Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringu järgi põhjustab küttearvete õigeaegne tasumine rahalisi raskusi 37 protsendile eestlastele, kusjuures Ida-Virumaal tunnetab arvete tasumisel rahalisi raskuseid ligi kaks kolmandikku inimestest.
Uuringust selgus, et igakuiste kommunaal- ja küttearvete tasumine põhjustab pidevalt rahalisi raskusi 18 protsendi vastanute jaoks. Samas märkis 19 protsenti inimestest, et probleeme esineb eelkõige talveperioodil, mil küttekulud on suuremad. Samas 62 protsenti vastanutest sõnas, et neile mistahes aastaajal õigeaegne arvete tasumine muret ei tekita.
„Talvised küttearved on paljude leibkondade jaoks suur ja ka raskesti prognoositav väljaminek. Kui sissetulekud on piiratud ja kodu energiatõhusus madal, võibki just talveperiood finantsseisu proovile panna,“ sõnas Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust.
Eksperdi sõnul ei ole arvete õigeaegne tasumine oluline üksnes igapäevaseks toimetulekuks, vaid ka laiema finantsdistsipliini mõttes. „Pankade jaoks on regulaarsete arvete maksmine üks selgemaid märke inimese maksekäitumisest. Kui näeme, et kohustused on järjepidevalt ja õigeaegselt täidetud, parandab see märkimisväärselt ka võimalusi saada tulevikus laenu parematel tingimustel,“ ütles Puust.
Vanuseliselt tunnistavad enim raskust noored. Uuringu kohaselt märkis koguni 45 protsenti noortest, et talvisel ajal esineb neil probleeme arvete õigeaegse tasumisega. „Nooremas eas on sissetulekud sageli ebastabiilsemad ja säästupuhver väiksem, mistõttu reageeritakse hinnatõusule ja hooajalistele kuludele valusamalt,“ märkis ta.
Maakondlikus vaates on erinevused aga eriti teravad. Kui Tartumaal tunnistas vaid 23 protsenti vastanutest, et talveperioodil tekitab õigeaegne arvete tasumine neile rahalisi raskusi, siis Ida-Virumaal on sama osakaal koguni 67 protsenti. „Ida-Virumaa olukord on mitmes mõttes keeruline. Sealne kinnisvara on üleriiklikust keskmisest vanem ja energiatõhusus madalam, mis tähendab kõrgemaid küttearveid. Samal ajal jääb piirkonna mediaanpalk ligi viiendiku võrra alla Eesti keskmisele,“ selgitas Puust.
Uuring kinnitas ka, et mida rohkem lapsi on peres, seda suurema tõenäosusega tekitab arvete tasumine rahalisi raskusi. Ühtlasi on arvete õigeaegsel tasumisel ka selge seos sissetulekuga: kui kuni 1000-eurose netosissetulekuga inimestest märkis pool vastanutest, et neile põhjustab kütteperioodil õigeaegne arvete tasumine probleeme, siis 2000 eurot kuus teenivatest tunnistas seda vaid viiendik. Üle 3000-eurose netosissetulekuga vastanute sõnul neile õigeaegne arvete tasumine rahalist keerukust ei tekita.
„Küttekulude suurus võib olla ettearvamatu, mistõttu tasub võimaluse korral koguda talveperioodiks nende maksmiseks eraldi puhver. Juba kodu ostes tasub läbi mõelda, millises suurusjärgus võivad olla kommunaalkulud, ning hinnata, kas nendega tullakse igakuiselt toime. Energiatõhusamad kodud nõuavad küll üldjuhul suuremat alginvesteeringut, kuid tasuvad pikemas perspektiivis ära,“ lisas Puust.
Luminori tellitud uuring viidi läbi novembris koostöös Norstatiga. Uuringus osales 1003 vastajat vanuses 18–74 eluaastat.