Käiks justkui mäng, mille kaotajaks on selgelt Eesti. Kas mäletate, kuidas 2019. aasta aprillist kuni 2021. jaanuari lõpuni oli Eesti maine Reformierakonnale eriti oluline, A ja O, millest pidid lähtuma kõik kõiges? Aastal 2023 on meil aga olukord, kus Eesti Vabariigi presidendi institutsioon ja selle usaldusväärsus on tõsise, kuid veel täiesti selgusetu ning tõendamata rünnaku all.
Kuidas saavad välismaa meedias kõlada pealkirjad, mis seostavad Kadriorgu sisuliselt väljapressimisega? Mis mulje jätab see mitte lihtsalt Eesti poliitikast, aga ka Eesti riigist meie välispartneritele, investoritele…? Kas oleks tulnud vaikida?
Süüdistus on piisavalt tõsine, et seda uurida ja lahtimõtestada. Küll aga on enam kui kummaline, et 9. juuni vestlus rahanduministeeriumi kantsleri Merike Saksa ja presidendi sisepoliitika nõuniku Toomas Sildamiga tuleb avalikuks pärast presidendi küllaltki kriitilist intervjuud valitsuse poliitika osas. Sisuliselt justkui muuseas sõnasõjas reformierakondlasest rahandusministriga selle üle, kuivõrd arusaadav ja põhjendatud on ikkagi kavandatav automaks. Eesti Vabariigi presidendi institutsioon ja selle usaldusväärsus on tõsise, kuid veel täiesti selgusetu ning tõendamata rünnaku all.
Kui juhtunut oleks piisavalt tõsiseks peetud, oleks sellist käitumist, nagu Sildamile hetkel ette heidetakse, uuritud juba varasemalt. Olukord oleks saanud lahenduse ühel või teisel moel eeldatavasti siiski enne augustit, kuhu oleme praeguseks jõudnud. Rahandusminister Mart Võrklaev pidanuks olema president Alar Karise ukse taga kohe pärast jutuajamist oma kantsleriga. See oli mäng, et oli keegi Kadriorust, kelle nime algul justkui öelda ei tahetud. Siis läks aja jooksul kartul nii kuumaks, et mõjuvõimuga kauplejale saadi jälile, mis on jätnud veidra mulje. Käiks justkui mäng.
Selle mängu kaotajaks on selgelt Eesti. Sõna-sõna vastu olukorras on raske näha, kes jääb peale. Juhul, kui täna teadaolevale midagi uut ei lisandu. Küll aga on presidendi kantselei saanud vastu näppe ja fookus on automaksult ning muult liikunud sinna, kuhu see oleks võinud liikuda alles siis, kui oleks veidigi tehtud eeltööd ja võetud teineteist kas või telefoni otsa. Meedia vahendusel sellist tüli pidada – vot see on tõsine hoop Eesti mainele!