Maria Jufereva-Skuratovski, Riigikogu liige
Suhtlen juba neljandat kuud aktiivselt Lasnamäe elanikega, esitades neile üht ja sama küsimust: „Millised kolm probleemi teile kõige rohkem muret valmistavad?“ Kogutud vastuste põhjal on täiesti võimalik kirjutada Eesti järgmise kümnendi arengustrateegia.
Pea kõik minu vestluskaaslased nimetasid peamiseks probleemiks kiiret inflatsioonitempot, mis ulatus 25%-ni, toidu ja kütuse kallinemist ning suuri elektri-, kütte- ja gaasiarveid. Kõige kurvemas seisus on üksi elavad pensionärid. Pärast kommunaalmaksete tasumist ei jätku neil enam raha toidu ja vajalike ravimite tarvis. Väga sageli kasutasid inimesed vestluses lauset „me ei tea, kuidas see talv üle elada“. See aga on Vabariigi Valitsusele väga vali signaal, et nende pakutud meetmetest ei piisa, et kindlustada inimestele kindlustunne homse päeva ees.
Lasnamäelaste hinnangul on elektrihindade ohjeldamiseks vaja Nord Pooli börsilt lahkuda, kehtestada hinnatõusule moratoorium (universaalteenus just seda tegigi), aktiivsemalt arendada põlevkivienergeetikat, ehitada oma tuumajaam, töötada välja kompensatsioonimeetmed ja võtta kontrolli alla superkasumit saavate energiaettevõtete tegevus.
Lasnamäel liikudes kohtasin palju murelikke lapsevanemaid ja õpetajaid, kes rääkisid sellest, et valitsuse plaan viia koolid üle eesti õppekeelele, oli äärmiselt läbimõtlemata. Enamik lasnamäelastest on veendunud, et eesti keelt tuleb õppida ja osata, kuid see teadmine peab olema reaalne, mitte kohandatud ametnike ja poliitikute ihaldatud pildiga.
Paljud lapsevanemad ja õpetajad ütlesid üksmeelselt, et eesti keeles õpetada ja eesti keelt õpetada oskavaid õpetajaid ei jätku või ei saa õppetöö taset kvaliteetseks nimetada. Lahendamata on ka küsimus erivajadustega laste osas – kuidas peaks üleminek nende puhul välja nägema. Isegi Eesti pedagoogid viitasid sellele, et vene koolide õpetajatele mõeldud kursused ei ole tõhusad, kuna ei kasutata tõestatud ja soovitatud meetodeid.
Sellest tulenevalt võib see üleminek, mida Tõnis Lukase juhitud haridusministeerium nii väga propageerib, muutuda Potjomkini külade ehitamiseks, mille tulemusena ei oska lapsed tulevikus õieti ei eesti keelt ega muid õppeaineid. Üleminek peab olema sujuv ja riik peab ennekõike valmistama ette õpetajaid ja maksma neile motiveerivat palka.
Lisaks murele kõrgete hindade ja laste hariduse pärast ütles iga teine Lasnamäe elanik, et ühiskonnas on suurenenud lõhe eestlaste ja kohalike venelaste vahel. Inimesed märkisid, et neile teeb haiget asjaolu, et osa kohalikke poliitikuid näevad neis ohtu riigi julgeolekule ja soovivad vastu võtta neid diskrimineerivaid seadusi (mittekodanikelt kohalikel valimistel hääleõiguse äravõtmine). Vestluskaaslaste arvates tuleb, vastupidi, igati vältida pinget rahvuslikul pinnal, mitte seda suurendada, nagu praegu toimub.