Teisipäeval renoveeritud Tallinna kergejõustikuhalli pidulikul avamisel osalenud linnapea Mihhail Kõlvart tõstis esile, et uuendustööd olid 14 miljoni euroga linna suurim investeering sporditaristusse.
Pärast põhjalikku renoveerimist on Tallinna kergejõustikuhallis oluliselt paranenud tingimused nii treenimiseks kui ka võistluste korraldamiseks mitmetel erinevatel spordialadel. Lisaks kergejõustikule on võimalik korraldada võistlusi judos, maadluses, karates, vehklemises, laskmises, tõstmises ja teistel spordialadel.
Varem Tallinna spordihalli nime kandnud spordikeskuse nimi viidi pärast uue ilme ja sisu saamist kooskõlla selle peamise funktsiooniga – nüüd kannab kompleks Tallinna kergejõustikuhalli nime.
Kõlvarti sõnul on kergejõustikuhalli uuendamine konkurentsitult suurim investeering, mis on Tallinnas viimastel aastatel sportimistingimuste parandamiseks tehtud. „See on oluline verstapost ka 2025. aastat silmas pidades, kui Tallinn kannab Euroopa spordipealinna tiitlit. Kompleks on olnud koduhalliks mitmetele meie kergejõustikutippudele ja siin on võõrustatud erinevaid suurvõistlusi. Kaasaegsed ja kvaliteetsed treeningtingimused moodustavad vundamendi meie tulevastele olümpiastardiks valmistuvatele sportlastele, seetõttu oli hädavajalik halli renoveerimine,“ lausus linnapea.
Tallinna spordihalli direktor Jüri Dorbek rääkis, et 1996. aastal valminud hoone on läbi aastate olnud kasutajate hulgas väga populaarne. „Vana hoone suurimateks murekohtadeks olid soojapidavus, täielikult amortiseerunud rajakate ja valgustus. Spordihalli renoveerimistööde ja juurdeehituse käigus muutus hoone energiasäästlikumaks, lisandus uut treeningpinda ja paranes funktsionaalsus. Halli ruumiprogramm on täielikult ümber kujundatud. Näiteks peasissepääs on nüüd Herne tänava poolses otsas, kuhu see oli ka algselt planeeritud,“ selgitas Dorbek.
Renoveeritud kergejõustikuhallis on prioriteediks kergejõustiku harrastamine, alates tipptasemel saavutussportlastest kuni harrastus- ja tervisesportlasteni välja. Uues hoones on jätkuvalt 200 meetri pikkune tartaankattega nelja rajaga jooksuovaal, sise-heiteala kettaheitjatele ja odaviskajatele, eraldi treeningala kõige pisemate kergejõustiku treening-gruppidele, jõusaal ja pealtvaatajate tribüünialad, mis võistluste välisel ajal on kasutatavad treeningpaikadena.
Lisaks kergejõustiklastele saavad halli kasutada ka korvpallurid, võrkpallurid ja paljude teiste spordialade esindajad üldfüüsiliste treeningute läbiviimiseks.
Hoone rekonstrueerimise ja juurdeehituse projekteeris AS Resand. Ehituse peatöövõtjaks oli Nordlin Ehitus OÜ. Renoveerimistööde kogumaksumuseks kujunes 14 miljonit eurot.
Tnimekiri on pikk.allinn on õigetes kätes ja siin on palju head ära tehtud,
Miks nii tagasihoidlikult? See oli ilmselt mitte üksnes Tallinna vaid eesti kõige suurem investeering sporti.