Coop Eesti teeb valitsusele ettepaneku kehtestada põhitoiduainetele nagu lihale, piimale ja köögiviljadele 13-protsendine käibemaksumäär. Coop toob esile, et Eesti inimeste ostukorv on praegu Euroopa keskmisest üheksa protsenti kallim ning viimase kolme aastaga on liha, piima ja köögiviljade osa toidukorvis koguseliselt vähenenud juba üle 10 protsendi.
„See näitab, et inimeste taluvuspiir on juba ammu käes ning järgmisel aastal jõustuvad täiendavad maksutõusud löövad veelgi tugevamalt just madalama sissetulekuga inimesi, pensionäre ja suurelapselisi peresid. See toob eestlaste ostujõus kaasa negatiivse trendi jätkumise ajal, kui naaberriikide elujärg näitab taastumise märke,“ ütles Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees, Coop Panga nõukogu esimees ja Eesti Kaupmeeste Liidu juhatuse liige Rainer Rohtla.
Ta lisas, et liha, piim ja köögiviljad on kolm õiget kategooriat 13-protsendilise käibemaksumäära rakendamiseks, sest need on peamised toiduained, mida kasutatakse kodus söögi valmistamisel ja on valdavalt kohalike põllumeeste ning tootjate toodang. „See tähendab, et madalam käibemaks toetab impordi asemel just oma põllumehi ja tootjaid. Need kolm põhikategooriat moodustavad kolmandiku eestlase toidulauast. Lisaks on nimetatud kategooriate osakaal just väiksema sissetulekuga inimeste toidulaual kõige suurem, kuna nemad valmistavad sööki paljuski ise kodus.“
Coopi esitatud finantsvaates seisab, et 2025. aastast kehtiva veelgi kõrgema, 24-protsendise käibemaksumäära mõju tähendab riigile lisatulu orienteeruvalt 240 miljonit eurot eeldusel, et tarbimine ei vähene. 13-protsendise käibemaksumäära kehtestamine kolmele põhitoidukategooriale tähendab hinnanguliselt 40 miljonit eurot planeeritavat lisatulu vähem. Näiteks Soomes kehtib kõikidele toiduainetele käibemaks 14 protsenti ning paljudes Euroopa riikides veelgi vähem. „Eesti on terves Euroopas üks viimaseid riike, kes maksustab söömist võrdselt luksuskaupadega,“ märkis Rohtla.
„Eeldusel, et tarbijad suunavad alles jäänud raha lõpuks ikkagi tarbimisse ja sellest pool tarbitakse 24-protsendise käibemaksuga, siis riik saab sellest täiendavat tulu viis miljonit eurot,“ selgitas Rohtla. „Kui ülejäänud 20 miljoni euro ulatuses tarbitakse 13-protsendise käibemaksuga tooteid, siis saab riik omakorda täiendavat tulu kolm miljonit eurot. Lisaks muutub tarbimise struktuur antud toodete kasuks tulenevalt soodsamast hinnast. Hinnanguliselt on 13-protsendise käibemaksumääraga toodetest vähemalt 50 protsenti kodumaised, seega saab riik meie tootmisettevõtetelt täiendavate maksude näol tulu veel kolm miljonit eurot. Kokku väheneb meie ettepaneku järgi oodatav lisatulu vaid 29 miljoni euro võrra. Samas tõstab madalam käibemaksumäär tarbijate ostujõudu, seega on antud lahendusega suurem tõenäosus, et riigi ootused lisatulule realiseeruvad, mitte ei vähene tulenevalt tarbimise langusest.“
Coopi tõi analüüsis välja ka plaanitud käibemaksutõusu majandusliku mõju. Käibemaksutõus 22 protsendilt 24-le kasvatab tarbija maksukoormust üheksa protsenti. Kolmes põhitoiduaine kategoorias 13- protsendi kehtestamine parandaks inimeste ostujõudu kaheksa protsenti, kuid isegi siis ei jõuaks ostujõud tagasi 2021. aasta tasemeni. Coopi ettepaneku järgi saab saaks riik hädavajaliku lisatulu ligi 211 miljonit eurot, kuid aitaks samal ajal inimeste toimetulekut kõige olulisemas valdkonnas ja haavatavamas toimetulekugrupis. Lisaks saavutatakse positiivne efekt Eesti toidutootjate käekäigu, maksude laekumise, töökohtade säilimise ja loomise, tekkivate lisakulude leevendamiseks ning ekspordivõimekuse parandamiseks.
„Oluline on rõhutada, et tegemist poleks käibemaksuerisusega, vaid täpselt sama määraga, mis hakkab uuest aastast kehtima näiteks majutusteenuse pakkujatele. Juba olemasolev käibemaksumäär tähendab, et ei teki täiendavat halduskoormust ja vajab lihtsalt maksustavate toodete ümberklassifitseerimist,“ tõi Rohtla esile. „Tulenevalt Eesti piirkonna tihedaimast konkurentsist jaekaubanduses, oleks madalama käibemaksumäära mõju tarbijatele kohene. Kohalikud kaupmehed müüvad juba praegu osa põhitoiduaineid alla omahinna, kuna ostumahud on langenud. Kui Ukraina täiemahulise sõja alguses kukkus kogu Baltimaade kindlustunne umbes 15 protsenti, siis Lätis ja Leedus on see taastunud, kuid Eestis langenud viimase aastaga veelgi madalamale ja uute maksutõusude järel langeks veelgi.”
