ja tantsupeod ei ole museaal, vaid elav organism, mis vajab kogu aeg uut hapnikku, võib selle mõtte üle kanda pärandile laiemalt. Meie mäluasutustes asuv väärtuslik kultuuripärand aga on ohus, kui me ei raja Eesi muuseumidele tänapäevaseid, turvalisi ja tõhusaid ühishoidlaid. See investeering vähendab kulusid museaalide hoidmisele ning tagab meie pärandi säilimise ja tutvustamise.

Kultuuriministeerium valmistab ette muuseumiseaduse muudatusi, et töötada välja selgetel eesmärkidel põhinev rahastusmudel ning vähendada bürokraatiat. Muuseum peab saama keskenduda oma põhitööle – selleks on pärandi kogumine, uurimine ja tutvustamine.

Eesti on e-riik ning meie digikultuur võiks kuuluda maailma tippu. 2022. aastal töötab Kultuuriministeerium välja ministeeriumi tegevusvaldkondade digistrateegia ning jätkub „Kultuuripärandi digiteerimine 2018–2023“ tegevuskava elluviimine. Riigi hallatavates mäluasutustes on kokku üle 900 miljoni Eesti kultuuri jaoks olulise pärandiobjekti, mis väärivad digiteerimist. Praegu on digitaalsena kättesaadav umbes 38% kultuuripärandist.

Jõuame taas kultuuris pakutava kättesaadavuseni – aga digimaailm on võimalus, mitte eesmärk iseeneses.

Raamatukogude teema-aasta on juba praegu tõstnud keskmesse raamatukogude rolli kogukonnakeskuste ja riigiteenuste pakkujana. Raamatud ei kao kuhugi – raamatukogu olemise mõtteks jääb ikka lugemine, kuid planeeritav rahvaraamatukogude reform peab uusi võimalusi avama ka siin. Raamatukogu peab soodustama innovatsiooni ja pakkuma kõrge kvaliteediga erisuguseid teenuseid kõikjal üle Eesti. Raamatukogust algab väga sageli kultuurist osasaamine.

Kõik need näited ja lühidalt kirjeldatud plaanid kinnitavad, kui suures muutumises on praegusel ajal kultuurivaldkonnas toimuv. Võimekus turutingimustes ka iseseisvalt tulu teenida aitab koos avaliku raha panusega tagada elujõulist, avatud ja mitmekesist kultuuriruumi ning suurendada sektori sotsiaalmajanduslikku mõju. Sellel aastal jätkub aastate 2021–2027 loomemajanduse arendamise meetme kujundamine ja rakendamise ettevalmistamine. Euroopa Liidu vahendeid on planeeritud 10 miljonit eurot.

Lugupeetud Riigikogu liikmed.

Kui kultuurivaldkonnas näeme võrdlemisi kõrgeid osalusprotsente ning tahet kultuuris pakutavast osa saada, siis spordivaldkonnas on meie väljakutse liikuda edasi veelgi tõhusamalt ja kiiremini.

“Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“ ehk „Sport 2030“ seab eesmärgiks, et aastal 2030 vastab eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele. See tähendab, et vähemalt 2/3 elanikkonnast liigub ja teeb sporti. Oleme seadnud eesmärgiks, et Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega. Need peavad toetama inimeste tervena elatud eluea pikenemist, eneseteostust ja majanduskasvu.

Vähemalt 2 korda nädalas 30 minutit liikuvate inimeste osakaal on tasapisi tõusnud. Kui 2018. aastal oli see 40%, siis 2020. aastal 45% elanikkonnast, aga endiselt on see liiga vähe.

Meile on oluline järjepidevalt suurendada inimeste igapäevast kehalist aktiivsust kogu elukaare vältel. Liikumisharrastuse edendamine ja spordisektori abil loodavad lahendused terviseriskide ennetamisel jäävad veel aastateks Kultuuriministeeriumi üheks peamiseks tegevussuunaks.

Põhjamaade tasemele jõudmiseks vajame toetavaid tegevusi aga ka teistelt valdkondadelt ja asutustelt.

