Vabariigi valimiskomisjon leidis, et Tallinna linnapea valimiste kohta esitatud Keskerakonna pöördumisele peaks vastama justiitsministeerium.
Anastassia Kovalenko-Kõlvart esitas Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni nimel 19. aprillil vabariigi valimiskomisjonile pöördumise, milles juhtis tähelepanu 14. aprillil Tallinna linnavolikogu istungil toimunud linnapea salajaste valimiste alusprintsiipide rikkumisele.
Komisjon arutas pöördumist ning otsustas, et küsimus ei kuulu vabariigi valimiskomisjoni pädevusse ja edastas pöördumise justiitsministeeriumile. “Juhindudes valitsuse seadusest teostab justiitsministeerium haldusjärelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuste haldusaktide õiguspärasuse üle,” märkis vabariigi valimiskomisjon.
Keskerakonna fraktsioon tahab esitatud pöördumises teada, kas on tõenäoline, et Tallinna linnapea valimiste raames rikuti salajase hääletamise printsiipi ja kas asjaolud ja protseduur võivad viidata võimalikule saadikute survestamisele ja mõjutamisele hääle andmisel, luues olukorra, kus nende vaba tahte avaldamine ei olnud tagatud.
Keskerakonna arvates on toimunu sedavõrd kahetsusväärne, kuna tekitab selgusetuse, mis on aktsepteeritav ja mis mitte. Keskerakond soovib seisukohta ka selle kohta, kas tegemist oli pelgalt poliitilise protsessiga või on siin ületatud kui mitte rohkem, siis vähemalt valimiste heade tavade ja euroopalike kommetega kooskõlas olev käitumismall.
Tallinna põhimäärus sätestab, et kui ükski kandidaatidest ei osutunud valituks, kantakse vastav märge linnavolikogu istungi protokolli, seatakse uuesti üles kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. Linnavolikogu vastava otsustuse alusel viiakse uus hääletamine läbi samal linnavolikogu istungil.
„Seda õigusnormi on tõlgendatud esmakordselt viisil, et valimisi võib samal istungil läbi viia kindlaks määramata arv. Kindlaksmääramata hääletamise arvuga võib aga omakorda mõjutada valimistulemusi,” märkis Kovalenko-Kõlvart. Keskerakond soovib hinnangut sellele.
14. aprillil toimus Tallinna linnavolikogu erakorraline istung, kus valiti Tallinnale linnapeaks Jevgeni Ossinovski. Linnapea valimiseks viis linnavolikogu läbi kolm vooru, kuna esimeses ja teises voorus ei saanud linnapea kandidaat vajalikku häälteenamust. Esimeses voorus oli hääletuskastis 40 sedelit, millest 38 oli poolthäält ja kaks sedelit olid kehtetud. Teises voorus oli hääletuskastis 40 sedelit, millest poolthääli oli 39 ja üks sedel oli kehtetu. Kolmandas voorus oli kastis 41 sedelit ja kokku sai linnapea kandidaat 41 poolthäält.
Tallinna linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kalle Klandorf on öelnud, et linnapea valimistel rikuti üht keskset põhimõtet – salajasuse printsiipi. “Linnapea valimiste hääletuse kolmas voor ei olnud salajane, sest neli fraktsiooni kasutasid hääletusel koodi, et tuvastada, kas nende liikmed hääletasid vastavalt kokkuleppele,” ütles Klandorf.
Keskerakonna fraktsiooni esimees lausus, et kolmanda hääletusvooru sedelite vaatlusest järeldub, et neli võimuliidu erakonda on hääletusel kasutanud valimissedelite märgistamist, et aru saada, kuidas nende fraktsioonide liikmed hääletavad. Klandorfi sõnul on mitmeid teateid ja tõendeid sellest, et saadikud ka pildistasid pühapäevasel hääletusel oma hääletussedeleid.
Klandorf lisas, et vabariigi valimiskomisjon on viimati 2023. aastal toonitanud, et valimissedeli pildistamine ja selle pildi levitamine rikub valimiste salajasuse põhimõtet ja võimaldab inimesi survestada.