Novembris kutsus Eesti Keskerakond ettevõtja ja pangandustegelase Indrek Neivelti rääkima sellest, kuidas ta näeb olukorda Eesti ja Euroopa majanduses. Alljärgnevalt teeme tema räägitust kokkuvõtte.
Tegelikult on Euroopas väga hea elada. Kui näiteks võrrelda Aasia või Ameerikaga, siis on kõige vähem vaja tööd teha. Elu Ameerikas on palju konkurentsitihedam ja raskem. Lisaks veel elukeskkond. Ka Eestis, kus on eriti väike ühiskond, on konkurents väiksem ja elu selle võrra lihtsam. Fakte vaadates läks meil eriti hästi siis, kui valitsuses oli Keskerakond – SKT inimese kohta oli võrreldes Euroopa keskmisega kõige kõrgem just siis, kui Keskerakonna käes oli peaministri portfell. Viimased aastad on see näitaja langenud.
Demograafiast ja majanduskasvust Pealtnäha läheb Euroopal väga hästi. Aga! Esiteks, demograafiliselt on Euroopa katastroof. Demograafia on katastroof igal pool maailmas, v. a. India, Aafrika ja Kesk-Aasia. Igal pool mujal on juba alla 2,1 last ühe naise kohta, mida loetakse vajalikuks, et elanike arv ei kahaneks. Meil on see näitaja 1,4 ja see tähendab, et iga uus põlvkond on veerandi või isegi juba kolmandiku võrra väiksem. Mario Draghi raport ütleb väga selgelt, et lähimatel aastatel, kui pensioniiga ei pikendata, läheb Euroopa Liidu tööturult ära 2 miljonit inimest rohkem, kui juurde tuleb. Eestis on umbes sama proportsioon, st meil see number on umbes 5000-6000 inimest, kui immigratsiooni välja jätame. Aga immigratsiooniga on paljudes Euroopa riikides üle piiri mindud ja pikaajalises plaanis see suurepärane lahendus ei ole.
Kui võtame töö tootlikkuse kasvu viimasel 10-15 aastal ja vaatame, palju lähikümnendil iga aasta töötajaid vähemaks jääb, ning kui need asjad kokku liidame, siis näeme, et majanduskasv on järgmistel aastatel ümmargune null. Võime mängida inflatsiooniga ja tekitada tunde kasvust ning rõõmustada, et selles kvartalis on väikene kasv, aga kui vaatame 5-10 aastat ettepoole, siis null on täitsa hea tulemus.
Autotööstusest ja rohepöördest
Vaatame ka, mida meil rohepööre teeb ja kui palju see mõjutab meie võimekust konkureerida maailmaturul. Mõtleme näiteks Saksa autotootjate peale, teades, et autotööstus on 17% Saksa ekspordist. Juba Volkswagen, suuruselt maailma teine autotootja pärast Toyota kontserni, paneb tehaseid kinni, mida nad ei ole sada aastat teinud. Süüdi on seesama rohepöörasus – me oleme oma ressursid nii kalliks teinud, et ei suuda konkureerida. Oleme ka mitmeid asju maha maganud. Autotööstus on energiamahukas tootmine. Meil on energia 2-3 korda kallim kui Aasias, USAs või Kanadas. Sellise kulubaasiga on Euroopas väga raske mingit kasvu saavutada.
Suured tööstused lähevad Euroopast ära, investeeringud langevad, see on karm reaalsus. Kasv on väljaspool Euroopat, raha liigub sinna ja sellega peame leppima. Meil on ikkagi tehtud väga suuri strateegilisi vigu. Ma ei saa aru, kuidas saavad inimesed nii naiivsed olla? Toon näiteks needsamad Hiina elektriautod. Eelmisel aastal käisime perega Usbekistanis. Taksojuhil oli Hiina elektriauto. Väga ilus auto. Küsisin: palju maksab? 35 000 dollarit. Aga Euroopa sama klassi autod maksavad vähemalt 60-70 000 eurot.
Kuidas Saksa autotootja suudab Usbekistani turul konkureerida? Jah, Usbekistan ei ole väga suur turg, aga väike ka ei ole. Autoturg seal kasvab. Venemaa turu kaotasid Saksa autotootjad niikunii. Kuhu me neid Euroopa autosid müüme? Aga autotööstus on Saksa tööstuse A ja O. Ja Saksa majandus on Euroopa mootor.
