Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus teisipäeva õhtul Ukraina parlamendi ja Žõtomõri oblasti delegatsiooniga, et arutada Ukraina toetamise võimalusi ja riigi sõjajärgset ülesehitamist.
„Eesti on Ukrainat igati aidanud veebruaris alanud laiaulatusliku sõja esimestest päevadest alates ja ka juba enne seda. Rahvastiku suhtarvu kohta oleme Ukraina abistajate seas maailmas esirinnas. Kohtumisel nende parlamendi ja Žõtomõri oblasti esindajatega kinnitasin, et jätkame Ukraina toetamist nii kaua, kui seda on tarvis. Praegu keskendume üha rohkem sellele, et aidata Ukrainal võidu ootuses oma riiki üles ehitada,“ ütles välisminister Liimets.
Ta lisas, et Eesti fookus on Žõtomõri oblastil, mille esindajad palusid meie arengu- ja humanitaarabi oma piirkonna sõjajärgsel taastamisel. Eesti vastas Ukraina presidendi üleskutsele leida abistamiseks sihtoblastid või -omavalitsused.
Välisminister ütles, et Ukraina edasiseks toetuseks on välisministeeriumile lisaeelarvest ette nähtud kolm miljonit eurot. „Esmajoones tuleb tegeleda naiste- ja lastevastase vägivalla tagajärgede leevendamisega ning peavarjuta jäänud inimestele eluruumide, samuti lasteaedade ja koolide rajamisega. Saame aidata ka esmaste päästetöödega, nagu demineerimine ja varingupääste, ning kiireloomulise humanitaarabiga, näiteks toiduabi, tervishoiu ja peavarjutarvete ning nende transpordi kuludeks,“ tõi Liimets välja.
Välisminister märkis, et kokku on Eesti inimesed, riigiasutused, ettevõtted ja MTÜ-d annetanud Ukrainale humanitaarabiks üle 16 miljoni euro. Ukraina kaitsevõime tõstmist on Eesti toetanud enam kui 230 miljoni euroga.