Eesti Keskerakonna ja Isamaa saadikud allkirjastasid koalitsioonilepingu Tallinna linna juhtimiseks järgmiseks neljaks aastaks. Pealinna võimuliit võtab erilise tähelepanu alla perede toimetuleku, eestikeelsele haridusele ülemineku ning töötab selle nimel, et linn panustaks aktiivselt riikliku majandusseisakust kasvule pööramiseks.

Keskerakonna esimehe Mihhail Kõlvarti sõnul on uus koalitsioon leppinud kokku erinevates toetusmeetmetes, mis peaksid suurendama perede turvatunnet. “Kehtestame Tallinna elanike lastele lasteaia kohatasu vabastuse, toetame täiendavalt haridustöötajate palgafondi, seame eesmärgiks toetada vanemaid lapse sünni puhul 1000 euroga, kaksikute korral 3000 ning kolme ja enama lapse sünni puhul 10 000 euroga, tõstame esimesse klassi minevale lapsele mõeldud õppeaasta alguse toetuse 320 eurolt 500 euroni, seame eesmärgiks tõsta pensionilisa 200 eurolt 300 euroni, taas pakume abipakke üksi elavatele eakatele ja säilitame tasuta ühistranspordi,” loetles Mihhail Kõlvart.

Tallinna linnapeakandidaat Peeter Raudsepp (Isamaa) ütles, et kavas on astuda mitmeid samme, mis muudavad pealinna ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks ja mille toel saab anda Eesti majandusele uut hoogu. “Üle maailma on pealinnad riigi majanduse veduriteks. Ametisse astuvas linnavalitsuses kanname selle rolli auga välja. Loome Tallinna majanduskasvu nõukogu, kiirendame planeeringuid, vähendame bürokraatiat ning teeme rahvusvahelist koostööd, et meelitada Tallinnasse täiendavaid investeeringuid,” rääkis Peeter Raudsepp.

Koalitsioonipartnerid kinnitavad, et uusi kohalikke makse ei kehtestata ega tõsteta juba kehtestatud kohalikke makse ning ühiselt töötatakse selle nimel, et kaotada pärast järgmisi Riigikogu valimisi automaks. Eestikeelsele haridusele üleminek jätkub Tallinnas eranditeta ning haridusvaldkonda antakse lisavahendeid, et eemaldada senise ülemineku jooksul ilmnenud kitsaskohad.

Ühtlasi leppisid Isamaa ja Keskerakond kokku, et Tallinna linnavalitsuses saab lisaks linnapeale olema kuus abilinnapead. Isamaa esitab abilinnapeade kandidaadid kommunaal- ja ettevõtlusvaldkonnas ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas ning Keskerakond esitab abilinnapeade kandidaadid haridus-, kultuuri-, spordi-, korrakaitse-, linnaplaneerimise-, linnavara- ja transpordivaldkonnas.

Kokkuleppe alusel valitakse kaheks aastaks Tallinna Linnavolikogu esimeheks Keskerakonna esindaja ning Tallinna linnapeaks Isamaa esindaja. Pärast kahe aasta möödumist valitakse Tallinna Linnavolikogu esimeheks Isamaa esindaja ning Tallinna linnapeaks Keskerakonna esindaja. Ühtlasi vaadatakse siis üle ka kureeritavad valdkonnad.

Keskerakond esitab Haabersti, Kesklinna, Lasnamäe, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosade vanemate kandidaadid ning Isamaa esitab Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosade vanemate kandidaadid.

KOALITSIOONILEPING

Eesti Keskerakond ja Isamaa Erakond sõlmisid 1. detsembril 2025 koalitsioonileppe Tallinna linna juhtimiseks aastatel 2025–2029.

Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn sellest tulenevate kohustuste ja vastutusega. Meie ühine eesmärk on, et Tallinnas tunneks end hinnatuna iga linlane väikesest lapsest väärika eakani. Erilise tähelepanu alla võtame perekonnad, kelle turvatunne ja julgus kasvada on nii meie linna kui ka laiemalt riigi tuleviku vaatest võtmetähtsusega.

Peame oluliseks vähendada bürokraatiat ja eemaldada takistusi ettevõtluse teelt, et anda hoogu majandusele. Teeme koostööd teiste Eesti omavalitsustega, et pingutada ühiselt kogu Eesti hüvanguks. Töötame selle nimel, et tagada järgmiseks neljaks aastaks Tallinnale stabiilne, läbipaistev ja usaldusväärne linnajuhtimine.

JUHTIMINE

Tallinn on Eesti pealinn ning omab erilist rolli Eesti majanduses ja arengus. Seega peab linna juhtimine olema paindlik ja lähtuma reaalsetest vajadustest. Juhtimise tõhustamiseks peab kasutusele võtma uusi tehnoloogilisi lahendusi. Peame oluliseks efektiivset, tarkadel lahendustel põhinevat ja vähese bürokraatiaga linnajuhtimist. Tallinna Linnavalitsus peab keskenduma elanikele vajalike baasteenuste kindlustamisele.

