Eesti riik vajab arenguks julgeid otsuseid ja strateegilist nägemust ning ainult kärpimiste ja maksutõusudega seda ei saavuta, ütles Eesti Keskerakonna esimees Jüri Ratas visoonikonverentsi “Eesti – kuidas edasi?” avakõnes.
“Oleme silmitsi inflatsiooniga, mis on vallutanud Euroopa Liidu tippe, ja laiaulatusliku majanduslangusega. Eesti oli eelmisel aastal ainuke majanduslangusega riik Euroopa Liidus ning tänavu esimeses kvartalis langes SKP juba 3,2 protsenti,” rääkis Jüri Ratas. “Samal ajal suureneb kihistumine ja lõhe ühiskonna liikmete vahel. Eestis kuulub 50 protsenti varadest viiele protsendile jõukamale ühiskonna osale, samal ajal kui vaesemale 50 protsendile eestimaalastest kuulub vaid 7,4 protsenti varadest.”
Reformierakonna juhitav valitsus Jüri Ratase sõnul eelpool osutatud probleemidele lahendusi ei otsi, vaid pigem süvendab neid läbi jõukaid soosiva maksureformi. “Mul on kahju, et valitsus ei ole valmis ühiselt arutama ega võta tõsiselt tänast Eestimaa seisu. Veel enam – meil mitte ainult ei arutata, vaid tehakse kõike vastupidi lubatule. See, kuidas praegune valitsuskoalitsioon maksutõuse läbi surub, on valelik ning sisult vale. Need muudatused suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, halvendavad Eesti majanduskeskkonda ja tekitavad inimestes ebakindlust. Tagajärg võib olla sama, mis eelmise majanduskriisi ajal – väga raske aeg meie inimestele ja ettevõtetele ning vaevaline taastumine,” kritiseeris Riigikogu aseesimees.
Jüri Ratas lisas, et tema nägemuse Eestist võib tulenevalt tema poolt 2006. aasta Tallinna visioonikonverentsil välja käidud eesmärgist, et Tallinn koostöös Helsingiga võiks korraldada 2052. aasta suveolümpiamängud, kujundlikult panna viite olümpiarõngasse: sinises rõngas on riigikaitse, kollases olgu kasvav rahvastik, mustas maaelu ja regionaalpoliitika, rohelises majandus ning punases tervis.
“Paraku ei ole tänasel valitsusel analüüse ega visiooni, on vaid numbrid, mis maksude najal inimestelt kokku korjata loodetakse,” nentis endine peaminister Jüri Ratas. “Tühi kott ei seisa püsti. See ei ole viis, kuidas majanduskasvu taastada. Aga just see peaks olema üks meie peamisi eesmärke. Ainult nii saame tugeva julgeoleku, parema arstiabi, laiapõhjalise regionaalpoliitika, tulevikku positiivselt vaatavad pered ja korras majanduse. Ärme räägi ainult kärpimisest ja maksutõusudest.”
Selle valtsuse ajal on tulevik tume, ebaiglane ja ole midagi head loota. Aga ega Laari, Ansipi valitsemise ajal parem polnud.