Citadele Balti jaepanganduse juhi ja juhatuse liikme Edward Rebase hinnangul võib 1. juulist rakenduv käibemaksu tõus 24 protsendini panna tasapisi taastuma hakanud Eesti majandusele piduri peale ning kahjustada juba niigi madalat tarbijakindlust.
Viimased andmed näitavad, et Eesti majandustsükkel on veidi paranenud: majandus on väljunud kahe aasta pikkusest langusest ja sisenenud konarlikku tõusude ja mõõnade perioodi. “Meie riigi SKP küll langes 2025. aasta esimeses kvartalis aasta võrdluses 0,3 protsenti, ent see langus oli peamiselt tehniline ja suuresti tingitud lisandväärtuse vähenemisest elektri- ja gaasisektoris. Samal ajal on tsükliliste sektorite, nagu IKT, kinnisvara ja töötleva tööstuse, majandustulemused aga selgelt paranenud. Need sektorid olid selle aasta esimeses kvartalis Eesti majanduse suurimate panustajate hulgas,” rääkis Rebane.
Tema sõnul viitab järkjärgulisele paranemisele ka jaekaubanduse käekäik, mis sõltub sisenõudlusest. Citadele panga arvutused, mis põhinevad statistikaameti andmetel, näitavad, et 2025. aasta aprillis saavutas Eesti jaemüük 11 kuu ehk peaaegu terve aasta kõrgeima taseme. “Stabiliseerumise märke näeme ka helitehnika, värvide, klaasi ja kodumasinate müügis, mis on jaemüügisektori kõige tsüklilisemad segmendid. Samuti on peatunud tekstiili- ja rõivatööstuse jaemüügi langus ning arvutite ja telekommunikatsiooni jaemüük on järsult taastunud,” ütles Rebane
Siiski ei ole tema sõnul Eesti majandustsükli praegune tase veel kõrgemaks käibemaksumääraks sobiv, sest majanduse taastumine on nõrk ning tarbijate kindlustunne madal. “Kuigi järgmised kuud on jaemüügis tõenäoliselt samuti positiivsed, on see taastumine tehnilist laadi ning pärast käibemaksumäära tõusu hakkab Eesti sisenõudlus tõenäoliselt uuesti aeglustuma. Kõrgem käibemaks ja kõrgemad hinnad toovad kaasa nõudluse vähenemise, mis aga pidurdab pikalt oodatud ja loodetud Eesti majanduse taastumist,” ütles Rebane.
Tarbimine ja tarbijakindlus seisavad Rebase sõnul savijalgadel. “Kuigi jaemüük taastub, toimub see madalalt baasilt: jaemüügi üldine tase on endiselt 12 protsenti madalam kui koroonajärgne tipptase. Kuigi helitehnika, värvide, klaasi ja elektriliste kodumasinate segmendi müüginumbrid on paranenud, on see endiselt 2019. aasta alguse tasemel. Sama kehtib ka mitmete teiste jaemüügisegmentide kohta, mis on mitme aasta madalaimal tasemel,” selgitas Rebane.
Eesti tarbijate kindlustunne on koroonapandeemia ajal täheldatud tasemel ning seega isegi palju madalam kui ülemaailmse finantskriisi ajal. “On normaalne, et isegi kui majandus näitab taastumise märke, tunnevad tarbijad selle mõju viivitusega, mistõttu hakkab ka kindlus taastuma alles mõne aja pärast. Nõrk tarbimine ja tarbijakindlus on haavatavad sisemistest ja välistest šokkidest, näiteks käibemaksu tõusust,” jätkas Rebane.
Tema sõnul näitavad Eesti lõplikud jaemüüginumbrid tõenäoliselt mais ja juunis samuti paranemist, aga meeles peab pidama, et positiivset trendi mõjutavad etteostud. “Tarbijad planeerivad ja teevad suuremaid oste enne 1. juulil kehtima hakkavat kõrgemat käibemaksu, et hoida raha kokku. Sarnast trendi nägime 2024. aasta viimastel kuudel, mil inimesed kiirustasid enne automaksu kehtima hakkamist uut sõidukit ostma. Selle võrra oli AMTELi andmetel 2025. aasta maikuus uute sõiduautode müük ligi 26 protsenti madalam kui eelmisel aastal ning selle aasta alguses oli vahe 2024. aastaga lausa kolmekordne. Ilmselt juhtub midagi sarnast ka peale kõrgema käibemaksu kehtima hakkamist ning müük tsüklilistes segmentides aeglustub uuesti,” ütles Rebane.
“Nagu öeldud, siis Eesti majandustsükkel on veel liialt nõrk kõrgema käibemaksu määra jaoks. See võib meie väikeste sammudega saabunud majanduse taastumisele piduri peale panna ja anda veel ühe valusa põntsu juba niigi nõrgale tarbijakindlusele,” lisas Rebane.
BNS