BNS
Nujah. Väga tore ettepanek aga selle ilusa muinasjutu juures tasub tähele panna isand Rohtla üht lauset mis minu arvates on võti:
“Kohalikud kaupmehed müüvad juba praegu osa põhitoiduaineid alla omahinna, kuna ostumahud on langenud.”…
Olemata majandusteadlane ega bizneesimees julgen pakkuda, et kui sellest käibemaksualandamisest miskit sünnib siis vaid seda, et kaupmeestel s.h Coopi bizneesimeestel tekib 9% osas sisseostuhindades kauplemisruumi mida siis kodumaise tarnija ja tarbijaga(iseennast unustamata muidugimõista eksole)jagada?
Ma küll ei usu et see 9% maksualandamist kõik lõpptarbijale kingitakse e.täienisti kaupluste väljamüügihindades kajastub. Oleme ju näinud kuidas kaupmehed igat virvendust ning muudatust(euro hinda ei tõsta jne jne) oma huvides ära kasutavad. Oma osa tahtvad ka põllumehed ning ümbertöötlejad. Seda nad ilmsesti ka saavad .Eriti headel positsioonidel asuvad eriti ahned kaupmehed võivad seda 9% hooba muidugi omakasupüüdlikel eesmärkidel ka alatult ära kasutada. Praktika(mis pidi tõe kriteerium olema) on seda ju nii sageli näidnud.
p.s mudugi peaks lahti seletama millest see omahind koosneb ja misasi on ALLA OMAHINNA.
legaaldefinitsioon ütleb: Omahind on toote või teenuste ettevalmistamise, tootmise ja müügiga seotud kulud rahasse arvestatuna.
Sellest tulenevalt tekib mul küsimus, et ehk on meie toodete tootjate, teenuste ettevalmistajate ja müüjate tehtavad kulutused suured ebatõhusa sahmerdamise tõttu e. siin on subjektiivsed mitte objektiivsed põhjused? Teada on ju fakt, et meie üleriigilised suured kauplusteketid on ülekapitaliseeritud e. meie väikeses riigis on liiga palju kaubanduspinda ..arvestades mei tarbijaskonna väiksust?
Võtame näiteks väikelinn Elva( 5000+ elanikku): seal on 3 COOP-i kauplust!! Maksimarket , suurem COOP ja ka väiksem COOP, lisaks konkurentide Rimi, Maxima ja Meie poed.
Selle infra peavad tarbijad ju kinni maksma. Mina küll ei taha maksta selle luksuse eest, et toidupoed on iga nuka taga põhimõtteliselt. Piisaks kolmest korralikust konkurendist-justnimelt konkurendist mitte ühe omaniku monopolist. Nõuka ajal oli Elvas 6000+ elanikku aga(toidu) kauplusi oli 3 korda vähem.Tõsi need olid sisuliselt monopolid -TÜ monopolid ka kaupa oli vähem pakkuda aga minu arvates on veelgi jaburam planeedikurnamine kui saia – leivaletis on 20 sorti leiba ja 30 sorti saia ja võid on poes ka 10 sorti. Nõukaajal oli 2 sorti leiba ja 3 sorti saia ja 1 sort võid(kui oli-lõpupoole eriti ei olnud ka) kuid elati ikka ja tehti lapsigi. Nüüd elatakse aga miskipärast lapsi ei tehta. Miks ja millepärast? Aga sellepärast, et kaubanduspindade ja rohkete kaupade ostude kinniplekkimisest ei jää jõudu üle.
Pätsu ajal oli peaaegu lausa igas majas pood. Näiteks ainüksi väikeses Viljandis, kus tol aja praegusest Elvast mitte väga palju rohkem elanikke ei olnud, ulatus nede arv üle 200, kusjuures täna ei saa vist isegi Tallinnas niipalju poode kokku. Järelikult majanduslik otstarbekus on olemas nagu ka kliendid, sest mitte kõigil pole autot, kuhu kohe hüpata kui kasvõi näiteks kohvikoor ostmata ununes või lihtsalt jalad enam vanaduse tõttu hästi ei kanna. Ja kui mõni poeprojekt vahel ka ebaõnnestub, pannakse see omaniku poolt ka kohe armuta kinni nagu üks Prisma poolt aar aastat tagasi avatud kauplus Tallinnas Lasnamäel, kus see tänaseks taas vaikselt uksed on sulgenud vaatamata isegi sellele, et Prisma hindade poolest üsna Eesti keskmisel tasemel või isegi alla seda kaubanduskett on. Ja müügis pidi olema ka Lõuna-Eestis hästi tuntud A1000. Ja Coop saab oma kirvehindadega rahvast pigistada ikka eelkõige just seal, kus tõsist konkurentsi õieti pole, peaasjalikult maapiirkondades mis annavad ka lõviosa nende käibest. Näiteks Tallinnas neil vist ainult 2-3 kauplust ongi. Nagu siis Elvas! Seega ei taha kohe kuidagi ühtida seisukohaga, et meil poode kuidagi kõikjal liiga palju oleks ja veel vähem väitega, et just nimelt see meil hinnad taevani kergitab. Kõrgete hindade põhjused on siiski mujal ja tegelikult vajaks kogu teema alustuseks sügavamat uurimustööd, kui meie vastavad teadurid vaid kõik kogu aeg nii hõivatud ei oleks!
Arukas jutt aga jääb ilmsel hüüdjaks hääleks kõrbes, kui juba USA presidendivalimistel toimuv näitab, et arukus nii ameerikamaa kui selle vasallriikide otsustajate seas enam nõutud kaup ei ole.
põhitoiduained on:
banaanid
kiivid
Poola kardulad
Hollandi plasttomatid
Kreeka …
Hispaania …
Itaalia …
Prantsusmaa …
Maroko …
jne jne
Nii et kiidan hääks ja õigeks!