Haridusvaldkonna organisatsioonid kutsuvad riigikogu olema vastu parlamendis peagi arutlusel tulevale põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmisele, nimetades seda õpetajate jätkusuutlikkust kahjustavaks.
“Eestis on õpetajate jätkusuutlikkuse kriis: iga neljas õpetaja on vahetult pensionieelne või -ealine, iga neljas ei vasta kvalifikatsiooninõuetele ning ligi pooled õpetajad plaanivad ametist lahkuda järgmise viie aasta jooksul,” seisab haridusvaldkonnaga seotud organisatsioonide avalikus pöördumises, milles nad hoiatavad, et ohus on Eesti hariduse kvaliteet ja laste tulevik. “Riigikogus 3. detsembril arutusele tulevad seadusemuudatused muudavad olukorda halvemaks.”
Haridusorganisatsioonid kutsuvad Riigikogu mitte toetama seadusemuudatusi, mis langetavad enam kui kaks korda iga neljanda üldhariduskooli õpetaja, sageli õppiva ja samal ajal töötava karjääripöörde tegija minimaalset töötasu praeguselt 1820 eurolt 886 eurole. “Õpetajaskonna niigi keerulises olukorras vähendaks see väärtustatust, kindlustunnet, õpivõimalusi ja sotsiaalseid garantiisid enam kui 4200 kvalifikatsiooninõuetele mittevastavalt õpetajal, sealhulgas 70 protsendil alustavatest õpetajatest,” leiavad haridustöötajad.
Eelnõus välja pakutud karjäärimudel ei hõlma haridustöötajate hinnangul nüüdisaegset arusaama õpetajatöö ja tööturu võimalustest ja vajadustest ning ei arvesta meie eriilmelise õpetajaskonnaga, kes kõik vajavad motiveerivat karjääriperspektiivi. Lisaks loob mudel dubleeriva paralleelstruktuuri ja täiendava halduskoormuse, mis ei ole kooskõlas säästliku ressursikasutuse ja bürokraatia vähendamise põhimõtetega.
Avalik ühispöördumine seoses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega (653 SE)
Head Riigikogu liikmed!
Oleme jõudnud Eestis õpetajate jätkusuutlikkuse kriisi. See mõjutab kogu meie ühiskonda ja tulevikku – tark rahvas ei saa kujuneda ilma tugeva õpetajaskonnata.
Eesti hariduse infosüsteemi EHIS andmetel
iga neljas üldhariduskooli õpetaja on vanuses 60+,
iga neljas üldhariduskooli õpetaja (alustavatest õpetajatest 70%) ei vasta kvalifikatsiooninõuetele,
iga neljas alustav õpetaja lahkub õpetajaametist enne teist õppeaastat.
OECD riikides lahkub igal aastal õpetajaametist 2-12% õpetajatest; Eestis lahkub igal aastal ligi 12% (OECD riigiülevaade Education at a Glance 2025 andmete põhjal lk 8).
46% põhikooliõpetajatest kavatseb õpetajana töötada veel kuni viis aastat (TALIS 2024 lk 147).
Sellises olukorras on eriti oluline teha otsuseid, mis toetavad õpetajaid, kaitsevad laste huve ning kasvatavad Eesti hariduse jätkusuutlikkust.
3. detsembril on kavandatud Riigikogu teisele lugemisele eelnõu, millel on meie hinnangul nii väärtuspõhine kui otsene negatiivne mõju Eesti ühiskonnale.
Eelnõu kohaselt:
muutub võimalikuks, et meie lapsi võivad hakata õpetama õpetajad, kes teenivad riiklikku miinimumpalka (2025. aastal 886 eurot kuus (bruto)). See tuleneb muudatusettepanekust, mille järgi kehtiks riiklik õpetajate töötasu alammäär vaid kvalifikatsiooniga õpetajatele.
tekib juurde halduskoormust, ressursside ebatõhusat kasutamist ja sõnumite ebaselgust. See tuleneb muudatusettepanekust, millega kehtestatakse olemasolevaid süsteeme dubleeriv õpetaja karjäärimudel.