2021. aastal koostasime liikumisharrastuse edendamise kontseptsiooni ja käivitasime põhjaliku liikumisuuringu. Selleta ei saaks liikumisreform sündida. Samuti eraldas valitsus mullu tänavuseks aastaks 600 000 eurot. Veelgi enam, 2023. aasta oleme planeerinud liikumise teema-aastaks. Siin peitub suur võimalus meie kõigi teadlikkuse tõstmiseks ja nende teemade laiemaks ühiskondlikuks aruteluks. Me ei tohi siinjuures ära unustada ka erivajadustega inimesi.

Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil. See toob Eesti riigile tuntust ning avaldab positiivset mõju meie elanikkonna sportimisele. 2021. aasta oli spordis rõõmustav: rahvusvahelistel tiitlivõistlustel võideti kõikidel spordialadel kokku rekordilised 191 medalit – 55 kulda, 57 hõbedat ja 79 pronksi. Eraldi tooksin siinkohal välja meie olümpiavõitjaks tulnud epeenaiskonna. 2019. aastal käivitunud Team Estonia programmi esimesi tulemusi oleme juba näinud Tokyo ja Pekingi olümpiamängudel. Team Estoniat arendame koostöös Eesti Olümpiakomiteega ning lähiaastate eesmärk on selle eelarve tõstmine. Team Estonia eesmärk on olümpiamängudel ja teistel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel medalite võitmine, mis on innustus kõigile harrastajatele.

Me peame rääkima treenerite rollist ühiskonnas. Lisaks sellele, et nende tööst sõltuvad tulemused saavutusspordis, on treeneritel laiem mõju just laste ja noorte tervisekäitumisele ning hoiakute, väärtuste ja erinevate oskuste kujundamisele. On väga tähtis, et lapsi ja noori juhendaksid mitte ainult haritud ja eeskuju andvad, vaid ka eetilised treenerid. Valitud metoodikad peavad olema ohutud ning ea- ja võimetekohased. Spordivaldkonnas tegutseb paraku üle poolteise tuhande kutsetunnistuseta juhendaja – kuigi see arv on hakanud jõudsalt kahanema.

Alates 2015. aastast on Kultuuriministeeriumi eesmärk olnud treeneritele väärilise töötasu tagamine, mis ühtlasi motiveeriks ka kutsetaset omandama ja tõstma. Riikliku palgatoetuse süsteemi rakendamine on olnud edukas ja korrastanud töösuhteid. Samas on olukorras, kus treenerite arv on suurenenud, meetme täiendav rahastus ebapiisav. Kultuuriministeeriumi prioriteet on endiselt, et treenerite tasu jõuaks sarnaselt õpetajatega Eesti keskmise palga tasemeni.

Igal aastal toimub Eestis poolsada kõrge sportliku tasemega rahvusvahelist võistlust. Meile pakutakse üha rohkem võimalusi viia läbi kõrge sportliku tasemega ja populaarsete alade rahvusvahelisi võistlusi. Rahvusvahelisel tasandil teatakse hästi, et oleme oma ülesande kõrgusel. Spordivõistlustega kaasneb nii otsene majanduslik mõju riigile kui ka Eesti kui turismimaa tutvustamine rahvusvahelises meedias. Sel põhjusel on oluline rahvusvahelisi võistlusi toetada ka edaspidi ning vajadusel leida selleks lisaraha.

Austatud kuulajad.

Tahan lõpetada lootuse ja veendumusega, et kultuur, samuti sport kultuuri osana, loovad ühiskonnas rahu, tasakaalu ja rõõmu. Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Mis teeb meid maailmas unikaalseks, see on meie ühine olemise vili ehk kultuur. Kõike muud saavad pakkuda mistahes riigid üle maailma, kui nad mängivad reeglite järgi. Hoiame ja arendame neid väärtusahelaid, mis aitavad luua hoolivat, koostöömeelset ja avatud Eestit – maailmas ainulaadset ja kordumatut.

Tänan teid tähelepanu eest!

1 Kommentaar
  1. Kui sport kuuluks rahvale? 3 aastat ago
    Reply

    Siis sellega ei teenitaks mitte raha vaid hoopis tervist!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.