Eesti Panga ökonomisti Lauri Matsulevitši sõnul oli augusti hinnakasvu taga peamiselt kallinenud toit ja elekter.
Augustis kallinesid tarbijahinnad mullusega võrreldes 6,1 protsendini. Kuine hinnakasv oli juuliga võrreldes üks protsent, millest üle poole tuli elektri kallinemisest. “Tõenäoliselt jätkus augustis ka käibemaksutõusu ülekandumine tarbijahindadesse, sest vahetult pärast maksu rakendumist juulis tõusid hinnad vähem kui maksumäär,” märkis Matsulevitš.
Augustis oli elektri börsihind odavam kui eelmise aastal, kuid juuliga võrreldes kaks korda kallim, kuna kuu teises pooles oli hoolduses üks Eesti-Soome elektriühendustest. Sama kaabel on remondis ka septembris ning kuna Soome on Eestiga võrreldes odavama elektrihinnaga piirkond, jääb piiratud elektrikaubanduse korral elektrihind Eestis kallimaks.
Toiduainetest jätkus augustis lihatoodete, peamiselt linnu- ja veiseliha, kallinemine. Veidi üle poole Eestis tarbitavast lihast moodustab sealiha, mille hind on püsinud viimased kolm aastat samal tasemel.
“Taud Eesti seakasvatustes võib lähiajal kaasa tuua aga sealiha hinna kõikumise – ühelt poolt vähendab loomade hukkamine nakkusega farmides kodumaise sealiha pakkumist, teisalt leevendab seda tõenäoliselt impordi kasv. Nii tõusis näiteks elussigade import ka 2015. aasta ulatusliku katkupuhangu järel. Maailmaturul on mitmete toidutoormete kiire hinnatõus peatunud ning osa kaupu, näiteks suhkur, kakaovõi ja apelsinimahl on mõnevõrra odavnenud,” ütles Matsulevitš.
Mootorikütuste hinnad jäid augustis mullusest madalamaks ning septembri alguses hakkasid Eesti tanklapidajad üksteise järel kütuste hindu langetama. Mootorikütuste osakaal tarbijakorvis on ligi 3,5 protsenti ning bensiini ja diislikütuse odavnemine aitab allapoole tuua ka üldist tarbijahindade kasvu. 2Vähemalt üks tanklakett kaotas eraldi soodus- või kampaaniahinnad ja lubas selle asemel kütusehinda üldiselt langetada. Kuna soodushinnad hinnastatistikas ei avaldu, jääb edaspidi vähemalt selle keti madalam hind püsivalt hinnavaatlusesse,” ütles Matsulevitš.
Tööstuskaupade hinnad tõusid augustis eelmise aasta sama ajaga võrreldes pisut alla kahe protsendi. “Hinnatõusu panustasid peamiselt sõiduautod ja sisustuskaubad. Arvutid ja koduelektroonika jätkasid odavnemist, sest väljastpoolt euroala sissetoodavate kaupade suhtes tõstab tarbijate ostujõudu euro vahetuskursi tugevnemine,” ütles Matsulevitš.
Juulikuise käibemaksutõusu mõju jääb aastavõrdluses hindu kasvatama veel järgmise aasta keskpaigani. Euroala riikidest oli augustis Eesti hinnakasv kiireim; kogu euroala harmoniseeritud tarbijahinnad kasvasid aastaga 2,1 protsenti. Käesoleva aasta keskmiseks hinnakasvuks prognoosis Eesti Pank tänavu juunis 5,4 protsenti. Uue majandusprognoosi, muu hulgas ka hinnakasvu kohta, avaldame 23. septembril,” lisas Matsulevitš.
Hinnatõus kestab tänavu edasi, kuid aeglustub, kommenteeris Luminori peaökonomist Lenno Uusküla reedel avadatud tarbijahindade statistikat, mille järgi tõusis hinnaindeks augustis võrreldes juuliga ühe protsendi võrra ning võrreldes aasta varasemaga on hinnad 6,1 protsenti kallimad.
Uusküla toob esile, et kõige rohkem kasvasid eluasemega seotud kulutuste hinnad ühe kuuga, seda lausa nelja protsendi võrra. Taaskord vedas hinnatõusus elektri hind aga kallinesid ka üürihinnad ning eluaseme remondimaterjalide ja prügiveo hinnad.