Tallinna juhtimisel lähtume eelkõige inimeste heaolust ning teeme otsuseid kaasavalt, läbipaistvalt ja targalt.
Peame oluliseks, et otsused ja teenused oleks elanikele lähedal, tähtsustame linnaosavalitsuste rolli ning elanike võimalusi otsuste tegemisel kaasa rääkida.
Hoiame linnakodanikke kursis linnavalitsuse, linnavolikogu ja linnaosade tegevuse ning otsustega.
Linna eelarvepoliitika peab olema pikaajaliselt vastutustundlik.
Alustame Tallinna uue üldplaneeringu koostamist ning loome koostöös arendajatega planeerimisprotsessi ümarlaua.
Säilitame kodualuse maa maksuvabaduse maksimaalses seaduse poolt lubatud määras ja taotleme riigilt pindalalise kodualuse maa maksuvabastuse taastamist.
Koostöös riigiga lahendame kirikuid ja kogudusi puudutava maamaksu küsimuse.
Lastele mõeldud toetusmeetmete rakendamisel peame vajalikuks kehtestada üleminekuperioodiga korra, mille järgi on toetuste saamise õigus siis, kui ühes peres elavad mõlemad vanemad on Tallinna elanikud.
Kasutame rutiinsete ja aeganõudvate toimingute automatiseerimiseks tehisintellekti, et vähendada bürokraatiat.
Jätkame Tallinna kaasava eelarvega, et anda kogukondadele võimalus oma linnaosa elu kujundada.
Kaasame aktiivselt asumiseltse ja kohalikku kogukonda, sealhulgas ettevõtjaid, et nad osaleksid oma elu- ja tegutsemiskeskkonda puudutavate otsuste ettevalmistamisel.
Toetame noorteühingute ja -volikogu tegevust, suurendame noorte kaasamist linna puudutavate küsimuste üle otsustamisel.
Arendame välja linna tervikliku riskijuhtimise süsteemi.
Tõhustame linna sisekontrolli süsteemi. Sisekontroll peab olema apoliitiline, tagama linnas parema juhtimiskvaliteedi ja süütegude tuvastamise korral pöörduma õiguskaitseasutuste poole. Laiendame siseauditite läbiviimise praktikat ja seame erilise fookuse linna hallatavatele asutustele.
Vaatame üle linna strateegilised arengukavad ja juhtimisdokumendid, et saavutada kooskõla tegelikkuse ning avalike ootustega.
Teeme valitsusega koostööd riigi ja Euroopa Liidu tasemel bürokraatia vähendamiseks. Kehtivate regulatsioonide arv linnas peab vähenema. Linn ei tohi lisaks riigis kehtivatele seadustele toota täiendavat “kliimabürokraatiat”.
Teeme valitsusele ettepaneku loobuda kliimaseaduse menetlemisest Riigikogus, lähtudes Tööandjate Keskliidu sellelaadsest üleskutsest.
Tagame linna ettevõtete ja asutuste läbipaistva ning kvaliteetse juhtimise, kaasates nõukogudesse eksperte.
Linnale vajalike teenuste hankimisel tagame maksumaksja raha ratsionaalse kasutamise ning parima hinna ja kvaliteedi suhte. Linnavara omandamisel ja võõrandamisel ning teenuste osutamisel lähtume majandusliku efektiivsuse põhimõtetest.
Tagame linna avaliku teenistuse professionaalsuse. Personalipoliitikas lähtume isikute erialasest kompetentsist mitte nende erakondlikust kuuluvusest.
Seisame vastu vanuselisele diskrimineerimisele Tallinna tööturul. Toetame noorte karjäärivõimalusi ning hoolitseme selle eest, et vanemaid inimesi ei tõrjutaks tööturult kõrvale.
Tallinna areng ei tohi tulla ülejäänud omavalitsuste arvelt. Teeme aktiivset ja laiapõhjalist koostööd teiste Eesti omavalitsustega.
Jätkame Ukraina ja Ukraina omavalitsuste toetamist.

EESTIMEELNE JA TRADITSIOONE AUSTAV EESTI PEALINN

Tallinn kannab pealinna vastutust selgelt ja kindlalt. Peame oluliseks eestimeelse ja traditsioone austava Tallinna arengut.

Rajame Tallinnasse Eesti lipu esindusväljaku, mis sümboliseerib meie riigi vabadust ja identiteeti.
Tähistame Eesti Vabariigi 110. sünnipäeva väärikalt, pakkudes linlastele pidulikku ja meeldejäävat programmi.
Tähistame linnas rahvuslikke tähtpäevi ning kaunistame linna rohkete riigilippude ja sinimustvalge sümboolikaga.
Tähistame 2028. aasta laulu- ja tantsupidu suurejooneliselt ja väärikalt ning aitame läbi viia nii peo kui sellega seotud ettevalmistused. Väärtustame laulu- ja tantsupeo traditsioone, seal osalevaid kollektiive ning arvestame nende harjutamisvajadustega.
Astume vajalikud sammud laulupeo pühamu, Tallinna Lauluväljaku ala säilitamiseks, kaasajastamiseks ning laiendamiseks vastavalt laulu- ja tantsupeo vajadustele.
Tähistame Nõmme linnaõiguste 100. aastapäeva.
Lähtume sellest, et linna teenistuses täidetakse keeleseaduse nõudeid ning töötame selle nimel, et eesti keele oskus linnarahva seas paraneks.
Töötame koostöös riigiga selle nimel, et tagada eestikeelne teenindus Tallinna erasektoris. Tunnustame ettevõtjaid, kes selle nimel pealinnas aktiivselt pingutavad.
Motiveerime täiendavalt eesti keele kasutamist linna toetatavatel avalikel üritustel ning soodustame Tallinnas Eesti rahvuskultuuri ürituste toimumist.
Austades hauarahu ning koostöös arhitektide ja represseeritute esindajatega, lahendame Maarjamäe memoriaali temaatika.
Viime ellu Tallinna Linnavolikogu otsuse rajada suurpõgenemise mälestusmärk.
Jätkame okupatsioonirežiimi ohvrite mälestuse jäädvustamisega. Paigaldame Harju tänavale kenotaafi kõigi 9. märtsi pommitamise ohvrite nimedega.
Tallinna avalikus ruumis olevate okupatsioonisümbolite eemaldamisel lähtume riigis kehtestatud reeglitest.
Tallinn ei toeta isikuid, organisatsioone ja projekte, mis laiendavad agressorriikide mõjuvälja.
Soodustame eesti keele ja kultuuri õppimist, luues selleks võimalused ning tingimused igas linnaosas.
Jätkame Tallinna ühistranspordis eesti keele õppimise propageerimisega.

HARIDUS

Seame haridusvaldkonna prioriteediks eestikeelsele õppele ülemineku. Peame oluliseks väärtustada õpetajaid ning tagada lastele turvaline õpikeskkond. Selleks suuname Tallinna haridussüsteemi täiendavaid vahendeid, et toetada haridusasutusi, õpilasi ja vanemaid.

