Sotsiaalministeerium saatis arvamuse avaldamiseks kooskõlastusringile eelnõu, mille järgi saab aastal 2028 minna vanaduspensionile 65 aasta ja kolme kuu vanuses; Praegu on vanaduspensioniiga 64 aastat ja üheksa kuud, 2027. aastal 65 aastat ja üks kuu.
Seaduse järgi tuleb pensionile mineku vanus määrusega kinnitada kaks aastat varem. Alates 2027. aastast kehtib uus, juba 2018. aastal kinnitatud kord, kus iga kalendriaasta kohta kehtestatakse uus vanaduspensioniiga. Ehk pensionile jäämise võimalus ei sõltu enam inimese sünniaastast, vaid tema vanusest konkreetselt kalendriaastal.
Vanaduspensioniiga sõltub 65-aastaste inimeste eeldatavast elueast ja seda arvutatakse viieaastase perioodi keskmisena. Näiteks 2028. aasta pensioniea arvutamisel võetakse aluseks aastate 2020-2024 keskmine eeldatav eluiga. Vanaduspensioniea arvutamise uued alused ja valem võeti riikliku pensionikindlustuse seadusega riigikogus vastu juba 2018. aastal.
Uus pensioniiga 65 aastat ja kolm kuud puudutab inimesi, kes on sündinud 1963. aastal, välja arvatud need, kes on sündinud aasta lõpus ja jõuavad pensioniikka 2029. aastal. Viimaste pensioniiga saabub 2029. aastal ning täpne aeg pensionile jäämiseks selgub neil järgmise aasta vanaduspensioniea määruse alusel.
Tulenevalt rahvastiku üldisest vananemisest pööratakse vanemaealiste ehk 55–64-aastaste tööturule toomisele ja nende tööhõive suurendamisele erilist tähelepanu kõikides Euroopa Liidu riikides. Näiteks Belgias, Saksamaal, Itaalias ja Hollandis on vanaduspensioniiga 67 eluaastat või see on tõusmas 67 eluaastani. Taanis on vanaduspensioniiga 67 aastat, kuid see on tõusmas 2040. aastaks kuni 70-nda eluaastani. Lisaks on ELi 27 liikmesriigist 11 otsustanud siduda pensioniea edasise tõusu automaatselt eeldatava eluea pikenemisega.
Pensionisüsteemi kestlikkuse tagamiseks on vanaduspensioniiga tõstetud alates 1994. aastast ehk kokku neljal korral. Viimasena otsustati, et vanaduspensioniiga hakkab alates 2027. aastast muutuma koos eeldatava eluea muutusega, seega vanaduspensioniea muutus on statistiline ning sõltub eeldatava eluea muutusest.
2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 327 000 pensionäri, sealhulgas 312 000 vanaduspensionäri. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab 2060. aastaks pensionäride arv umbes 340 000-ni.
Jälle üks sigadus valitsuse tegevuses. Nad teevad vaid halba on ebaõiglased oma rahva vastu. Selle valitsuse ajal läheb elu meie maal allamäge.Reformistlik valitsus pole aru saanud mis n tema kohustused aga need on hoolitseda oma rahva heaolu kindlustamise eest.Meie väike riik ei pea teisi abistama sest vajame ise abi.Meiepoolsest rahalisest abist ei muutu midagi maailmas paremaks ja see on nagu tilk merre. Pole vaja ka vihavaenu õhutada sest see võib meile purustava sõja tuua.