Politseinike ja päästjate palkade külmutamine võib valdkonnas kaasa tuua veelgi suuremaid probleeme ning kui Kaja Kallase sõnad palkade külmutamiseks vastavad tõele, võib olukord läheneda katastroofile.
Peaminister Kaja Kallas esitas kolmapäeval riigikogus kolme koalitsioonierakonna (Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eesti 200) koostatud 2024. aasta riigieelarve eelnõu. Juba mõni aeg tagasi hakkasid kired selle dokumendi ümber keema, kuna see tekitab erinevates elanikkonnarühmades palju muret.
Kasvab mure inimeste turvalisuse pärast igapäevaelus: peaminister ütles, et valitsus ei kavatse tõsta politseinike, päästjate ja piirivalvurite palku, külmutades need neljaks aastaks. Ja see juhtub pidevalt tõusvate hindade tingimustes.
Sedaaegu räägib Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) rängast personalipuudusest – viimase 15 aastaga on töötajate arv vähenenud 2100 inimese võrra ning lähiaastatel väheneb keskmiselt 150 inimese võrra aastas. Pole raske ette kujutada, kuidas see võib mõjutada Eesti elanike turvalisust.
Politseinike puudujääk süveneb
Valitsuse järgmise aasta eelarve eelnõu osas on palju küsimusi, alustades kas või sellest, et ühe tulureana märgitud 400 miljonil pole reaalset katet ja pole veel selge, kust valitsus kavatseb need raha võtta. Kaja Kallas on juba rääkinud mõnest uuest “riigikaitsemaksust“, mis jällegi maksumaksjaid koormama paneb. Ära ei tohi unustada, et tõusevad ka tulu- ja käibemaksumäärad. Lisaks lubab valitsus kehtestada 2025. aastal automaksu ja nn suhkrumaksu. Ühesõnaga, tulevik paistab üsna süngetes toonides.
Viimased aastad on Eesti elanikele meelde jäänud erinevate kriiside, väga kõrge inflatsiooni (mingil ajal Euroopa kõrgeima) ja pikaajalise hinnatõusuga. Euribori järsk tõus, millega on seotud enamik meie kodanike laene ja liisinguid, on tõstnud nende kuumaksu kümneid protsente.
Sellistes tingimustes on risk, et valitsuse otsus külmutada politseinike ja päästjate palgad, muutub väga suureks probleemiks: PPA andmetel pole neil ka praegu töösoovijatest järjekordi, lähiaastatel muutub olukord veelgi raskemaks.
Riigikogu Keskerakonna fraktsioon kohtus eelmisel nädalal PPA direktoriga Egert Belitševiga, kes tutvustas meile prognoosi aastani 2032. Iga aastaga kaotab PPA üha rohkem töötajaid (uute töötajate ja PPA-st lahkujate saldo 2023. aastal tuleb -137, järgnevatel aastatel -143 kuni -157).
Prognooside kohaselt kaotab PPA aastatel 2023-2032 1319 töötajat. See on enam kui veerand töötajatest tänase seisuga. Need on lihtsalt katastroofilised arvud ja see tähendab ainult üht: politsei teenused muutuvad meie riigi elanikele üha vähem kättesaadavaks. Juba praegu käivad näiteks Tallinna politseinikud erinevates Harjumaa linnades väljakutsetel ning mõnes piirkondades läheneb politseipatrullide arv nullile. PPA töötajate vähendamine ainult halvendab olukorda.
Siseminister Lauri Läänemets teatas ka ühe päästekomando sulgemisest – kuigi ta esialgu ei soovinud nimetada, millist, sai peagi teatavaks, et kõne all on Kopli päästekomando. See otsus ei lisa kindlustunnet ka selle piirkonna elanikele, keda on 63 000, rääkimata sellest, et Kopli päästekomandost koondatakse üle 20 päästja.
Pole juhus, et Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart on juba pöördunud Läänemetsa poole palvega Kopli päästekomando alles jätta, kuid ministri positiivsele otsusele lootust eriti ei ole.
Kas palgad külmutatakse neljaks aastaks?
Selle asemel, et otsida lahendusi kaadripuuduse probleemile, motiveerida inimesi politseisse ja päästeteenistusse tööle tulla, külmutab valitsus selles valdkonnas palgad ja sulgeb pealinna ühe tähtsama päästekomando. Kuidas see peaks kaasa aitama Päästeameti ning PPA personali puudujäägi probleemi lahendamisele, sellest ma väga aru ei saa.
Mulle tundub, et selle tulemus on täpselt vastupidine: olemasolevate töötajate motivatsioon sellisest otsusest ainult väheneb ja uute töötajate leidmine on sellises olukorras äärmiselt keeruline. Vaevalt peaministri poolt tulnud info, et palgad selles valdkonnas külmutatakse neljaks aastaks, suurendavad politseinikuks, piirivalvuriks või päästjaks tööle soovijate hulka.
Eesti Päästeala Töötajate Ametiühingute (EPTAÜ) peausaldusisik Kalle Koop on juba hoiatanud, et Stenbocki majast tulevate uudiste valguses kaalutakse erinevaid reageerimismeetmeid, vihjates streigi korraldamisele.
Seetõttu peaksid kolm koalitsioonierakonda tõsiselt mõtlema, mida edasi teha. Politseinike ja päästjate palkade külmutamine kasvõi üheks aastaks võib selles valdkonnas kaasa tuua veelgi suuremaid probleeme ning kui Kaja Kallase sõnad palkade külmutamiseks neljaks aastaks vastavad tõele, võib olukord kaadritega läheneda katastroofile. Valitsuse prioriteedid on selgelt ekslikud, kui ollakse valmis seadma ohtu meie elanike turvatunne.
Slovakkias on sarnaseid probleeme nagu puuduv majanduskasv, inflatsioon ja kasvav tööpuudus; valimistel võitnud Robert Fico ja tema partei Smer üks lubadus oli „ei ühtki padrunit Ukrainale enam“; kusjuures nad on juba abistanud küll, kuid igal asjal on piir, leiti sealmail, tehku rahu!; ka sisejulgeolek on oluline