Toomas Tammik, Järva vallavanem
ERRi saates «Impulss» arutati, mis on saanud lubadusest tagada hooldekodu koht pensioni eest. Kuigi tegu oli tänuväärt mõttega, tunnistas saates ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et see on populistlik lähenemisnurk.
Riisalo näitas üles Reformierakonnale tüüpilist suhtumist, kus konstruktiivsele kriitikale vastatakse arrogantsuse ja üleoleva suhtlusega, süüdistades kõiges kohalikke omavalitsusi. Valitsusel tuleb idee ja omavalitsustel tuleb see ebapiisava rahastusega ellu viia – ei midagi uut. Riisalo sõnul oli reformieelsel aastal üldhooldusteenuse kogukäive 112 miljonit eurot. 80 protsenti sellest maksid kinni kliendid ja nende pereliikmed ning omavalitsused 20 protsenti.
Ministri sõnul oleme jõudnud olukorda, kus me ühtpidi pole rahul kvaliteediga, teisalt näeme, et inimesed on liiga sageli jõudnud esimese abivõimalusena üldhooldusele ja 93 protsenti praegu teenusel olevatest inimestest pole koduhooldusteenuseid saanud, kuigi see peaks olema esmavõimalus. Seega on tema meelest midagi tasakaalust välja.
Minister Riisalo kui selle ala spetsialist peaks teadma, et paljud kliendid satuvadki hooldekodusse näiteks insuldi või mõne muu õnnetuse tagajärjel vanusest sõltumata – enne oli toimetulev inimene, ühel hetkel enam mitte. Statistika ei arvesta ka seda, et paljud hooldavad oma lähedasi kodus. Kolmandaks on ministri etteheited, et omavalitsused ei tegele koduhooldusteenustega küllaldaselt, ülekohtused ja solvavad meie tublisid sotsiaalvaldkonna töötajaid, sest seaduses nimetatud tegevusi on omavalitsused kenasti täitnud.
Minister jättis mainimata, et kui sotsiaalhoolekandeseadus võeti vastu 1995. aastal, siis ministri määrus, mis täpsustab koduteenuse olemust, tehti alles selle aasta 29. juunil ja rakendub 1. jaanuarist 2025. Seetõttu on omavalituste poole näpuga näidata näotu. Minister selgitas, kuidas järgnevatel aastatel riigi toetus üldhooldusele suureneb, kuid unustas mainimata, et vanurite arv Eestis suureneb samuti.
Nii mõnigi omavalitsus on võtnud kinni õiguskantsleri soovitusest kaevata riik kohtusse, kui omavalitsus leiab, et riik pole neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks piisavalt raha ette näinud. Järva vald jälgib neid protsesse hoolega ja pole välistatud, et peab oma õiguste kaitseks selle tee ette võtma. Kuigi loodan, et see mure leiab meeskonnatöös lahenduse.
Vaatamata kõigele püüab Järva vald koalitsiooni katteta lubadusi siiski täita, et säilitada elanike ees usaldusväärsus. Järva valla kehtestatud piirmäär kuni 710 eurot on Eestis Tallinna ja Tartu järel suuruselt kolmas. Järva vald võttis koos Paidega riigilt üle SA Koeru Hooldekeskus, kus on üle 200 elaniku, et justnimelt panustada valdkonda veelgi rohkem. Täiendavalt oleme riigi koostööpartner, sest Koeru hooldekeskuse juures tegutseb dementsuse kompetentsikeskus, mille eesmärk on parandada dementsusega inimeste ja nende lähedaste toimetulekut. Meie võtame riiki koostööpartnerina ja panustame ühistesse eesmärkidesse.
Riik ei saa tegutseda kohalike omavalitsustega ülemus-alluv-põhimõttel. Riik peab võtma samuti omaks nüüdisaegsed juhtimispõhimõtted, kus valitsus ja omavalitsus moodustavad meeskonna. Riik peab lõpuks mõistma, et kohalike omavalitsuste rahastusmudel peab muutuma. Ainult õhust ja armastusest muutusi ellu ei kutsu.