Olev Raju, filosoofiadoktor, majandusdoktor, professor
Hea lugeja. Usun, et fakt, et Eesti on oma kõrge inflatsiooniga “mustas nimekirjas” juba üle 3 aasta, on sulle hästi teada.. Luba mul selle tõestuseks arvude rida siinkohal mitte tuua. Vaatleme allpool hoopis kahte probleemi – miks lähiajal pole lootust hinnatõusu kontrolli alla saamiseks ja millist rolli mängib siinjuures riigi võlakirjade väljalaskmine. Seda, kui kasulik või mitte see inimesele on.
Minu tüdruk oli viiene, kui mul oli võimatu vastata küsimusele – kas ohvitser on kõrgem auaste kui major. Üldiste mõistete olemus sai selgemaks, kui vanust tuli juurde. Samuti on inflatsioon üldmõiste, mille alla on koondatud 5 eri tekkepõhjusega ja mõjuga majandusprotsessi. Neist on praegu Eestis olemas 4, rahandusminister aga korrutab vaid ühte neist. Kuna iga inflatsiooniliigiga tuleb võidelda erinevalt, ei tahagi asjad meil edeneda. Loodan et mõni valitsuse liige saab sellest lõpuks aru ja me saame reaalse inflatsioonivastase poliitika.
Tuntuim on nõudlusinflatsioon. Kui raha saab riigis mingil põhjusel rohkem, on pakkujatel võimalik küsida sama kauba eest kõrgemat hinda. Selle inflatsiooni vastu võitlemiseks on vaja rahvalt raha ära võtta. Kõige lihtsamalt – ära osta. Just see oli riigi võlakirjade väljalaskmise mitte reklaamitud eesmärk. Nagu näitame allpool, ei olnud nende omandamine inimesele kaugeltki kasulik.
Kuid jätkakem praegu inflatsiooniga. See raha on riigis alles ka pärast võlakirjade ostu-müüki ja figureerib tänaseni kogunõudluse osana. Kellegi teiste käes, kuid alles. Et selline väärtpaberitega raha “ära korjamine” toimiks, soovitavad mõned õpikud seda raha paigutada välismaale (mis tõepoolest vähendaks kogunõudlust riigis). Momendil ei julge sellise ettepanekuga ilmselt välja tulla ka meie rahandusminister. Teine variant on investeerida see raha ühekordsetesse, eelkõige kinnisvara, projektidesse. Pärast kulutamist see raha rohkem nõudlusena ei figureeri. Aga meil on mured eelkõige sotsiaalsfääris. Mul puuduvad igatahes mistahes andmed, mida valitsus selle rahaga teha plaanib. Ilmselgelt see väärtpaberite väljalase inflatsiooni oluliselt ei pidurda. Aga rohkem nõudlusinflatsiooni vastaseid meetmeid mida valitsus pakkunud oleks, kohe kuidagi ei oska välja tuua.
Kuid meie inflatsioonilised põhimured on mujal. Millegipärast pole bussipilet juba ammu enam 5 kopikat. Tootmise sisendid on meeletult kallinenud ja sellist hinda võib ehk unes näha. Elekter on kallis ja pidevalt ähvardatakse selle hinna edasise tõusuga. Käibemaksu, aktsiiside, automaksu jne jne tulemusel kallinevad ka edaspidi tootmise sisendite hinnad. Kui tootmine kallineb, siis ei saa ettevõtted oma toodangut realiseerida vana hinnaga ja tuleb hinda tõsta. Praegu on selline surve ettevõtetele ja paljuski tänu valitsuse segasele majanduspoliitikale, tugev. Tavaliselt selline hinnatõus vähendab käivet. Kuid parem on müüa vähem ja kasumiga, kui praegune kogus kahjumiga.
Tavaliselt on selle inflatsiooniliigiga võitlemine keeruline, kuna sisendite kallinemine toimub tihti vljaspool Eestit ja ei sõltu valitsusest. Momendi paradoks on aga see, et sisendite kallinemine on lõviosas Eesti valitsuse tegevuse tulemus. Käibemaksu ja aktsiiside tõstmine, automaksu kehtestamine, meeleheitlik katse kuskile veel mingeid makse kehtestada kindlasti suurendavad hindasid. Kui palju, ei suuda ilmselt ka nende autorid välja tuua. Eriti valus on majandusele elektri kõrge hind ja selle tohutu ebastabiilsus. Selle asemel, et toetada siinkohal inimesi ja ettevõtteid, toimub massiline ajupesu: selline süsteem on ainuvõimalik. Mulle meenub ütlus hiirte arvates on maailma tugevaim ja hirmsaim loom kass. Kas ikka on?
