Abieluvõrdsuse eelnõu sätted ja seletuskiri tekitavad vägisi tunde, et autorite eesmärgiks on nullida isade roll ühiskonnas. Koalitsiooni esindajad toovad iga kord esile, kuidas ema ja isa mõiste jäävad ega muutu. Kuid eelnõust vaatab meile vastu hoopis teine pilt. Isa mõistest loobutakse, piiratakse isaduse tuvastamise ja vaidlustamise võimalusi, seadustatakse mitme partneri pidamist ja abieluväliseid suhteid.
Alustame sellest, et praegu on meestel õigus isadust tuvastada ja vaidlustada. Ent uue eelnõuga soovitakse isaduse tuvastamise õigust piirata ja seda eelkõige abieluvõrdsuse kehtestamise tõttu. Näiteks ei saa bioloogilist isadust omaks võtta ega kohtulikult tuvastada, kui lapse põlvnemine kahest samasoolisest vanemast on juba kindlaks tehtud.
Põlvnemist ei saa tuvastada isegi olukorras, kui selleks on lapse ema nõusolek olemas või DNA-test kinnitab, et mees on lapse bioloogiline isa. Seletuskirjas lausa täpsustatakse, et mehe hagi isaduse tuvastamiseks saab olema õiguslikult perspektiivitu ning kohtusse pöördumisega seda eesmärki saavutada pole võimalik! Selline muudatus võib olla vastuolus põhiseadusega, mis annab õiguse igaühele pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse.
Viide surrogaatisadusele
Järgmist näidet saab käsitleda sammuna, kus naised, kes abielluvad teise naisega, võivad lapse saamiseks kas truudust murda või vormistada fiktiivse abielu teise mehega. Näiteks kunstlikku viljastamist on võimalik teostada partnerannetuse kaudu. Seejuures ütleb selgitav tekst, et partnerannetus on sugurakkude annetus mehe ja naise vahel, kes avaldavad, et neil on intiimsuhe või et nad on abielus. Mida see tähendab?! Seda, et naise naissoost abikaasa on lisaks kas abielus veel meesoost isikuga või on tal paralleelselt intiimsuhe mingi mehega.
Mõned võivad selles näha lausa viidet surrogaatisadusele. Edasi läheb asi veel hullemaks – tsitaat seletuskirjast: «Vaatamata asjaolule, et naissoost abikaasa on abielus teise naisega, saab mees anda nõusoleku naise kunstlikuks viljastamiseks enda seemnerakkudega partnerannetusena ning tekitada lapsega põlvnemissuhe ja osaleda tema kasvatamisel.» Sealjuures võib sel mehel olla samal ajal ka meessoost partner.
Koalitsioonipartnerid õigustavad end, et põhiline muudatus hakkab seisnema vaid selles, et lapsel võib olla vaid kaks vanemat. See on ju vale! Tegelikult püütakse kitsendada bioloogiliste isade ligipääsu lapsele ning normaliseerida abieluväliseid suhteid ja abielu mõistega vastuolus olevaid peremudeleid. Raske on ette kujutada, et selliseid «paindlikke» suhteid pakuks seadusandja välja ka traditsioonilistele peredele.
Kuhu kadus isa?
Kehtivas seaduses on isadel erinevad kohustused, nagu ema ülalpidamise kohustus kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. Seejuures tekib küsimus, miks sellised kohustused pole lahti kirjutatud paari puhul, kus on kaks naissoost isikut, kui ometigi püütakse igal pool nende suhteid vanematena jõudselt reguleerida ning teist naissoost isikut võrdsustada isaga (saavad nad ju taotleda nii isa vanemahüvitist kui isapuhkust). Mingil määral tekib diskrimineerimine mõlemat pidi: naine, kes abiellub mehega, saab ülalpidamisele loota, ent naine, kes abiellub naisega, sellele loota ei saa.
Viimasesse näitesse saab suhtuda kui formaalsusesse, kuid tegelikult koosmõjus teiste pakutud lahendustega on see päris sümboolne. Nimelt on seaduse autorid otsustanud rahvastikuregistris loobuda isa mõistest ja asendada see «teise vanema» mõistega. Ehk lapse sünni registreerimisel ei kanta enam rahvastikuregistrisse ema ja isa andmeid, vaid ema ja teise vanema andmed.
Seletuskiri põhjendab seda asjaoluga, et nüüdsest antakse ema naissoost abikaasale õigus saada lapse teiseks vanemaks kunstliku viljastamise nõusoleku andmise kaudu. Tekib küsimus, kas eelnõu autori seisukohalt enam tavapaaridel lapsi ei sünnigi, et rahvastikuregistrisse enam isa kannet vaja ei ole?
Eelnõu on koostatud kiirustades ning sisaldab olulisi vigu ja teravaid vastuolusid. On näha, et seaduse autorid püüavad õigusinstrumentidega siluda bioloogiliste rollide erinevusi meeste ja naiste vahel. Ühiskond pole sellisteks muutusteks valmis. Viimast näitab ka rahvaalgatuse kampaania abieluvõrdsuse eelnõu vastu, mis kogus üle 20 000 allkirja.
Kui mõni ikka ei oska veel kasutada suurepäraseid reformierakonna valimiskondoome, mida jagati ka lastele üleskutsega grupiseksile, siis ei pea tagajärgede kõrvaldamise eest maksma teised.
Oli selline laul – Sõrmus ei pea meest,trallallaa.
Lahke anniga saab ju seaduse abiga isastele lõksu seada. Naised, kasutage rasestumivastaseud vahendeid.
Vastutus on eelkõige teie.
Või siis kirja panna enne titetegu, millised tagajärjed ja kohustused kaasnevad kummalegi poolele ja õigused.
Jube lõdvaks on püksikummid nüüdisajal veninud jüsku Mc Donaldsist burgeri ost bensukast .Kohe peavad saama rahulgatud kõik tahtmised ja ihad.
Marksism on Lääne õpetus, mis seal ka jõudsalt edasi areneb, juba Marcusest alates. Abieluvõrdus on üks tema väät.