Anneli Ott, Eesti Keskerakonna peasekretär
Valitsuse plaan Rootsi vanglate ülekoormuse tõttu paigutada osad kinnipeetavad Eestisse, on otsus, mille mõju võib olla märksa laiem kui pelgalt rahvusvaheline koostöö. Eriti oluline on mõista, millist laiemat mõju avaldab see samm Tartu linnale, Eesti julgeolekule ja meie väärtussüsteemile laiemalt. Ka parimate kavatsuste juures kätkeb see otsus endas mitmeid varjatud riske, mille realiseerumine võib jätta pikaajalise ja ränga jälje nii kohalikule kogukonnale kui riigile tervikuna.
Julgeolek ei ole kolmandajärguline teema
Tundub, et eestvedajatel puudub ohutunne, mis juhtub siis, kui nende kavandatud plaan ei toimi? Eesti valitsus eeldab, et Rootsi vangide paigutamine Eesti vanglatesse toimub planeeritult, kontrollitult ja turvaliselt. Ent mis juhtub siis, kui need eeldused ei realiseeru, kui tekivad ootamatused ja halvad üllatused?
Teatavasti on Rootsi vanglates levinud rängad jõuguvägivalla juhtumid, sealhulgas kinnipeetavate omavahelised arveteklaarimised ja personali vastu suunatud rünnakud. Kui isegi Rootsi ei suuda neid jõude täielikult ohjeldada, siis miks peaks Eesti olema võimekam? Kas meie vanglapersonal on koolitatud ja valmis haldama rahvusvahelisi jõugukonflikte? Võimalik, et välismaiste kriminaalide karistuse kandmisega kaasneb ka uute sidemete teke kohalike kurjategijatega. Vanglas tekkinud kontaktid võivad hiljem väljuda vangla seinte vahelt ning soodustada kuritegevuse kasvu Eestis. Ei ole naiivne arvata, et vanglas töötaminegi muutub ohtlikumaks ja keerulisemaks, mis omakorda võib kasvatada personali voolavust, tekivad täiendavad värbamisraskused ning personalikulud tõusevad. See mõjutab aga omakorda kogu vanglasüsteemi efektiivsust.
Juhin kõigi turvaohtude alavääristajate tähelepanu sellele, et Rootsi vanglate ülerahvastumises mängivad olulist rolli just uussisserändajad ja nende järeltulijad, kelle puhul on samuti aastaid tagasi lubatud, et küll nad ühiskonda integreeruvad ja mingeid lahendamatuid turvariske nende kogukonnad endaga kaasa ei too. Tänaseks laiutatakse käsi ja nenditakse, et sedavõrd erineva kultuurilise taustaga kogukonnad on riigi siseturvalisust pöördumatult kahjustanud, mille üks tulemusi ongi vangide hulga kasv.
Mainekahju ei piirdu üksnes mainega
Tartu on Eesti vaimu- ja teaduslinn, mis ei sobi rahvusvaheliseks vanglakeskuseks. Siin asub Eesti vanim ülikool, TÜ raamatukogu, teadusasutused ning linna elanikkond väärtustab kõrgelt haridust, rahu ja rahvusvahelist mainet. Kui Tartut hakatakse seostama hoopis rahvusvahelise kriminaalvangide majutamisega, võib see oluliselt kahjustada linna senist rahumeelset, noortele- ja kultuurile suunatud mainet. Ja see ei ole ainult imagoloogiline kahju, vaid sellel võivad olla ka otsesed käegakatsutavad tagajärjed. Väheneda võib huvi siia kolida nii ettevõtetel kui peredel, kes otsivad turvalist ja kvaliteetset elukeskkonda. Samuti võib halveneda Tartu kui turismisihtkoha maine. Rääkimata siinse toodangu mainest rahvusvahelisel turul. Halvad uudised müüvad ja kas välisriigi ettevõtjad julgevad sõlmida püsivat koostööd partneriga niisuguse kuulsusega linnast?
Võime küsida – millist sõnumit me saadame oma ühiskonnale ja rahvusvahelisele üldsusele, kui nõustume võtma vastu teise riigi kurjategijad majandusliku kasu nimel? Kas see ei tähenda, et müüme oma julgeoleku, rahu ja kogukonna väärtused üheks riigieelarve reaks? Peame arvestama, et kui tekivad probleemid kinnipeetavate kohtlemisega, võib Eesti sattuda rahvusvaheliste vaidluste keskmesse, mille lahendamine toob kaasa õigusabikulud ja täiendava mainekahju.
Avalikkusele on esitatud pilt, nagu teeniks Eesti selle projektiga märkimisväärset tulu. Kuid rahvusvahelises praktikas on olemas näited, et esialgu kokkulepitud rahaline tasu ei kata kaugeltki kõiki tegelikke kulusid. Meie maksumaksja õlule võivad jäävad ootamatud lisateenused, personali- ja turvameetmete suurendamise kulud, vangide individuaalne ravi, psühhiaatriline abi kuni keeleteenusteni välja. Sealjuures meditsiiniga seonduva juures on oluline, et meil pole Eestis mitte ainult raha- vaid ka personalipuudus.
Ja tõenäoliselt saab tegu olema kinnipeetavatega, kellel on mitmekesised kultuurilised või usulised vajadused, mida tuleb vastavalt lepingule austada. Lisaks tuleb sageli kinni maksta ka nende päritoluriigi ametiasutuste visiidid ja järelevalvemehhanismid.
Tõenäoliselt kahjumisse kukkuv projekt
Vaatame järele, kui palju on Eestile lubatud rahasummas seda puhvrit, millega kõiki neid ohtusid katta. Need numbrid on meediast ka läbi käinud. Soovitan kuulata sel teemal Vikerraadiost järele 7. juuni “Rahva teenrite” saadet, kus toodi Justiitsministeeriumi enda andmetele tuginedes välja, et kui Eesti saab ühe vangi pealt 8500 eurot kuus, siis juba täna tuleksid kulud sellele vangile peaaegu 8000 eurot. Ehk meil on ühe vangi kuutasus hinnanguliselt alla 600 euro, mida Eesti riik teenib ning millest katta kõiki ülaltoodud riske. Hoiame meeles, et me oleme jätkuvalt Euroopa suurima inflatsiooniga riik ja võime vaid oletada, millal kulud ka ilma täiendavate riskideta sellest puhvrist suuremaks kerkivad. Rootsi makstavat summat saame aga tõsta lepingu jooksul vaid indekseerimise jagu, mis seda inflatsiooni ei kata.
Nii et üpris tõenäoline on, et see projekt püsib rahaliselt vee peal heal juhul järgmiste Riigikogu valimisteni ning siis peame hakkama sellele iga-aastaselt järjest enam peale maksma. Ja mis siis saab? Ilmselt läheb samamoodi nagu Rail Balticuga, kus on tehtud miljardite ulatuses valearvestusi, kus põletatakse mõõdutundetult maksumaksja raha ning kus praegune peaminister peab nüüd paatoslikke kõnesid, milles kujutab seda rahapõletamist justkui Euroopasse kuulumise rituaalina. Ja kõik, kes sellist mõtlematut majandamist üheselt heaks ei kiida, on muidugi kremlimeelsed.
Rootsi vangide paigutamine Eestisse võib esmapilgul tunduda pragmaatilise ja tulusa rahvusvahelise projektina, kuid tegelikult kannab see endas keerulisi ja ettearvamatuid riske, mille realiseerumine on väga tõenäoline ning ka tulud on väga väikesed ja haprad.
Meil on täna veel võimalus Tartu ja Eesti sellest olukorrast päästa. Kasutagem seda!