Tänasel Riigikogu täiskogu istungil antakse menetlusse Eesti Keskerakonna poolt algatatud ja 28 saadiku poolt allkirjastatud umbusaldusavaldus rahandusminister Jürgen Ligile. Allakirjutanud leiavad, et Jürgen Ligi alavääristas oma väljaütlemistega Riigikogu kui institutsiooni ja kahjustas parlamendiliikmete mainet tervikuna.
Umbusaldusavalduses seisab, et Jürgen Ligi oli riigieelarve esimesel lugemisel sisulistele küsimustele vastates raskustes, mis näitab tema ebakompetentsust, mida ta kompenseeris üldsõnalisuse ja solvangutega. Jürgen Ligi ei oma riigirahandusest täit ülevaadet ning on seega oma ametis ebapädev.
Umbusaldajate hinnangul ületas Jürgen Ligi riigieelarve esimesel lugemisel hea maitse piiri, kui alandas korduvalt erinevate erakondade naispoliitikuid, pidades nende küsimusi riigieelarve kohta tänitamiseks ja nimetades saadikuid valevorstideks. Tegemist ei ole millegi muu kui soolise diskrimineerimisega ning üleolev käitumine vähendab rahva usaldust nii Riigikogu, Vabariigi Valitsuse kui ka poliitikute vastu üldiselt.
Lisaks on Jürgen Ligi väljaöeldu, et Riigikogu roll riigieelarve menetluses peaks vähenema, vastuolus põhiseadusega, eirates võimude lahususe printsiipi.
Ülaltoodut arvestades puudub 28 allakirjutanud Riigikogu liikmel usk, et minister suudaks ja tahaks täita ametiga kaasnevaid kohustusi ning antud lubadusi. Seetõttu avaldatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 133 alusel rahandusminister Jürgen Ligile umbusaldust.
Umbusaldusavaldus rahandusminister Jürgen Ligile
Eesti Vabariigi rahandusminister Jürgen Ligi on kaotanud usalduse ministrina järgmistel
põhjustel.
Jürgen Ligi alavääristas oma väljaütlemistega Riigikogu kui institutsiooni ja kahjustas
parlamendiliikmete mainet tervikuna. Lause "See poliitiline suva, mis seal domineerib,
tegelikult ei võimalda riigi rahandust juhtida" solvab ühemõtteliselt kõiki 101 Riigikogu
liiget. Poliitilist debatti tuleb pidada lugupidavalt ja ka kriitilistele küsimustele vastates tuleb
kolleegidesse austavalt suhtuda.
Jürgen Ligi oli riigieelarve esimesel lugemisel sisulistele küsimustele vastates raskustes, mis
näitab tema ebakompetentsust, mida ta kompenseeris üldsõnalisuse ja solvangutega. Jürgen
Ligi ei oma riigirahandusest täit ülevaadet ning on seega oma ametis ebapädev.
Jürgen Ligi peab kriitikat riigieelarve läbipaistmatuse osas tühikargamiseks. See läheb
vastuollu õiguskantsler Ülle Madise, riigikontrolör Janar Holmi ja paljude valdkonna
asjatundjate seisukohaga, et tegevuspõhine riigieelarve on üldsõnaline ja sealt pole võimalik
täpselt aru saada, millele maksumaksja raha kulub. Riigieelarve peab olema läbipaistev, kuid
tänasel koalitsioonil puudub tahe seda teha.
Jürgen Ligi ütles, et Riigikogu roll riigieelarve menetluses peaks vähenema – selle lausega
rahandusminister väljendas selgelt oma suhtumist parlamenti. See väljaütlemine on vastuolus
põhiseadusega – Eesti Vabariigis kehtib võimude lahususe printsiip, mille kohaselt on
Riigikogu valitsuse tööandja. Parlamendisaadikud on erinevalt valitsuse liikmetest valitud
rahva poolt ja neil on õigus teada, milleks maksumaksja raha kulutatakse.
Jürgen Ligi alandas riigieelarve esimesel lugemisel korduvalt erinevate erakondade
naispoliitikuid, pidades nende küsimusi riigieelarve kohta tänitamiseks ja nimetades saadikuid
valevorstideks. Tegemist ei ole millegi muu kui soolise diskrimineerimisega. Üleolev
käitumine vähendab rahva usaldust nii Riigikogu, Vabariigi Valitsuse kui ka poliitikute vastu
üldiselt.