Inflatsiooni liike on veel
Struktuurinihetest tulenev hindade tõus nn. strukturaalne inflatsioon, on ilmselt olemas, kuid on Eestis momendil marginaalne. (Kas keegi on viimase 25 aasta jooksul sellekohaseid vähegi vettpidavaid arvutusi teinud, ei tea). Küll aga on oluline inflatsiooni liik, mille pole eesti keeles head nime (core inflation i.k). Selle inflatsiooniliigi põhjustavad halvad ärilised ootused. Kui majanduse olukord on keeruline ja tulevik tume, siis ei tehta pikaajalisi plaane, ei proovita odava hinnaga vallutada uusi turgusid (kui neid selles situatsioonis üldse on). Eesti rahandusministri kinnitus, et tegu on mõnede vinguvate tegelaste kisaga, on pehmelt öeldes küüniline ja võhiklik. Kogu maailmas saadakse aru, et tegu on objektiivse nähtusega. Et majanduses on kõik otsused vahendatud inimeste arvamusest, ei muuda neid tervikuna subjektiivseteks.
Võtab tõsiseks. Sellise hüpleva ja probleemi paljusid aspekte mitte “jagava” majanduspoliitikaga jääme kõrge inflatsiooniga riikide edetabeli tippu veel aastateks. Ent nüüd tagasi selle riigilaenu juurde. Teeme ümmarguste arvudega, seega lihtsustatud, kuid sisult õige, arvutuse. Kui kulutada 100 eurot nende reklaamitud võlakirjade ostuks, siis teenib nende pealt 5 aastaga 17,5 eurot. Viie aasta pärast ostab riik 100 euro eest selle väärtpaberi tagasi. 100 euro eest. Kuid vahepeal on inflatsioon raha väärtust kahandanud. Kui arvestada, et inflatsioon on aastaid olnud kõrge ja et valitsus oma poliitikaga toimib vastu tema langemisele, pole 100 eurot enam väärt 100 eurot. Võttes inflatsiooniks suht tagasihoidliku 4% aastas, on selle raha väärtus 5 aasta pärast 73,4 eurot. Kaotus 26,6 eurot, teenistus oli vaid 17,5 eurot… Kui sedagi. Ka selle raha väärtust sööb inflatsioon.
Kuskil pole kirjas, et Eesti valitsus ei mõtle välja uusi makse. Tuleb meelde raamat, kus kehtestati maksud sissehingatavale õhule, vihmale, äikesele koos müristamisega, lumele, rahele, kastele, härmatisele, udule. Milline ideede varasalv Eesti valitsusele! Lisaks juba proovitud ideele maksustada lehmade kõhugaase. On selge, et võlakirjad sellisel kujul ei ole nende ostjatele võit. Sellises olukorras on üllatav, et võlakirjade märkimisel oli eraisikute osakaal ligikaudu veerand ja ettevõtete oma kolmveerand. Maailmas üldreeglina loeb erasektor vajalikuks riigi väärtpaberite ostmisel stabiilset majanduskeskkonda (kus ei mängita maksudega lauatennist) ja tulukuseks on vähemalt 7%. Sellele situatsioonile kus ettevõtlus massiliselt märkis kaugeltki mitte tulusaid Eesti võlakirju, oskan pakkuda vaid ühte seletust.
Eestis on raha, kuid majandusringkondadel pole normaalseid projekte, kuhu sellises segases olukorras julgetaks raha paigutada. Mis saab edasi? Kui oleks usklik, siis palvetaks – jumal, päästa Maarjamaa…
Elekter oli neli kopikat ja ei mingeid lisatasusid. Vesi pea tasuta. Üürid häbematult madalad. Kolhoosnikud tegid tööd ja said suurt palka. Käibemaksust ei teatud midagi.
Tuleb aeg kui teadlased hakkavad uurima, mis kuradi riik see küll oli?
[…] post Victory parade of the donkey caravan appeared first […]
Targa ja ausa usutavat seletust meie riigivõimu tegutsemise tulemuslikkusest on kõigil kasulik teada.Sellist põhjalikku analüüsi riigivõimu tegevusest andis kunagi ka õnnetult elukaotanud Hardo Aasmäe.Isiklik arvamus riigi olukorra kriitilisusest oleks selline,et siin puudub pädev võimu juhtimine.Ainuke eesmärk mis on on isiklik rikastumine ja teised söögu rohtu.Nüüdne võimu käitumine majanduse juhtimises on tragikoomiline.Kästakse ettevõtetel palkasid tõsta aga see tekitab omakorda doomino efekti raha väärtuse langusega:).Muidugi olukorda normaliseerida on võimalik aga teostada kas lõpuni inimühiskonnas üldse on võimalik?Üheks päästvaks võimaluseks oleks kui panna näiteks Tervishoiu Ministeeriumi juhtima oma ala tippspetsialist,kes teab läbi ja lõhki selle ala vajadusi ja võimalusi,mitte aga nagu nüüd,mees metsast…….
