Eesti autoturg kukkus 2025. aastal järsult, jäädes uute ja kasutatud autode müügis ligi poole võrra alla eelmise aasta tasemele, tegi Amserv lõppevast aastast kokkuvõtte.
Samal ajal kui Läti ja Leedu autode müük kasvab, on Eesti turu languse peamiseks põhjuseks automaks, mis on külmutanud nii ostu- kui müügitehingud. Amservi juhi Rene Vareki hinnangul on tegemist kogu sektorit raputanud otsusega, mille tegelikud mõjud ulatuvad palju kaugemale kui pelgalt automüüginumbrid.
„Olukord Eesti autoturul täna on ausalt öeldes masendav. Kui mujal Euroopas müük kasvab, siis meie oleme liikunud täiesti vastassuunas,“ ütles Amservi juht Rene Varek.
Kui Euroopa Liidus on uute sõiduautode müük tänavu kümne kuu lõikes kasvanud ligi kaks protsenti, siis Eestis on nii uute kui ka kasutatud autode müük langenud umbes 50 protsenti. Samal ajal kasvab turg jõudsalt Lätis ja Leedus – Leedus ulatub koguturu kasv üle 40 protsendi ja Lätis üle 20 protsendi.
„Veel mõni aasta tagasi oli Eesti autoturg Baltikumis juhtriigi rollis. Täna oleme kõige väiksema müügimahuga autoturg ja see on suur muutus,“ tõdes Varek.
Eriti valusa löögi on saanud kasutatud autode turg. Registreerimismaks, mis rakendub ka juba Eestis kasutuses olnud sõidukitele, on paljud tehingud sisuliselt seisma pannud. „Inimesed ei taha oma autot müüa, sest registreerimismaks muudab tehingu majanduslikult ebaatraktiivseks. Kui vana auto jääb müümata, ei osteta ka uut ja tekib surnud ring,“ ütles Varek.
Tema sõnul tähendab see pikemas vaates Eesti autopargi kiiret vananemist, mis omakorda toob kaasa suurema keskkonnasaaste ja kõrgema liiklusohu. „Algne turvalisuse ja keskkonna eesmärk on reaalsuses pöördunud enda vastandiks,“ sõnas Varek.
Autoturu kukkumine ei puuduta ainult müüjaid ja ostjaid, vaid see mõjutab kogu majandust. 2025. aastal on sektoris koondatud enam kui kümnendik töötajatest ning mitmed plaanitud investeeringud on edasi lükatud või ära jäetud.
Lisaks on löögi all ka riigieelarve. Vareki sõnul on automüügilt laekuv käibemaks vähenenud rohkem, kui riik on saanud tulu uue automaksu näol. „Riigi ootused maksulaekumistele ei ole täitunud. Vastupidi – kogutulu on langenud,“ ütles ta.
Murekohaks on kujunemas ka Eesti roll Balti regiooni autoäris laiemalt. Seni on enamik Balti riikidesse saabuvatest autodest tulnud läbi Paldiski sadama. Kuna aga Eestis müüakse nüüd regioonis kõige vähem autosid, võib distributsioon kolida Leedu sadamatesse. „Kui logistika ja maaletoomine liiguvad Eestist välja, on see löök kogu meie logistikasektorile,“ hoiatas Varek. „See ei ole enam ainult autoturu küsimus,“ lisas ta.
Optimismiks järgmise aasta osas põhjust napib. Prognooside järgi võib sõiduautode ja tarbesõidukite müük jääda 15 000–16 000 auto juurde aastas, mis on ligi poole võrra vähem kui Eesti autoturu loomulik uuenemistase.
„Kui midagi ei muutu, jäävad vanemad autod veel kauem teedele, kasutusajad pikenevad ja turvalisus väheneb, saaste suureneb,“ ütles Varek. Tema sõnul mõjutab elektriautode edasist levikut eelkõige laadimisvõrgu areng ja elektri hind, mitte niivõrd tehnoloogia.
„Automaksust sai lõpuks klassikaline varamaks, mitte keskkonnamaks. Tagajärjed on täna kõigile näha,“ võttis Varek olukorra kokku. „See oli halb üllatus nii automüüjatele, autoostjatele kui ka autoomanikele.“
BNS