Jürgen Ligi ründas ajakirjandust, kes kajastas riigieelarve kui riigirahanduse tähtsaima
dokumendi menetlust, tuues esile opositsiooni kriitika. On kahetsusväärne, et
rahandusminister üritab vaba ja sõltumatut ajakirjandust vaigistada. Ajakirjandus on neljas
võim, kellel on poliitiliste protsesside kajastamisel oluline roll ning Eesti riik ei peaks
kindlasti langema tagasi aega, kus meedia oli riikliku kontrolli all.
Ligi juhtimisel koostatud eelarve on üles ehitatud juba mitu aastat esitatud ülioptimistlikele ja
ekslikele eeldustele, et majandus tõuseb ja maksutõusudest loodetud lisaraha laekub täiel
määral. Nagu me näeme, on tegelikkus risti vastupidine. Maksutõusud kahjustavad
Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste ostujõudu ning 2025. aasta eelarve süvendab
majanduslangust veelgi.
Rahandusminister peab võtma vastutuse oma ebasündsate väljaütlemiste ja riigieelarve
koostamisel aset leidnud juhtimisvigade eest. Seni on minister lugupidava poliitilise debati ja
vastutuse võtmise asemel esitanud üksnes õigustusi ning solvanguid. Minister peab pakkuma
probleemidele toimivaid lahendusi, ent ta on osutunud takistuseks nende leidmisel.
Ülaltoodut arvestades puudub meil usk, et minister suudaks ja tahaks täita ametiga kaasnevaid
kohustusi ning antud lubadusi. Seetõttu avaldavad Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse
Rahvaerakonna ja Isamaa fraktsiooni ning Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid erakonda
kuuluvad saadikud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkti 13 ning Riigikogu kodu- ja
töökorra seaduse § 133 alusel rahandusminister Jürgen Ligile umbusaldust.
Mul on isegi kahju temast sest ta on nii saamatu, ebaõiglane ja vana. Kahjuks Ligi ei sobi ministriks. Aga ega selles koalitsioonis polegi sobivat ministrit.Aga vaevalt õiglane umbusaldus läbi läheb sest nad on enamuses. Reformierakondlased hääletavad umbusalduse vastu ja nende kuulekad kaaslased teevad sama . Neil on tähtis oma raha juurdekasv ja nad ei hooli et vaeseid tuleb aina juurde.
Pole kerge parandada neid tohutuid vigu mida tegi endine peaminister viies meie rahva vaesusesse peaks olema väga tark ja hooliv minister aga koalitsioonis sellist pole.Targad poliitikud on koondunud opositsiooni parteidesse ja nad leiaksid lahenduse
parandada seda mis on valesti tehtud on raske aga võimalik. Seni pole midagi õigesti tehtud kui meie inimesed vaesuvad ja majandus langeb. Valitsus on ikka selleks et hoolitseda oma rahva heaolu eest ja tuleb leida muud võimalused riigikassa täitmiseks kui kui inimestele maksukoormusi õlgadele laduma.Need nupule vajutajad totrate seaduste kaitseks saavad palju raha aga arusaamatu mille eest ja nad võivadki rohkem maksta. Peaks olema astmeline tulumaks, Rail Balticu ja utoopilise rohepöörde maksustamine lõpetada, maksustada pangad. See raha mis läheb Ukraunale on nagu tilk mette ja ei muuda midagi ada meie inimeste vaesumisele mõjub küll. Rikkamad riigid peavad abistama aga meie vajame ise abi sest meil vaesus aina kasvab. K.Kallas viis meie riigi viletsusse aga näe tänutäheks sai veel kõrgema ameti.Jube mis toimub. Liidus olles on elu halvemaks läinud.
Mulle rääkis keegi et üks valitsuskoalitsiooni naispoliitik olevat üelnud meie vaesumise õigustuseks et kas teil siis kahju ei ole sõjas hukkunutest. Muidugi on meil kõigil kahju aga on ka kahju nendest meie inimestest kes maksukoormuse all pidevalt vaesuvad. Meie abi teistele riikidele ei muuda maailmas midagi see on nagu tilk ookeani põkja. Suured ja rikkad riigid saavad abi anda kahjustamata oma rahvast. ju neil on ka targad poliitikud kes ei jäta oma rahvast hätta.Meil on vaesumine aga ka sõjahirm. Siis ei aita mingi abi väljaspoolt nagu nähtub ka praeguses sõjas. Et ära hoida sõda tuleb jätta ässitamine ja oma viha endas kandma.