Eestikeelsele õppele üleminek

Üleminek eestikeelsele õppele toimub Tallinnas põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses (PGS) sätestatud korras ja tähtaegadel, ilma eranditeta. Selleks toetame täiendavalt haridusasutusi, õpilasi ja vanemaid.
Hariduse kvaliteedi tagamiseks täiendame linna tegevuskava, et lisaks riiklikele toetusmeetmetele pakkuda lasteaedadele ja koolidele vajaduspõhist ning süsteemset tuge eestikeelsele õppele sujuvaks üleminekuks.
Koostöös ekspertide ja Haridusametiga jätkame iga-aastast õpitulemuste seiret koolides. Vastavalt õpitulemuste seire tulemustele toimub enne uue õppeaasta algust koolide eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskavade kaasajastamine. Vajakajäämiste kõrvaldamiseks rakendatakse täiendavaid toetusmeetmeid ja arenguprogramme. Tallinna Haridusamet teostab järelevalvet eestikeelsele õppele ülemineku toetusmeetmete rakendamise üle kõikides õppeasutustes.
Laiendame linna Metoodika- ja kompetentsikeskuse (MEKK) tegevust nii koolituste, haridusasutuste nõustamise kui koostöise arenguprogrammi meetmete osas.
Kahekordistame individuaalse koostöö arenguprogrammi mahtu üleminekukoolides eestikeelse õppe tõhustamiseks.
Loome linna haridusasutustele keskse lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) põhimõtetel kohandatud õppematerjalide kogumi, mis toetab üleminekut eestikeelsele õppele.
Tagame õpilastele digiõppevara ja õppemängude kättesaadavuse, toetamaks mitmekülgseid õppimisvõimalusi.
Klasside ja rühmade komplekteerimisel lähtume alates 2026/2027 õppeaastast keeleteadlikkuse põhimõttest, eristades eesti õppekeelega ning eestikeelsele õppele üleminevaid haridusasutusi. Arvestame laste keeletaset, tagades iga lapse arengut toetava ja keeleoskust arendava õpikeskkonna.
Toetame muukeelsete õpilaste eesti keele arengut, et tagada nende edukas toimetulek ja õppeedukus eestikeelses õpiruumis. Tagame lasteaedades ja koolides kõigile õpilastele seadusest tulenevad tugiteenused sh emakeelse logopeedilise abi.
Pakume õpilastele emakeele ja kultuuri tunde PGSis sätestatud korras. Laiendame Tallinna Kultuuripileti programmi, mille käigus pakutakse õpilastele koostöist õppimist, lõimumist ja eesti keele õpet toetavaid programme.
Käivitame programmi, et pakkuda lapsevanematele koolide ning lasteaedade juures eesti keele ja kultuuri õppimise võimalusi. Korraldame peredele koolitusi LAK-metoodika ja eesti keele baassõnavara teemadel, et toetada lapsi, kes õpivad kodukeelest erinevas keelekeskkonnas.
Seame eesmärgiks luua aastas täiendavad 50 C1 keeletaseme nõudega õpetaja abi ametikohta, et toetada koole õppe diferentseerimisel, et hariduse kvaliteet püsiks kõrge. Lisaks seame sihiks koostöös riigi ja linna haridusasutustega koolitada välja vähemalt 100 õpetaja abi tööks linna haridusasutustes.
Motiveerime täiendavalt õpetajaid ja õpetaja abisid vajaliku keeletaseme saavutamiseks. Korraldame õpetajatele ja õpilastele linna poolt keelelaagreid, et tagada vajalik keelepraktika.

Õpikeskkonna areng

Viime lõpuni hariduse- ja noorsootöö valdkonna arengukava koostamise, mille eesmärk on andmepõhiselt kujundada tulevikukindel, õppijasõbralik ja jätkusuutlik haridusvõrk.
Tagame, et linnale kuuluvate koolide 1. klassides ei ületa õpilaste arv 24 õpilast klassis.
Seame eesmärgiks, et klasside täituvuse piirmäärad põhikoolis ei ületaks seadusandluses kehtestatud normi.
Vastavalt jõustuvale seadusandlusele rakendame koolijuhtide atesteerimissüsteemi. Toetame linna eelarvest täiendavalt haridustöötajate palgafondi. Toetame täiendavalt õpetajate tervisedendust.
Jätkame eraldi värbamiskampaaniatega, mille eesmärk on tuua Tallinna koolidesse ja lasteaedadesse rohkem vajaliku kvalifikatsiooni ja keeleoskusega õpetajaid.
Loome Tallinna üliõpilastele stipendiumiprogrammi, mis motiveerib õppima Tallinna kõrgkoolides haridus- ja sotsiaalvaldkonna erialadel ning jätkama pärast õpinguid tööd Tallinna linna teenistuses.
Seoses üldise hinnatõusuga suurendame linna poolt koolitoidu hüvitist, et tagada kvaliteetne koolitoit. Seame eesmärgiks munitsipaalasutuste toiduhangetes tõsta kohaliku tooraine kasutamise nõuet.
Korraldame koostöös teiste omavalitsustega riigikaitseõpetuse läbinud gümnasistide vahel võistkondlikud riigikaitse mängud.
Jätkame lasteaedade ja koolide renoveerimist ning investeerime koolide sporditaristusse, et tagada kõigile Tallinna lastele kaasaegne ja turvaline õpikeskkond.
Koostöös linnale kuuluvate asutuste ja äriühingutega (sh haiglad, loomaaed, botaanikaed, Kultuurikatel jt) loome õpilastele õppeprogrammid, et suurendada praktilist õppetööd.
Tagame koolistaadionite avatuse koolivälisel ajal ning nende turvalisuse ja ligipääsetavuse linnakodanikele.
Liiklusturvalisuse suurendamiseks viime Tallinna koolides sisse liiklusõppe kursused.
Viime ellu Tallinna noorte vaimse tervise tegevuskava. Parandame noorte vaimset tervist ja heaolu toetavate teenuste kättesaadavust. Pöörame erilist tähelepanu HEV laste haridusteele ning nende vanemate toetamisele

Huviharidus ja noorsootöö

Kujundame Tallinnast laste- ja noortesõbraliku linna, kus igas linnaosas on turvalised ning mitmekesised võimalused vaba aja veetmiseks.
Väärtustame noorsootööd kui Tallinna arengut ja noorte heaolu toetavat valdkonda. Tagame professionaalse, motiveeritud ja koostöise noorsootöövõrgustiku.
Kaasates erahuvikoole, arendame ja parandame huvihariduse kättesaadavust.
Jätkame avatud koolistaadionite programmi.
Toetame täiendavalt Tallinna Õpilasmaleva tegevust, et pakkuda noortele sisukat suvist töökogemust ja toetada nende iseseisvumist ning sotsiaalseid oskusi.
Toetame Tallinna talendipoliitika väljakujundamist ja elluviimist, et andekad noored saaksid end arendada. Samuti toetame Tallinna noorte osalemist konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui välismaal.
Kaasame huvihariduse esindajad ühtsesse infovälja, et saada parem ülevaade noorte arengust ja töötada välja parimad õpetamismeetodid.
Motiveerime huvihariduse pakkujaid täiendavalt osutama eestikeelset huviharidust muukeelsetele lastele.
Teeme koostööd Noorkotkaste ja Kodutütardega, et propageerida isamaalist kasvatust.