“Kuuvõrdluses kallinesid palju ka riietus ja jalanõud, kuid see on seotud juulikuiste allahindluste lõpuga. Sesoonselt korrigeerituna langesid riiete ja jalanõude hinnad 0,7 protsendi võrra. Võrreldes aasta varasemaga on riided 1,8 protsenti odavamad, seda ka arvestades suurenenud käibemaksu. Riided ja jalanõud on Eestis suhteliselt kallid ning korrektsioon on vajalik, lisaks on tegemist imporditud kaubaga ning import on odavnemas nii hindade kui euro kallinemise tõttu,” ütles Uusküla.
Eestlaste jaoks väga olulise kategooriana kallinesid Uusküla sõnul ka toiduainete ja mittealkohoolsete jookide hinnad, kuuga lausa 0,6 protsenti. Sama suur, või veelgi suurem on olnud hinnatõus läbi aasta.
“Suvel on kindlasti mõjumas käibemaksu tõus. Maailmaturul on samuti toiduained kallinemas, kuid eriti palju on kallinemas piimatoodete hinnad, mis meil moodustavad suure osa tarbimiskorvist. Samas augustis kallinesid eriti just jookide hinnad. Toiduainete hinnatõusu lõppu selleks aastaks on keeruline oodata, pigem on trend hindades üles sest tavaliselt augustis hinnad toiduainete ja jookide kategoorias pigem odavnevad,” rääkis Uusküla.
Hinnad ei kallinenud tervishoiu ja hariduse valdkondades. Hinnad langesid majutuse ja söömise eest väljaspool kodu 1,7 protsendi võrra, kuid seda ka suve lõpuga seoses, sesoonselt korrigeerituna jäid hinnad muutumatuks.
Uusküla sõnul ei ole sel aastal hinnatõusu lõppu näha, kuid hinnatõus aeglustub, sest peamised maksutõusud on juba toimunud. “Hinnatõusu pidurdamine on üks olulisemaid ülesandeid sest me oleme oma rikkuse kohta väga kalliks saanud ning see on saanud Eesti ekspordile ja mitte vaid kaupade osas vaid ka turismivaldkonnas. Järjest odavam on eestlastel minna mujale puhkama ja osta mujalt kaupu ja teenuseid,” ütles Uusküla.
Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga ühe protsendi ning mullu sama ajaga võrreldes 6,1 protsenti; eelmise aasta augustiga võrreldes olid kaubad neli protsenti ja teenused 9,3 protsenti kallimad.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski sõnas, et suvekuude tarbijahinnaindeks on eelmise aastaga võrreldes ületanud iga kuu viie protsendi piiri, jõudes augustis 6,1 protsendini.õ
Veski sõnul oli tarbijahinnaindeksi aastane muutus viimati kõrgem 2023. aasta juulis, kui see oli 6,4 protsenti. „Võrreldes möödunud aasta augustiga mõjutas tarbijahinnaindeksi tõusu enim 9,2 protsendi võrra kallinenud toidukaubad. Kõige rohkem kallinesid kohv, šokolaad ning puuviljad ja marjad,“ rääkis Veski.
Võrreldes selle aasta juuliga tõusid augustis kulutused eluasemele neli protsenti, sealhulgas üür 3,7 protsenti ja elekter 13,2 protsenti. Elektri kallinemise taga oli börsihinnatõus. Bensiinihind tõusis augustis 0,7 protsenti ning diislikütuse hind langes 1,9 protsenti. Samas on võrreldes mullusega nii bensiini kui ka diislikütuse hinnad vastavalt 3,7 protsenti ja 3,5 protsenti madalamad. Riiete ja jalatsite hinnad on kuuga 2,2 protsendi tõusnud, kuid aastases võrdluses siiski 1,8 protsenti odavnenud.
Toidukaubad kallinesid augustis võrreldes juuliga 0,6 protsenti. Toidu hinnatõusu panustasid enim puuvilja 2,3-protsendine ning piima, piimatoodete ja munade 0,7-protsendine kasv, aga ka näiteks linnuliha kaheprotsendine ja šokolaadi 2,6-protsendine hinnatõus. Vastupidist mõju avaldasid värske köögivilja 4,6-protsendine ning valmistoidu 2,4-protsendine hinnalangus.