Sotsialism oli kõige inimsõbralikum ja humaansem ühiskond,kus riigivõimu kohustus oli kindlustada rahvale elamisväärne elu;prii,- arstiabi,haridus,-vanadekodu ja -elamispind.Tööga kindlustamine,odav toit,odavad kommunaalkulud.Mingite probleemide korral tööandjaga sai tööline alati vastavate ametivõimude poolt ja otse ei migit kohtus käimist.Probleemid olid ka,näiteks:joomarlus,lohakus ja vargus töökohal.Võtame samas näited Iisraelist,kus on kibutsid,võrreldavad meie kolhoosidega ja saadakse hakkama väga hästi.Järeldus;See riik,kus lokkab joomarlus seal ei saa mitte kuidagi korda olla.Meelemürkide mõju alla nõrgeneb enesekontroll ja reageering,kannatab tervis ja selle all murduvad ka targad ja tugevad mehed
Väga meeldiv on lugeda targa ja õiglase inimese arvamust.poliitikas on vähe teadlasi sest nad tegelevad oma tööga. Valitsusmeelsetel poliitikutel seevastu on hea elu, kiida heaks meie rahvast vaeseks tegevaid otsuseid ja raha tuleb.Mina austan väga tarku inimesi ja majandusteadlased võiksid ka sõna võtta et avaldada oma arvamust selle tohutu majanduslanguse ja meie rahva vaesumise ära hoidmise võimalustest. On veel üks professor Irja Lutsar kes lõks Eesti 200 ehk Eesti 0 erakonda ja tema jutt ja tegevus küll meie riigile ja rahvale midagi head ei tee.. Aga milleks tööd teha kui kergemini läbi saab. SUUR TÄNU OLEV RAJULE KES ON VÄGA TARK JA HOOLIV INIMENE SELLE ARTIKLI EEST. . Edu teile ja head tervist.
Siit saab teha ainult ühe järelduse:
Eesti on mingi võõrvõimu käpik. Teenib ja nuumab mingit võõrvõimu.
.
Sest nii lolle otsuseid ei saaks ükski valitsus-vilegtsus teha. Nii lolle inimesi annab lihtsalt otsida!
.
Jääb üle küsida, et mida on sellel VÕÕRvõimul Eestist vaja!!!
Milleks on võõrvõimule siinset VAESUST vbaja!
Fosforiiti?
Sõda!?! (Vaese rahva seast on palju lihtsam sõdureid värvata-palgata)
Mahaparseldamine!? (Enne teise võimu kätte mängimist võetakse, mida veel võtta annab. NB! Suurriikide jaoks on Eesti riik ainult peenraha. vahetusraha)
Ratsionaalseid põhjuseid on raske leida. Nn “kaelakohtumenetluses” küsitakse ikka kahtlustatava/süüdistatava käest, et miks sa seda tegid? Üha sageneb tõese vastusena “Aga ma sain ju seda teha.” Arvan, et sama kehtib meil ka võimu teostamise juures.
et igasugused pinsirahastud ja pangad petavad kui lubavad aastas kasvikut 3-4%, sest elu läheb kallimaks rohkem.
Kuid siin on samuti piir ees, sest rohkem ka ei saa maksta. Seega peaks paljud rahasuhted olema suhtelises vahekorras eelarvega. Kasvab eelarve 7%, peaks samapalju kasvama ka muud arvsuhted.
Et väärtustkaotav rahaühik mõjutab just RIKKAMT (mitte vaesemat, nagu meil laiatakse), on lihtne tõestada.
Nt rahatu kaotab 7% korral 0 senti: 0/1,07 = 0. Ehk ta ei kaota midagi. Miljonär aga 1000000/1,07 =934579 ehk kaotus 65421€. Seega on igasugune rahaühiku väärtusetustumine vaestele kasulikum.
Vaadake rahadega on asjalood sellised,et rikas loeb miljoneid aga vaesele on iga kopik kallis.Kui rikkur kaotab miljoni kahest miljonist jääb temale alles veel 1 miljon aga vaesel kui tuleb kopik puudu ta leivapätsi osta ei saa.Läänes on siiski ausust rohkem kui meil ja kas üldse meil seda on?Seal on veel ausad valimised on mitmeastmeline tulumaks mis lahtiseletatult tähendab seda,et suurem tulu,maksad ka rohkem tulumaksu mis läheb jällegi tagasi sinule tulu teenivate tööliste sotsiaal toetusteks.Mõni väidab,et meil kestnud 700 aastane orjaaeg ei olnud muud kui kultuuride vahetus!?Sellised jutupunkti mehed.peaksid ise orjana elama,vaataks mis juttu nad siis räägivad. ja kirikuid ehitasid,kes?Mõisnikud ehk eesti rahva orjapidajad.Pärisorjus kaotatti 26.märtsil 1870 aastal.
Palgad on paari aastaga avaliku sektori poolt veetud ulmelisse kõrgusse Erasektor sellist spurti välja ei kannata kuna välisturu konkurents ei luba Elekter ja tooraine kallinevad Tekkis rekordiline inflatsioon millest kolmikkoalitsioon jagu ei saa Astmelise tulumaksu idee on pingi alla pühitud Nüüd on päevakorras maksud maksud ja maksud See teeb tootmise veelgi võimetumaks konkurentsis püsimiseks Ka suhted riigis on vaenust tulised Sõjardid ruulivad Tupik täielik tupik