Valitsuskoalitsioon lubas muuta riigieelarve läbipaistvaks, kuid on tegutsenud hoopis vastupidiselt – kui varasemalt on sihtasutustele ja mittetulundusühingutele eraldatud summad olnud konkreetselt kirjas, siis seekord on rahaeraldiste sihtotstarve väga üldsõnaline ning kõiki eraldisi pole seletuskirjas näha, ütles Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart, lisades, et komisjon on valmis kutsuma iga ministri erikomisjoni ette aru andma.
“Sellisel viisil toetuste jagamisel võib kaasneda huvide konflikti, kuna võidakse toetada endale meelepäraseid sihtasutusi ja organisatsioone” kritiseeris Eesti Keskerakonna saadik. “Reformierakonna valitsus lubas regionaalseid investeeringuid kaotades, et sellisel viisil rahajagamine lõppeb. Neil oli õigus – kui varasemalt olid nn katuserahade toetused seletuskirjas üksikasjalikult lahti kirjutatud, siis nüüd meil puudub ülevaade, milleks maksumaksja raha kulutatakse.”
Anastassia Kovalenko-Kõlvarti hinnangul on riigieelarve seaduseelnõu kokku pandud läbipaistmatult, sest isegi rahandusministeeriumi ametnikel puudub täpne ülevaade, milleks raha kulub. “Korruptsioonivastane erikomisjon kavatseb kindlasti teemat põhjalikumalt uurida ja vajadusel küsime üksikasjalikku infot igalt ministrilt eraldi ja kutsume komisjoni,” kinnitas ta. “Koalitsiooni tegevus annab alust kahtlustada, et varjamise käigus toetatakse just endale meelepäraseid juriidilisi isikuid. Mäletame ju selgelt, kuidas siseminister Lauri Läänemets tahtis eraldada ministeeriumi 2023. aasta eelarvest 245 000 eurot Türi päästekomando ehituseks ning suunata Kultuuriministeeriumi kaudu miljon eurot Türi keskväljaku ehitamiseks. Mõlemad objektid asuvad tema valimispiirkonnas, samasugune skeem võib jätkuda ka praegu.”
Et muuta riigieelarve läbipaistvaks, andis Keskerakonna fraktsioon eelmisel nädalal menetlusse seaduseelnõu, mille kohaselt tuleb täielikult üle minna kulupõhisele eelarvele, kus oleksid välja toodud riigi kõik tulud ja kulud nende majandusliku sisu järgi ning asutuste kaupa. “Praegust tegevuspõhist eelarvet on teravalt kritiseerinud nii õiguskantsler Ülle Madise kui riigikontrolör Janar Holm. Riigieelarve täpsusaste peab olema 500 000 eurot ehk kõikidele seda piirmäära ületavatele kuluridadele tuleb lisada täpsem selgitus, et oleks aru saada, kuidas raha täpselt kasutatakse ning mille jaoks on see mõeldud,” selgitas Anastassia Kovalenko-Kõlvart.