Reformierakond on hoogsalt oma jõuõlga nii Toompea kui ka pealinna poliitikas kasvatanud, mis tähendab, et koalitsioonipartneritega arvestatakse üha vähem ning opositsioonist ei pea üldse välja tegema. Muidugi on sellesse oma andnud ka Keskerakonna ja EKRE sisetülid, mis pole võimaldanud opositsioonierakonna kohustust piisava hoolsuse ning pühendumusega täita.
Isamaa paigutub seevastu hoopis skaala teise serva, sest seal peab praktiliselt kõik tähelepanuväärne käima läbi esimehe isiku. Ühelt poolt on see arusaadav, teisalt aga hakkab pärssima asjade loomulikku käiku. Nii tekib tahes-tahtmata tunne, kus Mihhail Kõlvarti ja Jaak Madisoni mõtte suurimaks probleemiks oli Urmas Reinsalu jaoks asjaolu, et tema seda välja ei käinud.
Arusaadavalt naudib Isamaa olukorda, kus troonitakse erakondade populaarsusuuringute tipus (mäletatavasti oldi vaid mõni aasta tagasi valimiskünnise piiril), sest nii saab tajuda opositsiooniliidri rolli ning hoitakse eemale kõigest, mis võiks seesugust kena positsiooni kuidagi kahjustada.
Kuigi siiralt ei mõju ka Isamaa esimehe jutt demokraatia tõsistest probleemidest, kui tegelikult on neil olemas võti Toompea koalitsiooni tõsiseks raputamiseks. See on Tallinna linnavõim. Muidugi võib rääkida, kuidas riiklik ja munitsipaaltasand on hoopis eri asjad, kuid vaevalt pealinna puhul seda keegi päriselt niimoodi võtab.
Kõigile pealinna koalitsiooni osalistele on Tallinna raad väga kalliks saanud, seda juba pelgalt asjaolu tõttu, et sülle langes ridamisi tasuvaid ametikohti, mida sai täita oma inimestega. Ja loomulikult on kohalikele valimistele palju lihtsam vastu minna linna juhtides kui seda mitte tehes.
Sellest tulenevalt saabki Isamaale soovitada demokraatia edendamiseks ning Toompea valitsuskoalitsiooni survestamiseks lihtsa poliitilise käigu: Reinsalul tuleb Tallinna koalitsiooni jätkumine seada sõltuvusse sellest, kuidas kolmikliit riigi tasandil oma asju ajab. Seda ei maksa pidada sugugi vähetähtsaks võtteks, sest Tallinnas ametis olijad ei ole seal mõttega, et peaksid oma positsioonist loobuda. Nimekate erakondlase surve oma parteisse sisse annab nii mõnigi kord ootamatult efektiivseid tulemusi.
Kas Isamaa julgeb selja sirgu lüüa?
Tegelikult sidus ju Isamaa juba tolle koalitsiooni moodustamise ajal pealinna teemad riigi omadega (agressorriikide kodanike valimisõiguse tühistamine kohalikel valimistel), kuid lõpusirgel anti siiski järele. Tegemist oli meedias küll suureks puhutud teemaga, kuid reaalne asjade käik näitas, et linnavõimu juurde pääsemine pani unustama, millest enne võidukas poosis sai kaamerate ees räägitud.
Küllap see määrab ka asjaolu, miks Isamaa ajab parlamendi opositsioonis poliitikat just nii, nagu seda tehakse. Ühelt poolt on küll olukorra muutmiseks võti olemas, kuid seda kasutusele võtta ei taheta. Nii pannakse pidurit ka ühtse ja tugeva opositsiooni ideele, sest varem või hiljem (pigem varem) leitakse opositsiooni laua taga, et just pealinna koalitsiooni kaudu saaks piisavalt valusat survet avaldada. Seda aga Isamaa teha ei riski.
Paistab tõesti,et ühtse opositsiooni tekkeks on vähe lootusi sest ei ole selliseid poliitikuid kelledel oleks selge ja arukas nägemus ja eesmärgi kindlus mille nimel tegutseda.Nüüdsed nägemused ja tegutsemised on üks suur virrvarr.Ideaalis peaks erakonna juht olema selline,kellel on lai silmaring ja kes oskaks nö.legodest kokku panna ühtse terviku.Minu arust ES oli selline tarkus olemas ja eesmärgikindlus ka aga tema vastu oli suurvõim ja omad nn.väikesed mõisnikud.Nüüdne opositsioon nagu ei näe seda suurtpilti ja seega ei saa ka seda meie kasuks ära kasutada vaid ihaldatakse ainult võimu ja hoitakse kinni oma raha toolist ja see ka arusaadav sest elu tahab elamist kuid jah puudub suure pildi nägemus millist omadust antakse ajaloos üksikutele
Kõige kavalamalt tegutsevad reformierakondlased aga meie rahva elu halveneb järjest aga näe imet rahvas valib neid ikka. Oma väimu ja oma rahakoti paksuse nimel on nende kaaslased nõus kõigega ja vajutades nuppu nõusoleku märgiks on kerge elada. Isamaa ja sotsid on olnud vaid kohatäiteks. Parim eraknd on alati olnud Keskerakond eriti siis kui esimees oli Savisaar aga on ka praegu parim.Koostöö EKRE-ga leks valitsuses edukas ja Isamaa oleks arvulise ülekaalu jaoks valitsuses vajalik. Tallinn oli pikka aega heades kätes ja eks seda taheti pidevalu muta ja kasutusele võtta alatuid võtteid. Seekord ei olnudki vaja reformierakondlastel kasutada valesüüdistusi tehti hoopis kavalamalt.
Isamaa saab juba aru millisesse reovee kanalisse Tallinna koalitsioonis astuti aga uhkus ei luba Reinsalul näha reaalsust Selle mehikese hukutab enesearmastus nagu Napoleoni Ratase susserdamine rahvale ei meeldi ja ongi Isamaa paljas ning näljas Oravaid nii lihtsalt ei kukuta sest nende leival on tohutu ülemakstud ametnikest bürokraatide mass Neid võib pillata vaid kastiratturi lollused ja sotside idiootsused nt sambavargus