Digitaliseerimisest ja platvormidest
Võtame järgmise näite, mille magasime maha – digitaliseerimine. Mitte selles mõttes, et kas oskame meili saata, vaid kõik see platvormimajandus, kogu see tehnoloogia. Kui vaatame, kui palju maksavad Microsoft, Google, Apple… Aastal 2000 oli Nokia turuväärtus 200 miljardit, Microsoft oli tol hetkel umbes sama kallis. Mercedes Benz Group maksis tol ajal 40 miljardit. Täna maksab Microsoft üle kolme triljoni, aga Mercedes 80 miljardit. Sama näide kehtib maailma parima lennukitootja Airbusi kohta, mis maksab 90-100 miljardit. Mõelge, missugune kompetents seal on. Ja Microsoft maksab kolm triljonit! Kolmkümmend korda rohkem! Euroopa suurfirmad on jäänud väga väikeseks võrreldes Ameerika ja ka Hiina kompaniidega. Need suured USA firmad saaksid osta enamuse Euroopa firmasid lihtsalt ära.
Ja siis on veel selline lugu, et need platvormid lähevad üha suuremaks ja kallimaks, aga need, kes platvormil midagi müüvad, jäävad muudkui vaesemaks. Mulle meeldib endise Kreeka rahandusministri Yanis Varoufakise teooria, et platvormid on teisendanud kogu turustruktuuri ära. Teoorias räägitakse, et turg on koht, kus ostja ja müüja saavad kokku, kauplevad ja siis tekib hind. Aga nendel platvormidel on algoritm nii defineeritud, et ta üritab võtta mõlemalt poolt maksimum. Algoritm teab, mis on müüja omahind ja pigistab müüjalt kõik välja.
Küsige turismifirmadelt, kas nad raha teenivad selle Booking’iga? Praktiliselt ei teeni. Neil ei teki kasumit enam ja see tähendab, et väike- ja keskmistele ettevõtetele ei jää enam raha, mida investeerida. Samuti ei jää neile vahendeid, et anda ühiskonda tagasi: sponsoreerida ja nii edasi. Platvormid lähevad ainult suuremaks ja need, kes seal müüvad, kiratsevad. Booking.com on vist ainuke Euroopa tõsisem tegija. Kõik ülejäänud on Ameerika ja Hiina omad. Õnneks on meil siin ka Bolt. Neid peaksime igati toetama.
Riigivõlast
Platvormidega oleme Euroopas maha jäänud. Sündivust meil ei ole. Mis meil on?
Võlad on suured. Muidugi USA-ga või Jaapaniga võrreldes on Euroopa riigid vähe võlgu võtnud aga võlakoorem on kõrge, ulatudes 90% SKT-st. Eestis on aga laenukoormus üks madalamaid. Me ei võtnud siis laenu, kui intressid olid nullid, ja võtame nüüd, kui need on kõrgemad. Olen sel teemal avalikult kaua vaielnud ja enam ei viitsi. See on mõttetu vaidlus, kui üks räägib sisust ja teine vormist. Nimelt, kui laen makstakse tagasi uue laenuga, kas siis on tegemist laenu tagasimaksmisega või mitte? Vormiliselt jah, aga sisuliselt mitte. See on minu seisukoht.
Pean Siim Kallasest lugu, lugesin tema intervjuud, kus ta räägib sellest, et võlga ei tohi võtta, tsiteerides kõiki neid vanu klassikuid. Aga üks asi, milles ta eksib, on see, et vanad klassikud rääkisid majandusest enne Bretton Woodsi süsteemi. Nad rääkisid rahast, mis oli kullaga tagatud. Praegu on raha hoopis teine, seda trükitakse nii palju juurde. See on hoopis teine maailm. Ja see, nagu eestlastel meeldib öelda, et “võlg on võõra oma”, on vanasõna selle otseses mõttes. Vana sõna! Praeguses maailmas, kui trükitakse raha juurde, see enam ei kehti.