SOTSIAALVALDKOND JA TERVISHOID

Seame Tallinnas prioriteediks perede, laste, eakate ja erivajadustega inimeste heaolu, pakkudes neile turvalist ning toetavat elukeskkonda. Panustame lastekaitse, vaimse tervise ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse parandamisse ning töötame selle nimel, et peredele oleks tagatud vajalik toetus kogu elukaare vältel. Parandame eakate toimetulekut arendades koduteenuseid ja hooldusvõimalusi ning toetades kogukondlikku aktiivsust.

Pered ja erivajadusega inimesed

Meie eesmärk on pakkuda turvalist ja toetavat keskkonda nii lastele, vanematele kui ka erivajadustega inimestele. Peame oluliseks panustamist lastekaitse kvaliteedi parandamisse, vaimse tervise teenuste kättesaadavusse ning õigeaegse ja vajadustele vastava abi pakkumist.

Peame demograafiakriisi lahendamisel oluliseks süsteemset lähenemist, mis annab peredele kindlustunde. Selleks käivitame rahvastikupoliitika nõukoja, mis tegeleb iibe, inimese elukaare ja rände küsimustega.
Väärtustame lapsi ja lapsevanemaid ning suurendame Tallinna linna toetust vastsündinutele. Seame eesmärgiks toetada vanemaid lapse sünni puhul 1000 euroga, kaksikute korral 3000 ning kolme ja enama lapse sünni puhul 10 000 euroga.
Loome linnapoolse toetusmeetme noorte perede kodulaenude käendamiseks, et vähendada kodulaenu sissemakset ning muuta oma esimese kodu soetamine noortele peredele taskukohasemaks.
Lastekaitse edendamiseks tagame lastele ja peredele parima võimaliku toe kodulähedase ja kvaliteetse teenuse näol. Selleks teostame koostöös lapse heaolu spetsialistidega ning teenuse kasutajate ja koostööpartnerite tagasisidet arvestades lastekaitsereformi vaheanalüüsi ning täiendame sellele tuginedes tegevuskava lastekaitsesüsteemi edasiseks arenguks.
Kehtestame 1. septembrist 2026 Tallinna elanike lastele lasteaia kohatasu vabastuse, seades tingimuseks lasteaia kasutuspäevade miinimumnõude.
Kehtestame munitsipaallasteaedades alates 1. septembrist 2026 üldise kohatasu määra, milleks on 20% alampalgast. Jätkame eralasteaedade toetamist.
Suurendame perede valikuvõimalusi ja väärtustame laste kasvatamist, makstes koduse lapse toetust pooleteise kuni kolmeaastase lapse eest 250 eurot kuus.
Tagame peredele vajalike tugi- ja nõustamisteenuste kättesaadavuse, et toetada laste kasvatamist, lasterikkust ja perede õnnelikku koospüsimist. Seame erilise tähelepanu alla lasterikkad pered ning last üksi kasvatavad vanemad, et toetada nende toimetulekut.
Panustame lähisuhtevägivalla ennetamisse ja ohvrite abistamisse, pakkudes abimeetmeid koostöös oma ala spetsialistidega.
Loome erivajadustega laste programmi, mille eesmärgiks on viia erivajadustega laste ja nende hooldajate vajadused läbiva teemana linna teenustesse. Parandame tugiisikuteenuse, puudega lapse hoiuteenuse ja intervallhoolduse teenuste kvaliteeti ning toetame täiendavalt suure hoolduskoormusega lapsevanemaid.
Seame eesmärgiks suurendada õppeaasta alguse toetus 100 eurolt 200 euroni. Alates 1. septembrist 2026 suurendame toetust 50 euro võrra.
Esimesest septembrist 2026 tõstame esimesse klassi mineva lapse ranitsatoetuse 320 eurolt 500 eurole.
Pöörame tähelepanu vaimse tervise teenuste kättesaadavusele ja teeme selleks koostööd vaimse tervise edendamise teenuseid pakkuvate asutuste ja organisatsioonidega.
Viime ellu Tallinna noorte vaimse tervise tegevuskava. Parandame noorte vaimset tervist ja heaolu toetavate teenuste kättesaadavust.
Toetame sotsiaalprogramme, mis pööravad erilist tähelepanu riskikäitumisega lastele ja noortele.
Teeme ettepaneku Vabariigi Valitsusele taastada ravikindlustus kodusele kolme- kuni kaheksa-aastast last kasvatavale vanemale, et väärtustada lapsevanemaks olemist.
Tunnustame pealinnas tegutsevaid peresõbralikke tööandjaid ja ettevõtjaid.

Eakate toimetulek ja heaolu

Peame oluliseks luua tingimused, mis toetavad eakate iseseisvat toimetulekut. Tähtsustame koduteenuste kättesaadavust ja sotsiaalabi ning seda, et ka eakad saavad kaasa rääkida linnaelu kujundamises. Eakatele vajaliku toe tagamiseks panustame nii hooldus- kui ka tugiteenuste arendamisse.

