Sellist tohuvabohu ja ülepeakaela tegutsemist riigieelarve kokkupanekul ei ole mina oma Riigikogus oldud aastate – neid on olnud üle kümne – jooksul näinud. Riigieelarve eelnõu on olulisim dokument, mille valitsus parlamendile menetlemiseks üle annab ning eeldus on, et see on professionaalselt ja põhjalikult kaalutletult koostatud. Tegelikkus on aga see, et valitsusliikmeteni jõudis eelnõu eile pärastlõunal ja sisuga tutvumiseks jäi terve öö, et see täna hommikul rõõmsalt valitsuse istungil heaks kiita. Südamest loodan, et kõik nullid ja komakohad on ikka üle loetud.
Kuulasin tähelepanelikult pressikonverentsi, kus kolmik Kallas-Võrklaev-Tsahkna refräänina kõikides hädades Jüri Ratast ja Keskerakonda süüdistasid. See on ikka väga mage. Reformierakonna kanda on alates 2021. aasta algusest olnud peaministri ja rahandusministri portfellid ning kui seni on tulekahju bensiiniga kustutatud, siis nüüd ongi kibe tõehetk kätte jõudnud.
Kuigi valitsusliidu esindajad raporteerisid, et riigieelarve fookuses on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, haridus, majanduse elavdamine, tuleb siiski tõdeda, et tegelikkuses on Eesti rahvas jäetud uuest aastast kehtima hakkava suure maksukoormusega, neljaks aastaks külmutatud palkadega ja tasulisele ühistranspordile üleminekuga üsna üksi. Maakondliku tasuta ühistranspordi kaotamine on järjekordne hoop madalapalgaliste inimeste toimetulekule, kes peavad aastas piletihinnale kulutama ühe kuupalga suuruse summa.
Ka omavalitsused, kelle eesmärgiks on tagada seadusest tulenevate ülesannete täitmine ning kohalikuks arenguks vajalike investeeringute tegemine, mis toetaks kogukonna jätkusuutlikku arengut, on jäänud oma tulubaasi poolest päris kehva seisu. Selle ilmekaks tõestuseks on Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatuse otsus jätta allkirjastamata valitsuskomisjoni ning liidu riigi eelarvestrateegia 2024–2027 ja 2024. aasta riigieelarve läbirääkimiste protokoll, sest omavalitsused ei nõustu oma tulubaasi ja finantsautonoomia vähenemisega.
Olukorras, kus tuleval aastal jagatakse tasandusfondi kaudu 8,3 miljonit eurot jõukamate kohalike omavalitsuste eelarvest ümber väiksema tulubaasiga omavalitsustele, vähendatakse füüsilise isiku tulumaksu 11,89%-le ning teadmata omavalitsuste tegelikke kulusid üldhooldusele, puudub linnadel ja valdadel täna ülevaade oma tegelikest kuludest-tuludest.
Järjest rohkem on peaminister rõhutanud, et lasteasutuste ja koolide ülalpidamine, hooldustoetuste maksmine, koolitoidu toetamine ning huvihariduse tagamine on omavalitsuste ülesanne. Aga keegi ei ole pööranud tähelepanu sellele, et kohustuste kõrval on tulubaas jätkuvalt endine, kuigi uuest aastast kehtima hakkavad maksutõusud, energiahindade jätkuv kõrge hind ja teenuste kallinemine on viinud omavalitsused toimetuleku äärmise piirini.
Eesti majandus on langenud kuus kvartalit järjest, kuid paraku me ei leia riigieelarvest ühtegi tõsiseltvõetavat tegevust, mille abil toetatakse ettevõtteid ja majandust. Samuti ei ole ühtegi positiivset sõnumit eakatele, kes võivad 1000-eurosest pensionist vaid und näha. Tervishoiu alarahastatust ja pikki ravijärjekordi ignoreeritakse, mis tähendab, et arstiabi kättesaadavus langeb veelgi.
Midagi roosilist ei ole ette näha ka 2025. aastal, kui täitmist ootab 400 miljoni euro suurune eelarverida. Ja nüüd, kui valitsus on maksukirvega meie inimestele korralikult lajatanud, kutsutakse üles uute koormiste teemal debatti pidama. Miks ei kaasatud ühiskonda siis, kui räägiti käibemaksu tõstmisest ja automaksu kehtestamisest? Kuidagi kaootiline ja silmakirjalik tundub kogu eelarvega seotud tegevus.
Mida öelda kõige selle taustal sotside kohta? Lauri Läänemets on koalitsioonipartnerite suhtes kriitiline ja rõhub enda prioriteetidele, kuid Reformierakonna ja Eesti 200 kaitsemüürist ei ole tal õnnestunud läbi murda ning töölisklassi eest seismise asemel tuleb tal sulgeda Kopli päästekomando ja kaotada ära tasuta ühistransport. Kõik see oleks olemata, kui valitsus loobuks Reformierakonna jõukaid soosivast ja 500 miljonit eurot maksvast tulumaksureformist.
Taevas tule appi see valitsus polegi võimeline normaalset riigieelarvet koostama.