Meie vigadest
Minu hinnangul oleme teinud viimasel ajal ikka väga palju tõsiseid strateegilisi vigu.
Esiteks, kui energiahinnad läksid üles, me ei toetanud ettevõtjaid piisavalt palju. Ajasime eelarve tasakaalu, saime kõige väiksema defitsiidi, aga tööstust ei aidanud.
Teiseks, meie kõige suurem problem on see, et lapsi on vähe, aga kui praegune valitsus ametisse tuli, nad esimese asjana vähendasid lastetoetusi.
Kolmandaks, nad tõstsid maksu nendel, kellel oli niigi raske, ja nendel, kellel sadas raha niisama sülle, nad lisamaksu ei kehtestanud. Näiteks hotellid olid kolm aastat saanud koroonaga nii palju pihta kui vähegi võimalik, kuid neile tõsteti käibemaksu. Ja siis ütles peaminister, et pankadele maksu juurde panna ei tohi. Võtame seda hotellidelt, kellelt oli enne kõik välja pigistatud.
Meie probleemidest
Kui me räägime Draghi raportist, siis minu arust ei olnud see hea raport. Seal oli palju häid asju, aga Draghile omaselt tuleb kõiki asju lahendada raha juurde laenamisega. Ükskõik, mis on põhjus, ikka võtame laenu. Ja kuna paljudele Euroopa riikidele ei taheta niipalju enam laenu anda, siis võtame ühiselt laenu. See oleks nagu lahendus.
Aga tegelikult seal toodi ilusasti välja, et meil on kaks suurt probleemi. Esimene on energia hind. Teine on suur bürokraatia.
Ameerikas vastutab nüüd bürokraatia vähendamise eest Elon Musk. Olen kindel, et ta saab sellega hakkama. Aga sellesse, et keegi Euroopa bürokraatiat vähendab, ma küll ei usu. Eesti on väike riik ja siin oleks see veel võimalik, kui tahta. Ma arvan, et see tooks ka mujalt Euroopast ettevõtjaid siia investeerima. See aitaks kõvasti.
Taastuvelektrist ja põlevkivist
Energia hinnaga on nii, et nafta hinda me niikuinii ei muuda, aga on ka elektri hind. Nagu teate, tahab Eesti investeerida 14 miljardit taastuva energia tootmisse. Ja selle juurpõhjus on ühes Riigikogu otsuses, et taastuvat elektrit peab olema 100%. Nii palju kui me aastas elektrit tarbime, nii palju peame ka aastas taastuvat elektrit tootma. Energeetikud ütlevad, et see on võimalik, aga väga kallis. Me investeerime kõvasti üle, teeme tuuleparke, mis töötavad viiendiku ajast. Ehk rohkem kui kolmveerand aastast nad elektrit ei anna. Ja siis investeerime rohkem, kui on meie tiputarbimine. Kuhu me müüme seda elektrit, kui tuul puhub? Naabritele pole ka müüa. Neil on omal siis liiga palju. Ja salvestamine on liiga kallis ning majanduslikult võimatu.
Kui tahaksite midagi head teha Eesti majandusele, siis muutke see seadus palun ära. Euroopa eesmärk taastuva energia tootmise kohta on 42,5%. Meil on 100%. Meil pole ühtegi põhjust seda nii teha. Maailmas on seitse või kaheksa riiki, kus on 100% taastuvat energiat, enamasti hüdroelektrijaamade tõttu. See eesmärk on absurdne ja tuleb ära muuta. See tekitab meile mitu miljardit lisainvesteeringuid, mida tegelikult ei oleks vaja teha. Elekter läheb kõige selle tulemusena palju kallimaks.
Peame rääkima elektri hinnast ausalt. Meil korratakse mantraid, et taastuvelekter on odav. Ta on odav siis, kui seda on. Tuulikute kasutustegur on kakskümmend protsenti ja päikesepaneelidel kaksteist. Enamuse ajast need elektrit ei tooda. Ja seetõttu on seda elektrit õigem nimetada juhuelektriks.
