Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu hinnangul ei arvesta Tervisekassa uus perearstiabi rahastusmudel tervisekeskuste tegelikke tööjõu- ja halduskulusid.
Kuigi rahastusmudeli muudatus toob esmatasandile lisaraha, ei kata see tervisekeskustele viimastel aastatel lisandunud kohustusi ega hinnatõusu.
Liidu hinnangul tuleb tagada, et esmatasandi tervishoid jääks noortele arstidele atraktiivseks karjäärivalikuks ning võimaldaks pakkuda patsientidele jätkusuutlikku ja kvaliteetset perearstiabi.
ETTKL juhatuse liige ja Medicum Perearstikeskuse juhataja doktor Jaanus Vool ütles, et rahastus peab vastama tervisekeskuste tegelikele kuludele. „Meie eesmärk ei ole vastanduda, vaid tagada, et esmatasand oleks tugev ja motiveeriv nii praegustele kui tulevastele perearstidele,“ ütles Vool.
„Tervisekeskuste juhtidena peame tegutsema tulevikuvaatavalt ning see on ka põhjus, miks me järjepidevalt investeerime töökeskkonda, personali hoidmisesse ja koolitustesse ning kaasaegsetesse lahendustesse, mis aitavad patsientidel kvaliteetsemat abi saada,“ sõnas Vool.
Liidu andmetel ulatuvad praegused tööjõukulud kolmes nimistus töötavas tervisekeskuses keskmiselt 61 000 euroni kuus, samas kui uus rahastus katab umbes 52 000 eurot. Lisaks rõhutab liit OSKA raportile viidates, et perearstide kõrge vanuseline struktuur seab suure järelkasvu vajaduse – kümne aasta jooksul vajab asendamist ligi pool ehk umbes 420 perearsti. Just tervisekeskused on parim platvorm noorte arstide tööle toomiseks ja juhendamiseks, pakkudes spetsialiseerumisvõimalusi ja täiendkoolitusi neid huvitavates valdkondades.
„Kui tahame, et perearstid ja õed püsiksid esmatasandil ning noored spetsialistid näeksid siin oma tulevikku, peab rahastus vastama reaalsele töökoormusele ja kuludele,“ lisas Vool.
Liidu hinnangul peaks Tervisekassa tõstma tööjõukulude komponenti tervisekeskustes ning rakendama eriarsti palgale Tervisekassa kulumudelis kasutatavat koefitsienti 1,38, et tagada tervisekeskuses töötavatele perearstidele konkurentsivõimeline töötasu.
Kuna perearstidele kehtib õigusaktis sätestatud nõue võtta vastu ägedad haiged kohe pöördumise päeval, on perearsti töö intensiivsus kõrgem kui plaanilist abi osutaval eriarstil. Lisaks on visiitide arv tervisekeskustes jätkuvalt tõusutrendis, mis kinnitab, et pereõed ja -arstid on seal patsientidele paremini kättesaadavad.
ETTKL on vastava pöördumise saatnud Tervisekassa nõukogule ning ootab tagasisidet, kuidas kulumudeli rakendamise ja uue raamlepingu ettevalmistamisega edasi liigutakse, et eelkõige tagada tervisekeskuste pidamiseks piisav ressurss ja soodustada motiveerivat rahastamist kõikides olemasolevates ja edaspidi loodavates tervisekeskustes üle kogu Eesti.
Kas nüüd läheb valitsus ka veel inimeste tervise kallale.Tervishoidu peab raha juurde panema aga mitte ära võtma.Arstidel on isegi raske ravida sest paljudele haigustele pole ravimeid. Kirurgid on meil tublid aga neid on vähe.Tuleks rohkem raha panna teadlastele uuringute teostamiseks. See peaks olema ka Brüsseli poliitikute prioriteet aga raha läheb mujale.Suur lollus on Air Baltika rongi liikumise rahastamisele, rohepöördele ja mujale kus sellest midagi paremuse poole ei muutu. Iga riigi valitsus peab hoolitsema oma rahva heaolu eest ja esmajoones oma rahva tervise eest.