Meie, erinevad hariduse valdkonnaga seotud organisatsioonid, kutsume Riigikogu nimetatud muudatusettepanekuid mitte toetama, lähtudes järgmistest kaalutlustest.
1. Mitte toetada muudatusettepanekut kehtestada riiklik õpetajate töötasu alammäär vaid kvalifikatsiooniga õpetajatele
1.1. Õpetaja töötasu alammäär peab kehtima kõigile, kes töötavad koolis õpetajana.
Oleme täna olukorras, kus Eesti koolisüsteemi toimimist tagavad kõrvuti nii kvalifikatsiooniga kui kvalifikatsioonita õpetajad. Vastavalt kehtivale seadusele hindab koolidirektor kõigi nende töölevõtmisel nõuetele vastamist ja kompetentsust. Kvalifikatsioonita ja kvalifikatsiooniga õpetajate vastutus õpetamisel on sama; meie siht on toetada võimalikult paljusid kvalfikatsioonita õpetajaid vajalike teadmiste ja oskuste arendamisel ning kvalifikatsiooni omandamisel.
2024/25 õppeaastal moodustasid üldhariduskoolides kvalifikatsioonita õpetajad kogu õpetajaskonnast 24% (kokku 4 210); 1 325st esimest korda õpetajatööd alustavast õpetajast oli kvalifikatsioonita 70%.
Kavandatav muudatus võimaldab igale neljandale õpetajale ehk kõigile kvalifikatsioonita õpetajatele riikliku miinimumpalga maksmist. Sellel on mitu olulist soovimatut mõju.
See ei võimalda värvata õpetajaametisse vajalike teadmiste ja oskustega inimesi ning mõjutab negatiivselt õpetajaameti mainet.
See ei toeta uute tulijate õpetajaametis jätkamist ning suurendab õpetajate voolavust.
See ei innusta ega võimalda õpetajate arengut ja edasiõppimist.
See paneb suurema surve alla kogenud õpetajad, kuna nende õpetamiskoormus ja kolleegide juhendamiskoormus kasvab ning võib sundida ka neid ennatlikult ametist lahkuma.
See seab ohtu õpilaste õppimise ja heaolu ning Eesti hariduse kvaliteedi.
1.2. Kõigile õpetajatele kehtival riiklikul õpetaja töötasu alammääral on ka oluline regionaalne mõõde: see aitab hoida hariduse kvaliteeti ja õpetajaskonna jätkusuutlikkust igas Eesti piirkonnas ja koolis.
Tänases ühiskondlikus ja majanduslikus seisukorras on omavalitsuste ja kõigi teiste koolipidajate ning koolide rahalised raskused kasvamas. Kavandatava seadusemuudatuse juures näeme suure ohukohana, et see tugevdab survet kärpida palgakulusid ja võtta koolidesse tööle madalama palgaga kvalifikatsioonita õpetajaid. Eriti ohustab see piirkondi, mis on sotsiaalmajanduslikult niigi nõrgemas seisus, süvendades regionaalset hariduslikku ebavõrdsust ja õõnestades ühtluskooli põhimõtet.
1.3. Vajame süsteemset kvalifikatsioonita õpetajate küsimuse käsitlemist ja meetmete paketti, mis toetab neid kvalifikatsiooni omandamisel.
Vajame kiiremas korras analüüsi, mis takistab ja mis toetab erinevates töö- ja elukaare etappides kvalifikatsioonita õpetajaid kvalifikatsiooni omandamisel, ning selle põhjal süsteemset lahenduste loomist. Nii alustavate kui kogenud kvalifikatsioonita õpetajate toetamiseks on vaja erisuguseid paindlikke ja kvaliteetseid õpiteid, mis võimaldavad samal ajal töötamist, mentorlust jm üleriigilist süsteemset tuge.