Laiendame koduteenuste kättesaadavust, et pakkuda võimalust elada võimalikult kaua oma kodus. Tagame kvaliteetse koduteenuse nii õhtuti kui nädalavahetustel.
1. aastast hakkame pakkuma abipakke üksi elavatele eakatele. Jätkame toiduabi pakkumist abivajajatele ka läbi partnerorganisatsioonide.
Seame eesmärgiks tõsta pensionilisa 200 eurolt 300 euroni. Alates 1. jaanuarist 2026 tõstame pensionilisa 50 euro võrra.
Jätkame seenioride teenusmajade projektiga, mis pakuvad sobivaid eluasemeid koos tugiteenustega neile, kes vajavad igapäevaelus ligipääsetavat keskkonda ja kõrvalist tuge.
Seame eesmärgiks luua linnaosadesse uusi mäluhäiretega inimeste päevahoide ja arendada perede toetuseks intervallhoolduse teenust.
Tagame sotsiaalvalveteenuse pakkumise ning laiendame teenuse saajate võrgustikku.
Loome eakatele võimaluse osaleda aktiivsemalt linnaelu korraldamises linnaosade eakate nõukogude kaudu. Lisaks käivitame ülelinnalise Tallinna eakate nõukogu.
Korraldame regulaarselt kogukondlikke üritusi ja tegevusi, et soodustada eakate ühiskondlikku aktiivsust. Lisaks suurendame tervise- ja liikumisega seotud tegevusi linnaosades kõigile vanusegruppidele.
Toetame linna eelarvest projekte, millega rajatakse lifte vanematesse korterelamutesse. Peame oluliseks koostöös erasektoriga suurendada Tallinnas hooldekodukohtade arvu, et tagada üldhooldusteenuse kättesaadavus.

Tervishoid ja ligipääsetavus

Dialoogis riigiga paneme paika Tallinna tervishoiutaristu arendamise kava. Tallinna uue meditsiinilinnaku rajamine on võimalik vaid riigi kaasabil. Sellest tulenevalt langetame otsuse Tallinna Haigla projekteerimise jätkamise küsimuses.
Jätkame Tallinnas valvearsti vastuvõtte nii suuremate haiglate EMOdes kui koostöös perearstikeskustega.
Jätkame linnale kuuluvate haiglate konsolideerimist, et tagada linnale kuuluvate tervishoiuasutuste efektiivsus ning parim võimalik ravikvaliteet patsientidele.
Arendame koostööd tervisevaldkonna partneritega, et pakkuda tallinlastele täiendavaid võimalusi varajaseks tervisediagnostikaks.
Investeerime ligipääsetavusse, tagades vajalike infosüsteemide, taristu ning asutuste ligipääsetavuse Tallinnas. Toetame erivajadustega inimeste esindusorganisatsioone ning ligipääsetavaid kultuurisündmusi.

KOMMUNAALVALDKOND

Peame oluliseks puhast looduskeskkonda ja ökoloogilist vaadet väärtustavat linnakeskkonna poliitikat, mis ei halvenda inimeste toimetulekut ning meie majanduse konkurentsivõimet. Lähtume sellest ka linna arengudokumentides.

Kommunaalameti jõudlus on vähenenud. Pöörame aktiivset tähelepanu kommunaalameti jõustamisele. Peame oluliseks, et hanked on tehtud õigeaegselt ja vabaturu põhimõtteid arvestades.
Tallinn on merelinn. Arendame randu ja mereäärseid promenaade, et kujundada terviklik, ligipääsetav ja hästi hooldatud rannikuala nii elanikele kui külalistele. Arendame rekreatsioonialasid lastega peredele.
Talvine lumekoristus ja libedatõrje linnale kuuluvatelt teedelt jääb linna kohustuseks.
Seame eesmärgiks renoveerida halvas tehnilises seisus Pirita, Vesse ja Pallasti sillad ning Pärnu maantee viadukti, et muuta sildade kasutus turvaliseks ning tagada kandevõime.
Suurendame linnaosade võimekust heakorra tagamisel. Eraldame täiendavaid vahendeid, et linnaosadel oleks ressursid igapäevaste jooksvate probleemide nagu väiksemad teeparandused, haljastustööd, grafiti eemaldus jm. operatiivseks lahendamiseks.
Taastame regulaarse niitmise. Läbimõeldud hooldus haljasaladel aitab tagada liigirikkuse, milleks kasutame diferentseeritud niitmist vastavalt haljasalade kasutuskoormusele ja ökoloogilisele väärtusele.
Seame eesmärgiks tänavavalgustuse moderniseerimise.
Peame oluliseks parkide korrashoidu ja turvalisust. Järjepidev hooldus ja läbimõeldud investeeringud tagavad parkide säilimise ja arengu.
Rakendame jäätmereformi koduomanikele võimalikult vähekoormaval moel.
Tõstame teede sh kõnniteede ehitus- ja hooldusremondi mahtu. Suurendame investeeringuid, et tagada teede parem seisukord ning järjepidev hooldus kõikides linnaosades.
Tegeleme võõrnälkjate (hispaania teetigu ja mustpeanälkjad) leviku piiramisega ning töötame välja vastava tegevusplaani.
Jätkame sporditaristu ja erinevas vanuses lastele sobivate mänguväljakute rajamisega ning olemasolevate mänguväljakute kaasajastamisega.
Ehitame koostöös kogukonnaga täiendavaid koerte mänguväljakud ja uuendame olemasolevaid.
Võtame peremehetud tehnovõrgud linna omandisse.
Toetame Tallinna Õpilasmaleva ja lastelaagrite tegevust senisest suuremas mahus. Kaasame läbi õpilasmalevate ja noortelaagrite senisest enam noori linna heakorratöödele.
Loome Tallinna Loomaaiale võimalused kaasata Euroopa Liidu ja erasektori vahendeid.
Suurendame koostööd loomakaitseorganisatsioonide ja varjupaikadega, et vähendada hulkuvate loomade arvu ning tagada nende turvalisus. Peame tähtsaks loomade õiguste eest seismist, et nende heaolu oleks tagatud ning loomadele ei põhjustataks kannatusi.
Leiame võimalusi lastele kokku puutuda lindude ja loomadega. Selleks säilitame ja laiendame keskkonnahariduse pakkumise võimalusi sh Paljassaare hoiualal.
Arendame kalmistute teenuseid ja hoolitseme selle eest, et kalmistud oleksid väärikad ja hästi hoitud paigad. Hoiame Tallinna kalmistute ajaloolist väärtust.
Vanalinn on meie pärl, mis kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. Koostame kava vanalinna tänavate sh Raekoja platsi rekonstrueerimiseks, et säilitada ajalooline ilme ja parandada liikuvust. Pöörame tähelepanu bastionaalvööndi hooldusele.
Toome Tallinna tagasi jõulumeeleolu. Hoolitseme läbi valgustuslahenduse ja muude atraktsioonide, et pühadeehtes Tallinn oleks atraktiivne nii külalistele kui tallinlastele.

LIIKUVUS JA TRANSPORT

Koostöös ekspertide ja politseiga tagame pealinnas sujuva ning turvalise liikluse kõigile liiklejatele.

