Luminori kinnitusel on uute korterite müük on viimastel kuudel nii Tallinnas kui Tartus püsinud harjumuspärasest tasemest kordades madalamal.
Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku hinnangul on üheks müügilanguse põhjuseks uue korterisegmendi ehk „pooluute” korterite tekkimine. Samuti hindab ekspert, mida oodata tavapäraselt aktiveeruvalt detsembrilt ja kas peagi võib ka suuri allahindluseid loota.
„Uute korterite müük hakkas langema juba eelmisel aastal – maa- ja ruumiameti asjaõigustehingute statistika järgi on tänavu esimese üheksa kuu jooksul Tallinnas müüdud varasemate aastate keskmisega võrreldes enam kui kaks korda vähem kortereid kui 2023. aastal, Tartus aga üle kolme ja poole korra vähem,“ selgitas Ollik.
Uusarenduste müüki survestas täiendavalt juulis rakendunud käibemaksutõus, mille negatiivset mõju on turul näha veel mitmeid kuid hiljem – kui kolmandas kvartalis müüdi Tallinnas keskmiselt 57 uut korterit kuus ja Tartus 9, siis näiteks kahe aasta eest oli sama perioodi kuine keskmine vastavalt 168 ja 57.
„Paljude arendajate vaatest saabub mõningane tõehetk ilmselt juba lähikuul, kuna ajalooliselt on jõulukuu uusarenduste müügiarvud aastakeskmisest kõrgemad. Kui tänavu seda ei juhtu, tekib küsimus, kas turg on fundamentaalselt muutunud ja praeguse hinnaga uute korterite ostjate arv on pikemaks ajaks kokku kuivanud,“ märkis Ollik.
Samas prognoosib Luminori partnersuhete juht, et isegi kui detsembris aktiivsuse kasvu ei tule, pole uusarenduste puhul suuri hinnaalandusi sellegipoolest oodata. „Madalast ostuhuvist hoolimata pole märke sellest, et näiteks tagasihoidlik jõulukuu lubaks kodusoovijal veebruaris Noblessnerisse poole hinnaga uut korterit loota. Pigem korrigeeritakse tulevaste arenduste ehitamise ajakavasid,“ sõnas ta.
Elar Olliku hinnangul on arendajad valdavalt aeglasema müügitempoga kohanenud ning suuremaid hinnaalandusi võiks pigem oodata mõnelt väiksemalt ja vähemkapitaliseeritud arendajalt.
Kuivõrd järelturu korterite igakuine müük on nii Tallinnas kui Tartus linnas sarnasel tasemel näiteks 2021. ja 2022. aastaga, on Olliku sõnul huvi koduostu vastu jätkuvalt suur. „Täna räägime selgelt uuest müügisegmendist pooluute korterite näol. Kui veel kümne aasta eest olid järelturu korter ja uusarendus kui öö ja päev, siis tänased kuni kümne aasta vanused heas korras korterid pakuvad väga suurt edasiminekut nõukogudeaegsete või ka eelmise buumi tippajal ehitatud korteritega võrreldes,“ selgitas Ollik.
Praegust ja majanduskriisi eelset ehituskvaliteeti võrreldes on Elar Olliku sõnul selgelt näha suur edasiminek nii üldises ehituskvaliteedis kui ka näiteks energiatõhususes. „Vaadates 2015.-2016. ja edasi rajatud kortereid-ridaelamuid, siis ehituskvaliteet on reeglina igati tänapäevane, samas sellise kinnisvara hinnavahe uute elamispindadega võib olla juba otseselt ostuotsust mõjutav,“ lisas ta.
viimased normaalse planeeringu ja ruumalaga korterid projekteeriti vene ajal Nüüd projekteeritud vahtudest ja küproksist seintega barakid a la 31 ruutmeetrit ja hinnaks küsitakse pool miljonit Leidub ikka neid kes selliseid punkreid ostavad ja eluks ajaks panga orjusse sukelduvad sest muud võimalust pole
Kellele ehitada. Paljud noored on müünud oma kodud ja kodumaa tolmu jalgadelt pühkinud. Kui Eesti rahva arv on negatiivne, kui rahvas on meelitatud võlaorjusesse- neist on saanud saakloom valitsevale reziimile. Töökohad ebakindlad- suht madalapalgalised, muud maksud jne. jne.