Siret Kotka, Riigikogu liige ja Keskerakonna esinumber Riigikogu valimisel Lääne-Virumaal
Toidu-, toasooja- ja kütusehinnad rühivad muudkui ülesmäge. Palgakasv pole paraku suutnud sellega sammu pidada. Ettevõtted teatavad ühtesoodu koondamistest ja paljud töötajad elavad pidevas koondamishirmus. Ühed ütlevad, et oleme kukkumas majanduskriisi, teised kinnitavad, et juba istume seal.
Viivitamatult ja otsustavalt on vaja tegutseda, leevendamaks kiirest hindade kasvust tingitud ränki mõjusid ja tagajärgi meie majandusele ning ühiskonnale laiemalt.
Peame tarbijatele tagama mõistlikud hinnad ja tootjatele kindlustama konkurentsivõime. Kaalul on meie inimeste töökohad ja riigi maksutulu.
Käibemaksu langetamisega toome vanad toiduhinnad tagasi
Olukorras, kus toidu- ja teiste kaupade tootmiseks vajalike vahendite kallinemine üha jätkub ega paista kuidagi vaibuvat, on ka Eesti toidutootjad jõudnud seisukohale, et on aeg toiduainete käibemaksu määr üle vaadata.
Meil elab vaesuses või suhtelises vaesuses ligi 300 000 inimest, mistõttu oleks praegusel keerulisel ajal toidu- ja ka ravimite hinna langusest paljudele suur abi. Keskerakond langetab valitsuses olles nii ravimite kui ka toidukaupade käibemaksu praeguselt 20 protsendilt 5 protsendile.
Eestisse veetakse sisse palju toidukaupu riikidest, kus inflatsioon on olnud mitu korda madalam, mistõttu pakutakse neid siinmail kodumaisest toodangust soodsamalt. Sealt tekib aga eestimaistele toidutootjatele hinnasurve oma kauba hinna langetamiseks, mida pole aga võimalik teha, kuna kohalik tootja saab tooraine ja tööjõu kõrgete hindadega Eestist. Nõnda tegutsebki suur osa meie toidutööstusest ellujäämispiiril. Mitu Eesti toiduettevõtet on uksed sulgenud, seda tegemas või töötajaid koondamas.
Töötuse suurenemisele lisaks kasvab risk Eesti toidujulgeolekule, sest suutlikkus oma rahvas suures osas ise ära toita on osa riiklikust julgeolekust.
Tõstame pensioni 1000 eurole
1000-eurone pension on täiesti realistlik eesmärk, kuna ametliku prognoosi kohaselt kasvaks keskmine vanaduspension kolme aastaga niikuinii 836 euroni. Valitsuses olles kiirendab keskerakond seda protsessi, tõstes pensioni baasosa järgmisest aastast alates 50 euro võrra ja nii neli aastat järjest. Lisame siia veel indekseerimise võimenduse ja 1000-eurone pension saabki tõeks.
Selline pensionitõus leevendaks oluliselt inflatsiooni negatiivset mõju ja parandaks märgatavalt pensionäride elujärge. Igal eakal on õigus oma eluõhtut inimväärselt veeta, sest ta on selle oma elutööga välja teeninud.
Iga lapse toetus olgu 100 eurot kuus
Iga laps, kes Eestisse sünnib, on oodatud, väärtuslik ja võrdne kõigi teiste lastega. Olgu ta siis esimene või kümnes laps peres. Kehtiv süsteem on aga karjuvalt ebaõiglane: kui kolmas ja temast järgmine laps saavad toetust 100 eurot, siis esimene ja teine laps on väärt ainult 80 eurot kuus.
Kurb tõsiasi on kahjuks aga see, et suuremas vaesusriskis on sageli hoopis need pered, kus vanem kasvatab üksinda ühte või kahte last. Seetõttu tuleb kohe tõsta esimese ja teise lapse igakuine toetus samuti 100 eurole.
Lisaks tuleks lapsetoetused indekseerida, nagu on tehtud pensionitega, et need igal aastal automaatselt tõuseksid.
Keskerakond pikendab ka lastetoetuse maksmise perioodi lapse 21-aastaseks saamiseni, kui ta õpib gümnaasiumis või kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel.
Eesti tuumajaamaga ei tohiks Nursipalu teha…
Meie riigi julgeoleku seisukohalt on tähtis, et meil oleks energiaallikate paljusus. Eesti oma tuumajaam oleks siinkohal üheks kindlaks võimaluseks, mistõttu olen isiklikult sellele teemale avatud. Ent asjad peavad olema põhjalikult ja lõplikult läbi arutatud. Vanasõna, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika, sobib siia ideaalselt. Tuumajaama planeerimisel ja ehitamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid ja pooli. Pärast tuumajaamateemalist ühiskondlikku debatti, kui ühiskond on valmis, võib hakata arutlema sobivate Eesti paikade üle. Seejärel peaksid toimuma läbirääkimised kogukonnaga, kes elab piirkonnas, kuhu tuumajaam soovitakse rajada.
Aga täiesti vastuvõetamatu on asjade käik näiteks Viru-Nigula vallas, kus osa inimeste jaoks on kõik justkui juba ära otsustatud: tuumajaam tuleb Letipeale. Üks ettevõte on kohad välja vaadanud ja ütleb, et varsti hakkame sisuliselt tuumajaama ehitama. Täiesti valest otsast on pihta hakatud, kuna tegelikkuses ei saa mitte keegi Eestisse tuumajaama rajada enne, kui meil pole tuumariigi seadusi.
Praegu lugesid inimesed seda, et tuumajaam on kavandatud Letipeale, põhimõtteliselt ajalehest, nii minagi. Ma loodan siiralt, et kuhu tahes Maarjamaale tuumajaam lõpuks ka ei ehitataks, ei tehtaks sellise riiklikult olulise objekti rajamisega niiviisi, nagu läks Nursipalu sõjaväelise harjutusväljaku laiendusega, mille puhul sõideti kohaliku rahva arvamusest teerulliga üle. Eesti on ikka kogu meie rahvale kuuluv riik, kus suuri asju võiksime üheskoos otsustada ja peaksimegi seda tegema.