Tasuta ühistransport säilib. Kvaliteedis, kättesaadavuses ning sujuvuses me järeleandmisi ei tee.
Ühistransport peab olema kasutajasõbralik ja ligipääsetav. Veeremi soetamisel ja peatuste rajamisel või uuendamisel arvestame, et ühistransport oleks ligipääsetav kõigile. Tagame madalapõhjalise veeremi, mugava sisenemise ja väljumise võimaluse, häälteavitused ning elektroonilised infotablood.
Soetame Tallinnale täiendavalt kaasaegseid trollibusse.
Oleme avatud innovatiivsete ühistranspordilahenduste, sealhulgas isejuhtivate sõidukite, kasutamiseks. Algatame Vabariigi Valitsusega dialoogi selliste transpordiviiside kasutuselevõtu võimaldamiseks.
Uuendame 2029. aastaks kogu ühistranspordi liinivõrgu, kaasates ja kuulates liinimuudatusi ellu viies puudutatud kogukondi. Analüüsime ka varasemalt tehtud muudatuste mõjusust, sest liinivõrk peab arvestama elanike vajadustega.
Seame eesmärgiks Tallinna juhtimisel ühise ühistranspordikeskuse loomise, et muuta liinivõrk reisijate jaoks mugavamaks ning andes täiendava alternatiivi naabervaldade elanikele. Töötame ühise liinivõrgu ning ühise sõiduõiguse rakendamise nimel.
Lõpetame kunstlikud piirangud liikuvusele. Töötame edasi rohelainete rakendamisega ning vaatame üle kehtestatud kiiruspiirangud tagamaks sujuva liikluse ja liiklejate ohutuse.
Keskmise kiiruse kaameraid Tallinna ei tule. Võtame kasutusele täiendavad muutkiiruse märgid.
Töötame avalikus ruumis parkimiskohtade säilimise nimel. Me ei laienda tasulist parkimisala ega tõsta parkimistasusid. Säilitame kohalike elanike parkimissoodustuse.
Vaatame üle tasulise parkimise ajalised piirangud ning loome tasuta parkimise võimaluse laulu- ja tantsupeo toimumise ajaks.
Pikendame korteriühistutega olemasolevaid lepinguid ja sõlmime vajadusel ka uusi, mis lubavad linnaosades parkida linnale kuuluval maal.
Otsime lahendusi ja kaasame välisrahastust maa-aluste parkimisvõimaluste loomiseks, mis oleks kasutatavad ka varjumiskohtadena.
Teeme koostööd Vanalinna Seltsiga, leidmaks lahendust Vanalinna elanike liikuvus- ja parkimismuredele.
Loome linnaosapõhiselt kõnniteede programmi, mis arvestab jalakäijate vajaduste ja turvalisuse tagamisega nii peamagistraalidel kui ka kõrvaltänavatel.
Renoveerimisele minevatel teedel rajame fooriga ülekäiguradadele põleva fooritule markeerimise ka tänavatasapinnal või selle lähedasel kõrgusel, et suurendada jalakäijate ning kergliiklejate ohutust.
Loome tegevuskava et välisvahendeid kaasates tõsta raudteeülesõitude ning -käikude ohutust ning tõsta nende kasutamise sujuvust.
Rajame koolide ja lasteaedade juurde uusi liikluslinnakuid ning rattaõppeplatse.
Muudame rattastrateegia kõiki liiklejagruppe arvestavaks kergliiklusstrateegiaks.
Teeme koostööd riigi tasemel, et tühistada mootorsõidukimaks ja registreerimistasu hiljemalt 1. jaanuarist 2027.
Tallinn ei kehtesta ummikumaksu ega kliimaneutraalseid tsoone.
Alustame Tervise tänava läbimurde projekteerimisega.
Seame eesmärgiks rakendada täies mahus Tallinna liiklusjuhtimiskeskus.
Seame eesmärgiks rekonstrueerida Liivalaia tänav moel, mis tagab liikluse sujuvuse ja läbilaskvuse ning kõigi liiklejate turvalisuse. Arvestades esitatud ekspertanalüüse loobume Liivalaia trammi projektist.
Vaatame üle Pelguranna trammi projekti eesmärgiga leida alternatiivne marsruut, mis arvestab kogukonna hinnangute ja liikuvusanalüüsidega.
Võttes aluseks ekspertide arvamuse, töötame koostöös riigiga välja Kristiine ristimiku ja liiklussõlme terviklahenduse.
Peame vajalikus tagada linnas liiklusohutus läbi kergliikurite täiendava reguleerimise. Teeme valitsusele ettepaneku vastavateks seadusemuudatusteks.
Seame eesmärgiks rajada Järve keskuse juurde rongipeatus.
Seame eesmärgiks liikluskoormuse vähendamise läbi Tallinna väikese ringtee loomise koostöös riigi ja Tallinna lähivaldadega.

LINNAVARA

Seame linnavara kasutamise pikaajalised eesmärgid nii, et need toetavad linna arengut, avalikke teenuseid ja linnaelanike vajadusi. Linn on heaperemehelik omanik ja väärindab oma kinnisvara.

