Reitingud: Reformierakonna toetus on rekordmadal

Reformierakonna toetusnäitaja on erakondade reitingutabelis langenud rekordmadalale tasemel, nagu ka kogu valitsuskoalitsiooni oma, samal ajal koguvad opositsioonilised Isamaa ja Keskerakond toetust. 

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 29 protsenti, Keskerakonda 21,7 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 16,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Liidripositsiooni hoidva Isamaa toetus on viimase kahe nädalaga tõusnud 1,5 protsendipunkti võrra ning teisel kohal oleva Keskerakonna toetus viimase kolme nädalaga 2,1 protsendipunkti võrra. Kolmandal kohal oleva EKRE toetus on viimase kahe nädalaga langenud 2,1 protsendipunkti võrra.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 12,5 protsendiga, Reformierakond 10,6 protsendiga, Parempoolsed 5,7 protsendiga ning Eesti 200, kelle toetus on 2,1 protsenti.

SDE toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,3 protsendipunkti võrra. Reformierakonna toetus on viimase kahe nädalaga langenud 1,4 protsendipunkti võrra ning ei ole Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes varem nii madala olnud.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 12,7 protsenti ning riigikogu opositsioonierakondi 79,6 protsenti vastajatest. Koalitsioonierakondade summaarne toetus ei ole Norstati erakondliku eelistuse küsitlustes varem nii madal olnud.

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessori Martin Mölderi sõnul oli eelmisel nädalal näha, et kohalike valimiste mõju riigikogu valimiste reitingule oli ennekõike see, et võitjaid premeeriti ja kaotajaid karistati. “Käesoleval nädalal paistab välja laias laastus selle sama tendentsi jätkumine – toetus kasvab nendel, kellel kohalikel valmistel läks hästi, ja langeb nendel, kes tõid koju kaotuse. Tegemist on suures plaanis ilmselt omamoodi ringja mõjuga, kus esmalt erakondade saatus üleriigiliselt mõjutas kohalikke valimisi ja seejärel nende tulemus omakorda mõjutas üldisi reitinguid,” märkis Mölder.

Liidripositsioonil jätkab Isamaa, kelle toetus on võrreldes eelmise nädalaga kasvanud ja on hetkel 29 protsenti. “Võrreldes valimispäeva eelse momendiga ollakse seega võitnud umbes poolteist protsendipunkti toetust. Mõnevõrra märgatavam on olnud Keskerakonna toetuse kasv, kelle reiting hetkel on 21,7 protsenti. Kusjuures on näha, et kõige viimane kasv erakonna toetuses on tulnud mitte-eestlastest valijate hulgas. Nende seas on Keskerakonna toetus esimest korda alates 2019. aasta riigikogu valimistest ületanud 70 protsendi piiri ning on praegu 72,4 protsenti,” ütles Mölder.

Kolmandal kohal oleva EKRE toetus on aga kahanemas. “Erakonna nelja nädala keskmine toetus on 16,4 protsenti ning see on viimase kahe nädalaga langenud enam kui kaks protsendipunkti. EKRE-le järgnevad neljandal kohal sotsiaaldemokraadid, kelle toetus on 12,5 protsenti. Viimastel nädalatel on nad oma positsioone mõnevõrra parandanud, kuid suuremat trendi siin hetkel märgata ei ole,” ütles Mölder.

Viiendal kohal on Reformierakond, kelle toetus on praegu selges langustrendis. “Erakonna nelja nädala keskmine toetus on 10,6 protsenti, mis on erakonna jaoks uus negatiivne rekord. Nii madal ei ole Reformierakonna nelja nädala keskmine toetus Norstati reitingutes varem olnud. Viimase erakonnana valimiskünnise kohal on Parempoolsed, kelle toetus on pärast umbes poolteist kuud kestnud aeglast langustrendi sel nädalal uuesti kasvanud ning on 5,7 protsenti,” jätkas Mölder.

Kuna Eesti 200 toetus püsib stabiilselt madal ning kuna Reformierakonna toetus on teinud uue negatiivse rekordi, siis on Mölderi sõnul taaskord rekordiliselt madal ka valitsuserakondade koontoetus. “Käesoleval nädalal on see kõigest 12,7 protswenti. Võrdluseks võib välja tuua, et tavapärane valitsuserakondade toetuse tase on Eestis olnud kuskil 40 ja 50 protsendi vahel. Nii madalal tasemel püsiv valitsuserakondade toetus kujutab endast selgelt märki sellest, et Eesti parteisüsteem on jõudnud ebamugavasse punkti, millest suudavad meid välja tuua ainult järgmised riigikogu valimised,” lisas Mölder.

BNS