2. Mitte toetada muudatusettepanekut kehtestada olemasolevaid süsteeme dubleeriv õpetaja karjäärimudel
2.1. Välja pakutud karjäärimudel ei lisa uut väärtust, mida ei võimaldaks olemasolevad süsteemid. Paralleelstruktuuri loomine ei ole kooskõlas säästliku ressursikasutuse ja bürokraatia vähendamise põhimõtetega; nende järgimine on aga eriti oluline meie riigi tänases olukorras ja arengusuundumustes.
Õpetaja karjäärimudel peaks olema olemuslikult loogiliselt seotud nii olemasoleva õpetaja kutsesüsteemiga kui direktoritele seadusega antud autonoomia ja kohustusega kehtestada oma kooli palgakorralduse põhimõtted. Seaduseelnõu heakskiitmisega kehtestataks uus paralleelsüsteem ja tekitataks selle väljaarendamise ning hoidmisega seotud kulu ja kohustused. Kasvab nii keskvalitsuse, omavalitsuste ja teiste koolipidajate kui koolijuhtide ja õpetajate bürokraatia ja halduskoormus. Lisaks tekitavad kattuvused kutsesüsteemi ja karjäärimudeli vahel segadust.
2.2. Välja pakutud karjäärimudel ei ole piisav, et toetada sisuliselt õpetajate karjääri
Riigikogu ette jõudnud õpetaja karjäärimudel ei hõlma nüüdisaegset arusaama õpetajatöö ja tööturu võimalustest ja vajadustest ning ei arvesta Eesti eriilmelise õpetajaskonnaga. Mitmed õpetajaid ühendavad organisatsioonid on toonud välja, et see ei ole oma sisult õpetajatele atraktiivne. Samuti on lubamatu, et vaatamata mudeli nimele ei leia end selles üles mitte kõik õpetajad.
2024. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsel kokku tulnud ekspertidest ja sidusrühmade esindajatest koosnenud töörühma sisend õpetaja karjääri terviklikuma käsitluse kohta on jäänud ministeeriumi poolt arvestamata.
Kokkuvõtvalt
1. Jätame õpetaja töötasu alammäära garantii kehtima kõigile õpetajatele. Pakume kindlustunnet õpetajatele ning kooli ja Eesti hariduse usaldusväärsust lapsevanematele ja ühiskonnale.
2. Jätame kehtestamata dubleeriva ja sisuliselt piiratud karjäärimudeli. Väärtustame ja toetame õpetajatööd sisulise lahenduse loomisega ega lepi mitteatraktiivse ja dubleerivat paralleelsüsteemi tekitava õpetaja karjäärimudeliga.
Oleme avatud edasisele koostööle leidmaks parimaid lahendusi praeguse õpetajaskonna ja õpetajate järelkasvu toetamisel.
Pöördumisele on alla kirjutanud Alustavat õpetajat toetav kool, ASÕP, Eesti Haridustehnoloogide Liit, Eesti Keemiaõpetajate Liit, Eesti Klassiõpetajate Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Loodusainete Õpetajate Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Õpilasesinduste Liit, Heateo Sihtasutus, Järvamaa Koolijuhtide Ühendus, Noored Kooli, Pärnu Linna Koolijuhtide Ühendus, Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu ja Võrumaa Koolijuhtide Ühendus.
Õpetaja on nagu rätsep, kes teeb tööd tellija materjalist. Osaga materjalist polegi võimalik eriti midagi teha ja samas on palju ka seda materjali, millega pole mõtet midagi teha. Loomade tsirkuse numbrite või tantsupeo rahvalike tantsude kujundite kontrollajaks “käppa tuupimine” haihtub kiiresti. Kooliprogrammi võiks lihtsustada. Oluliselt lihtsustada. Ühtluskool tuleks kõrvale jätta ja minna tagasi paralleelkooli juurde. Õpetajal peaks olema võimalus aatriumist endale õpilasi klassi kutsuda, mitte ahastusega nentida, et tundi on tulnud hulk niisuguseid kes on seal täiesti ülearused. Siis oleks ka õpetajate palga diferentseerimine õigustatud. Koolitöötajatest, kes õpilasi kantseldavad, enamus peaks olema noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad ja turvamehed. Tulemuslikku õpetajatööd jätkub koolides vähestele.