Töötame välja linna kinnisvarakeskkonna pikka vaadet käsitleva kinnisvarastrateegia, mis määratleb muuhulgas Tallinna linnale kuuluva kinnisvara valitsemise pikaajalised eesmärgid, avalike teenuste kvaliteetseks osutamiseks vajaliku kinnisvara põhimõtted ja vara omandamise ning mittevajaliku vara võõrandamise printsiibid.
Linn on heaperemehelik omanik ja väärindab oma kinnisvara. Kinnistud, millel ei ole algatatud detailplaneeringuid, jäetakse üldprintsiibis linna omandisse, kuni on kehtestatud detailplaneering kas kinnistu avalikus huvides kasutamiseks või selle võõrandamiseks.
Linn osaleb ettevõtluses vaid siis, kui see teenib linna strateegilisi eesmärke.
Linnavara kasutusse andmisel ja võõrandamisel eelistame avatud ja läbipaistvaid enampakkumisi. Otsustuskorras sõlmitavad kasutuslepingud peavad lähtuma linna prioriteetidest.
Linna vajadused eluruumidele soovime rahuldada olemasoleva linna omandiga ja vajadusel täiendavalt eraturuga kokkulepete alusel.
Analüüsime linna kinnisvara kasutamise tõhustamise võimalusi, lähtudes selle otstarbest ning vajadusel toome suurema osa linnale kuuluvast kinnisvarast kompetentsikeskustesse, mis tagavad teadmised ja ressursi linnavara professionaalseks haldamiseks.
Korraldame kogu Tallinna kinnisvaraportfelli valitsemisega seonduvate riskide kaardistamise ja lepime kokku riskide juhtimiseks rakendatavad tegevuskavad.
Korraldame Tallinna kinnisvaraportfellist tervikliku ülevaate koostamiseks vajalike põhimõtete kokkuleppimise ning linna kinnisvarast kõikehõlmava ülevaate loomise. Samuti tagame Tallinna kinnisvararegistri jätkuvaks arendamiseks vajalikud ressursid.
Tagame, et linna sotsiaal- ja munitsipaaleluruumide kasutus on sihtotstarbeline ja reeglipärane. Tagame sotsiaaleluruumide kättesaadavuse lähtudes põhimõttest, et linnapoolne eluruum on meede abivajajate toetamiseks. Toetame algatusi, mis soosivad eluaseme leidmist eraturult ning soodustavad inimeste iseseisvat toimetulekut.

ETTEVÕTLUS

Ettevõtluskeskkonna elavdamiseks lähtume minimaalsest bürokraatiast ning rakendame seadustest tulenevaid miinimumnõudeid. Tallinn on valmis tegema riigiga ehedat koostööd Eesti majanduse käimatõmbamisel. Me ei kehtesta uusi kohalikke makse ega tõsta juba kehtestatud kohalikke makse.

Loome ettevõtjatele linna asutustes nn rohelise koridori, mis tagab projektidele kiired ja selged vastused ning minimaalse bürokraatia. Lühendame vajalike lubade ja kooskõlastuste menetlustähtaegu.
Kiirendame planeeringuid.
Automatiseerime ja lihtsustame andmete kogumist, et vähendada bürokraatiat.
Loome linna suurandmete kättesaadavuse tegevuskava, mis võimaldaks ettevõtetel andmeid kasutada ja töödelda uute teenuste arendamiseks.
Teeme rahvusvahelist koostööd, et meelitada ettevõtteid Tallinnasse oma tulevikulahendusi testima.
Hakkame mõõtma ettevõtjate rahulolu asjaajamisel Tallinna linnaametnikega.
Toetame kõrgtehnoloogiliste tööstuste rajamist Tallinnas.
Töötame välja linna energiapoliitika.
Teeme koostöös ettevõtlusorganisatsioonide ning riigiga sihtturundust, et elavdada turismi, mis on oluline Tallinna majandusele ja arengule.
Tunnustame peresõbralikke tööandjaid ja ettevõtjaid.
Seame prioriteediks täiendavate rahvusvaheliste investeeringute toomise Tallinna.
Määratleme pealinna regiooni ootused Euroopa Liidu uue eelarveperioodi vahendite planeerimisel ja kasutamisel.
Leiame koostöös erasektoriga lahenduse rahvusvahelise konverentsikeskuse rajamise küsimusele.
Loome Tallinna majanduskasvu nõukogu ja kaasame ettevõtlusorganisatsioone.
Töötame välja meetmed, mis elavdavad Vanalinna ettevõtluskeskkonda.
Kaasajastame linna omandi- ja osaluspoliitikat.

KULTUUR JA SPORT

Pakume tallinlastele keha ja vaimu erksana hoidmiseks mitmekesist programmi ja laiendame võimalusi aktiivseks kaasalöömiseks igas vanuses linlastele. Kultuurielamused või spordiemotsioonid peaks olema mõistlikus mahus kättesaadavad piletivabalt.

Kultuur

Seisame selle eest, et kultuurielu oleks Tallinnas mitmekesine. Väärtustame loomeisikute kunsti ning toetame algatusi, mis teevad selle nautimise kättesaadavaks laiemale hulgale linnaelanikest.

Parandame kultuuri kättesaadavust ning vaatame üle linna muuseumide piletipoliitika. Laiendame kultuurisündmuste reklaamimaksu soodustust saavate isikute loetelu.
Võtame sihiks rajada linnaosadesse statsionaarsed vabaõhulavad, mis on varustatud tänapäevase taristu, tehnoloogiliste lahenduste ja katusega. Võimaluse korral taastame ajaloolised kõlakojad.
Seame eesmärgiks kujundada igas linnaosas suvekontserdi ja -teatri traditsiooni. Loome linna rohealadel võimalused kultuuri- ja spordiürituste korraldamiseks.
Jätkame Kadrioru valgusfestivali traditsiooni. Soodustame linna asumites eriilmeliste kultuurisündmuste korraldamist.
Tagame puuetega inimeste ligipääsetavuse kultuuriüritustele. Toetame selle tagamiseks ka korraldajaid.
Kaasajastame raamatukogude võrgustikku, et süvendada noorte lugemisharjumusi. Arendame raamatukogude võimekust digiõppekeskkondade ja kogukonnakeskustena.
Tellime Tallinna avalikesse uusehitistesse, laiendustesse ja renoveeritud hoonetesse kunstiteoseid, sarnaselt riigi praktikaga.
Meile on oluline, et Tallinnas asuvad kunstiobjektid oleksid hooldatud. Seisame selle eest, et linnas oleks rohkem kunstiobjekte ja installatsioone ning märgistame need autorite nimesiltidega, väärtustades loojaid, harides noori ning tutvustades Eesti kultuurilugu külalistele.
Teeme koostööd SA Kunstihoonega Lasnamäe paviljoni tuleviku küsimuses.
Tagame muinsuskaitsesse suunatud vahendid, vältimaks oluliste ajaloo-, kultuuri- ja ehitismälestiste lagunemist ning hävinemist.
Laiendame koostööd Dominiiklaste ja Birgitiinide ordudega, et arendada ajaloolise pärandi kaitset. Väärtustame Vanalinna Ladina Kvartalis asuvate haridus- ja kultuuriinstitutsioonide tegevust.
Toetame vabakutselisi loovisikuid, kõrgkultuuri, rahvuskultuuri ning vähemusrahvuste organisatsioonide kultuuriprojekte ning -algatusi.
Suurendame väiketeatrite võimalusi anda etendusi linna pindadel.
Suurendame linnaosades jõuluürituste korraldamist, kaasates kohalikku kogukonda ja ettevõtjaid.
Loome Nõmmel täiendavaid võimalusi kogukonna kultuurielu rikastamiseks.