Elektrit tahame kogu aeg saada. Mitte siis kui päike paistab või tuul puhub. Aga riik ütles nendele taastuva ehk juhuelektri tootjatele: müüge siis, kui teile sobib. Meie ostame kogu toodangu ära ja veel maksame teile toetust. Aga nendele, kes on nõus kogu aeg tootma (näiteks põlevkivijaamad), paneme lisamaksud peale. Ime, et meil veel üldse elekter on! See on ju absurdne. Sa toetad neid, kes müüvad, kui nendele sobib, ja maksustad neid, kes toodavad kogu aeg.
Põlevkiviga on seotud veel üks asi. Kui vaadata jooksevkonto puudujääki ehk võrrelda eksporti ja importi, siis see läks neli aastat tagasi miinusesse, kui hakkasime elektrit sisse ostma. Täna me ostame pool elektrist sisse. See jooksevkonto puudujääk on minu jaoks suurem ja tõsisem probleem, kui riigieelarve puudujääk. Veelkord, kui tootsime elektrit meie põlevkivist, jäi kõik raha Eestisse: palgad, maksud. Nüüd aga ostame soomlastelt ja lätlastelt.
Maksudest
Kõik räägivad, et meil on kõige parem ettevõtete tulumaksusüsteem. Aga kui see on kõige parem, miks keegi teine pole 25 aastat sama teinud? Kas meil on ikka kõige parem? Sakslased, prantslased, soomlased või rootslased ei ole ju rumalad.
Või astmeline tulumaks. Astmeline tulumaks on praktiliselt kõikjal. Aga meie siis mõtleme, et oleme kõige targemad. Mina ei ole küll nii enesekindel, et nii arvata. Natuke võiks enesekriitikat ka olla.
KN
Reformistliku valitsuse oskamatuse ja hoolimatuse tõttu on meil palju prubleeme mis on väga halvad.
Neivelt on tark ja temasugused peaksid meie riiki juhtima. Ma olen varemgi maininud, et väike Eesti peaks omama mitte poliitikute vaid spetsialistide valitsust s.t.ma ei poolda liberaalset demokraatiat vaid meritokraatiat e. riigikorda kus puudub parlamentaarne institutsioon ning täitevvõimu teostavad ametnikud valitakse ametikohale nende võimeid ning oskusi hinnates. Meritokraatia väärtustab haritust ja kompetentsi, võimekust ning ülistab talente. Meritokraatia probleemiks on arvatud kriteeriumide sätestamise keerukust ehk, et mille järgi otsustada, milliseid teadmisi või oskusi mingite ülesannete täitmisele vaja on.
Arvan, et esimeses lähenduses tuleks rakendada lihtviisil Stanfordi Binet testi ning välistada igasugustele juhtivatele kohtadele pürgimast tüübid kelle IQ on skaalal kahekohaline. Kaudsel vaatlusel tundub, et praeguses Eesti valitsuses ei ole kellelgi see kolmekohaline. Kõigi IQ läheneb nende kehatemperatuurile. Nad on eranditult kõik sertifitseeritud juhmardid.
Kui siis ehk Jürgen Ligil on IQ pisut üle 100 aga see mees ei läbiks kindlasti isiksusetesti-mis peaks ka olema valideerimisel oluline. Ligi on tüübiline sotsiopaat ja see ühendatuna tema suht kõrge IQ-ga on Eestile eriti ohtlik combo. Inimesed, olge valvsad: meie rahandust juhib kurikaval
kaabakas ja peaminister on juhmard.
on 3 probleemi: Reformikamp, E200 kamp ja Sotside kamp.
Kuid õnneks on mõned …d kaugel peidus: Kaja Kallas, Keit Pontus-Roosimannus, Jüri Ratas, Mariina Kaljurand, Urmas Paet, Sven Mikser – kõiki ei viitsigi üles lugeda.
Jaa,neivelt on tark mees ja teab mida räägib ja millest räägib kuid liberaalsel suundumusel edasi pressiv võim reaalsusega ei arvesta vaid püüab enda segatud vees kalu õngitseda.Kurvaks teeb aga mõistusega varustatud inimloom,kes reaalsusega ei arvesta vaid ainult oma isiklikke ambitsioonidega mis on risti vastupidised Looduse seadustega,et elukeskkonda säilitada
p.p.s.