Sport

Tipp- ja harrastusspordi arendamine peab käima käsikäes. Esimene toob Tallinna suurvõistlusi ja elavdab linna majandust ning pakub eeskujusid, kes motiveerivad igapäevaselt liikuma nii noori kui vanu spordisõpru ja parandavad sellega linlaste tervist ja heaolu.

Rajame koostöös erasektoriga kaasaegse olümpiamõõtmetega ujula koos veekeskusega. Arendame tänava- ja hoovispordi taristut ning seame eesmärgiks koostöös erasektoriga rajada ekstreemspordihall.
Võtame sihiks laiendada piletivabu sportimisvõimalusi.
Kaasame erasektori vahendeid Tallinna linna sporditaristu investeeringuteks. Seame eesmärgiks koostöös riigi ja erasektoriga renoveerida Veskimetsa Ratsakeskus.
Arendame saavutus- ja harrastusspordiga tegelevatele klubidele toetusmeetmeid.
Jätkame spordihommikutega, kus linnaelanikud saavad treenida koos tippsportlasega. Kaasame valdkondlikke eeskujusid spordihuvi arendamiseks.
Toetame rahvaspordiürituste jätkumist Tallinnas.

SISETURVALISUS JA ELANIKKONNAKAITSE

Panustame elanikkonna kaitsesse, sealhulgas Tallinna elanike häda- ja kriisiolukordadeks ettevalmistamisse ning turvalisuse tagamisse.

Linna ja linlaste turvalisuse huvides teeme tihedat koostööd Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega. Täiustame ühisõppuste käigus kriisiplaane ning toetame malevkondade ja kogukondade omavahelist koostööd. Toetame Päästeameti ja Naiskodukaitse poolt ettevalmistatud “Ole valmis!” väljaõpet.
Selleks, et Tallinna korrakaitseüksusel oleks võimalik tõhusamalt oma ülesandeid täita, taotleme riigilt volituste täiendamist.
Tallinna linnaruum peab olema turvaline. Vajaduse tekkimisel suurendame heakorra tagamiseks turvameeteid, sealhulgas teeme koostööd eraturvafirmadega.
Parandame riskikommunikatsiooni, et suurendada elanikkonna teadlikkust ohtudest ja hädaolukordades käitumisest. Algatame ülelinnalise elanikkonnakaitse koolituste sarja, et suurendada elanike kriisivalmidust.
Korraldame Tallinna randades rannavalvet ja viime läbi veeturvalisuse programme.
Töötame selle nimel, et kõigil tallinlastel oleks varjumiskoht. Jätkame ja täiustame programmi avalike varjumiskohtade loomiseks. Teeme koostööd nii korteriühistute kui ettevõtjatega, et suurendada varjumiskohtade arvu.
Linna ehitiste rajamisel või renoveerimisel peame silmas elanikkonnakaitse eesmärke. Seame eesmärgiks koostöös riigiga töötada välja mobiilsete pommipunkrite kontseptsioon.
Koostöös riigi- ning erasektoriga arendame drooniseire ja -tõrje võimekust.
Koostame Tallinna elanikele koduse kriisivalmiduse komplekti, mis antakse peredele, kelle vähemalt üks liige on läbinud linna kriisivalmiduse koolituse.
Seisame selle eest, et linnaelanikele oleks tagatud kriisi korral vajalikud esmaabitarbed toime tulekuks sh piisav toidu- ja joogiveevaru, jooditabletid, generaatorid, voodid, tekid jne.
Seame eesmärgiks laskespordi toetamise, rajades uusi lasketiire sealhulgas ka 50m siselasketiiru.
Õpime teiste riikide kogemusest seoses migratsiooniga seotud radikaliseerumisega ning peame oluliseks nende riskide maandamist.
Tunnustame elanikkonna turvalisuse parandamisse panustanud isikuid ja organisatsioone.

Koalitsioonilepingu osapooled on kokku leppinud, et Tallinna Linnavalitsus töötab eeltoodud punktidest lähtuvalt ning langetab otsused konsensuslikult.

Ühtlasi leppisid Isamaa Erakond ja Eesti Keskerakond kokku, et Tallinna Linnavalitsusse kuuluvad linnapea ning kuus abilinnapead.

Kokkuleppe alusel valitakse kaheks aastaks Tallinna Linnavolikogu esimeheks Eesti Keskerakonna esindaja ning Tallinna linnapeaks Isamaa Erakonna esindaja. Pärast kahe aasta möödumist valitakse Tallinna Linnavolikogu esimeheks Isamaa Erakonna esindaja ning Tallinna linnapeaks Eesti Keskerakonna esindaja. Kahel esimesel aastal täidab Tallinna Linnavolikogu aseesimehe ülesandeid Isamaa Erakonna esindaja ning järgneval kahel aastal Eesti Keskerakonna esindaja. Ühtlasi vaadatakse kahe aasta möödudes üle ka abilinnapeade kureeritavad vastutusvaldkonnad.

Koalitsioonierakonnad leppisid kokku abilinnapeade positsioonide jaotuses järgmiselt:

Isamaa Erakond esitab abilinnapeade kandidaadid kommunaal- ja ettevõtlusvaldkonnas ning sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas.
Eesti Keskerakond esitab abilinnapeade kandidaadid haridus-, kultuuri-, spordi-, korrakaitse-, linnaplaneerimis-, linnavara- ja transpordivaldkonnas.

Linnaosade vanemate kandidaadid esitatakse järgmiselt:

Isamaa Erakond esitab Kristiine, Mustamäe ja Nõmme linnaosade vanemate kandidaadid.
Eesti Keskerakond esitab Haabersti, Kesklinna, Lasnamäe, Pirita ja Põhja-Tallinna linnaosade vanemate kandidaadid.

Tallinna koalitsioonileppe allkirjade leht

Tallinn, 1. detsember 2025

Tallinna Linnavolikogu Eesti Keskerakonna ja Isamaa Erakonna fraktsioonide liikmed

Tallinna uus võimuliit keskendub majanduskasvule ja perede toimetulekule