Kõrge energia hind ja liigne bürokraatia on mõistagi kellegi probleemid … nad on lihtinimeste probleemid. pealegi on nad teisesed probleemid. Juurpõhjus on mujal…Võimulolijaile:vampiiridele , oligarhide nukuvalitsejaile ei ole nad muuseas üldse mingid probleemid vaid vastupidi: neile on see lahendus, hapnik… elaan, elujõu allikas.
Juurpõhjus miks inimestel jamad üksteise järel majja maanduvad on: manipuleeritav ja ebaturvaline e-valimissüsteem. Selle abil on teatav klikk demokraatia omahuvides kaaperdanud ning võimu sisuliselt usurpeerinud . Rahva ajud on kenasti ära pestud-puuderdatud. Rahvale, justkui, kangesti meeldiks aina tõstetavad maksud ja üldse on nad nõus ise oma poomisnööri kaasa võtma, kui neid üles puua ähvardatakse ? Ilmselt siiski mitte aga sellist muljet saab õukonnameedia(Luige ja Linnamäemeedia) ning kinni makstud populaarsusreitingute abil jätta. Kõik kraanid on oligarhia käpa all. Võimu usurpeerinud oligarhide nukuvalitsus teab seda, naudib hegemooniat ja karistamatust. Inimesed lihtsalt ei suuda iseendid soost juukseidpidi välja tirida.
Aga ükskord algab aega, mil Kalev tuleb mootorsaega…
Rohepöörasuse ja äraspidise „keskkonnakaitse“ ebamõistike kulutuste ning Eurodirektiivide kahjumlike ettekirjutistega on Eesti riigi ökonoomika, Põlisrahva Püsimajäämise Alus, viidud jätkusuutmatule tasandile, seda valdavalt energeetikapoliitika hinnakujunduse kaudu. Lisandub ka enesehävituslik „looduskaitse“. Suurem osa metsamajanduse potentsiaalist on kasutamata või sajanditeks hävitatud. Täiendavate ebamajanduslike kuludega on kohalik ettevõtlus viidud konkurentsivõimetule tasemele, mis annab eelise välismaiste suurkorporatsioonide „vabaturumajanduslikule“ ettevõtlusele ja monopoolse gigantomaania ettevõtete investeeringutele. Hinna-dumpingu ning isiksusehäiretega psühhopaatide seltsingute „keskkonnakaitsega“ viiakse konkurentsivõimetuks ka veel järelejäänud väikeettevõtlus. Suur osa selles allakäigus on poliitiliselt ja majanduslikult korrumpeerunud Valitsuse ja Tippametnike Klikil kelle pliitökonoomia alase harituse tasand on kahetsusväärselt madal.
Ebarealistliku Kliimaneutraalsuse CO2 Nullemissiooni ja Rohepöörde Usuhulluse ettevõtmistega, „Tuulikupargid ja Võrguühendused ning Energiasalvestuse- ja muundamis-seadmestikud koos Rail Baltic’ laadsete ulmerajatiste ehitusega“, kaasneb tavatarbimisele lisanduv olemasolevate elektrijaamade energia liigtarbimine, Rohepöörde ja Kliimaneutraalsuse ettevõtmistesse Kehastunud Energia, mis võib hinnanguliselt ületada nende maarahva elukeskkonda ja maastikku reostavate ressursimahukate rajatiste „Kliimaneutraalses“ tulevikus toodetava energia summaarse hulga. Lisandub ka nende Rohepöörde rajatiste utiliseerimise ressursi- ja energia kulu.
Taastuvenergia tootmise ja muundamiste-salvestamiste protsesside summaarne kasutegur on äärmiselt madal. Kasuteguri näitaja väärtus muutub arvestuslikult negatiivseks(!), kuna energia muundamiste protsessidel otseselt mitteosaleva eelnevalt summaarselt „Materjalidesse Kehastunud Energia“ energiaosa tuleb lõplikust väljundenergiast maha arvata.
„Negatiivne Kasutegur“ iseloomustab tabavalt kogu selle Euroopa Liidu Rohepöörde Kliimamuutuste Peatamise Kampaania, ja seda ülipüüdlikult teostava Eesti Poliitikute-Ametnike Kliki „Marionett-valitsuste“, ettevõtmiste olemust – selle Ebamõistusepärasust!!!