Eesti Varude Keskus pole Riigikontrolli kinnitusel seni suutnud täita valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, vaid on nõukogu teadmisel ise püstitanud mõõdukama eesmärgi tagada toiduvaru kümnendikule elanikkonnast üheks kuuks.
Riigikontroll näeb probleemi selles, et toiduvaru sihttase „10 protsendile toitu 30 päevaks“ ei ole seotud ühegi konkreetse kriisi stsenaariumiga, mis ei võimalda hinnata ka selle varu piisavust üheks või teiseks kriisiks. Erinevatel asutustel tuleks astuda toiduvaru moodustamisel ühte jalga, tagada, et varu suurus oleks kriisistsenaariumidega vastavuses ja varu jagamine ka läbi harjutada.
„Kahtlemata on varude olemasolu parem kui nende puudumine,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. „Kuid paraku ei kuulnud Riigikontroll auditi käigus mingeid ammendavaid selgitusi, miks on võetud eesmärk varustada just kümnendikku elanikkonnast, mistõttu jätab see eesmärk laest võetud mulje.“
Ehkki selline sihttase ei arvesta ühegi konkreetse hädaolukorra või riigikaitselise kriisi võimalike vajadustega ega vasta Vabariigi Valitsuse seatud sihile, pole ei varude keskuse omaniku esindajana tegutsev Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega toidu varustuskindluse eest vastutav Regionaal- ja Põllumajandusministeerium seni midagi muud välja pakkunud. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on vaikimisi aktsepteerinud keskuse valikuid.
Regionaal- ja põllumajandusminister selgitas vastuses Riigikontrollile, et valitsuse seatud eesmärgi muutmine ei ole toimunud ministeeriumi nõusolekul. Riigikontroll juhib tähelepanu, et Vabariigi Valitsuse seatud toiduvaru sihttasemest madalama varude taseme eesmärgiks seadmisest informeeris Eesti Varude Keskuse juhatus (rahalisest võimalustest tingituna) keskuse nõukogu juba kolm aastat tagasi ning toiduvarusid on moodustatud sellest lähtuvalt. Samuti on see info olnud teada keskuse nõukogusse mittekuuluval Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil.
„Toidujulgeoleku tagamise eest vastutaja ei tohiks end paigutada vaikiva opositsionääri või sõltumatu pealtvaataja rolli,“ ütles riigikontrolör Janar Holm. Auditi käigus ei tuvastanud Riigikontroll, et toidu varustuskindluse eest vastutav Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oleks nende aastate jooksul oma erimeelsust väljendanud või siis teinud ühel või teisel viisil ettepanekuid toiduvaru sihttaseme korrigeerimiseks ja suuremas mahus varude tagamise rahastamiseks.
Eesti Varude Keskus on korraldanud toiduvaru kasutuselevõtu õppusi, kuid sellist õppust, kuhu oleksid kaasatud kõik toiduvaru kasutusele võtmisega seotud osapooled, sealhulgas kohalikud omavalitsused, ei ole korraldatud. Toiduvaru jõudmises abivajajateni näevad ministeeriumid ja Eesti Varude Keskus olulist rolli kohalikel omavalitsustel. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Eesti Varude Keskus on läbi mõelnud ja kirja pannud toiduvaru kasutuselevõtu protsessi alates valitsuse otsuse ettevalmistamisest ja lõpetades toiduvaru veoga otsuses nimetatud asukohta. Kuidas toiduvaru jõuab kohalike omavalitsuste ja konkreetsete abivajajateni, on veel kokku leppimata.
Ligikaudu kaks kolmandikku toiduvarust on varude keskus moodustanud jahuna. Poolt sellest kogusest pakub lepingupartner aga teravilja ehk sisuliselt toorainena, mis tähendab, et toiduvaru ei tarvitse kriisioludes olla kohe kasutatav. Eesti Varude Keskus hoiustab varusid delegeerituna ehk varuna, mille moodustab ja mida haldab ettevõtja, kellega keskus on sõlminud lepingu.
Riigikontroll leiab, et tuleks kokku leppida, kuidas peavad omavalitsused korraldama toiduvaru jagamist ja kuidas jõuab toiduvaru konkreetsete abivajajateni. Selleks tuleb teha terviklik plaan, mis koondaks kõigi osapoolte rollid, vastutuse ja tegevuse. Omavalitsuse roll toiduvaru jagamisel vajab ka seaduse tasemel määratlemist. Samuti tuleb testida süsteemi kui terviku toimimist ka õppustel.
Lisaks soovitab Riigikontroll majandus- ja tööstusministril koostöös regionaal- ja põllumajandusministriga määrata toiduvaru moodustamisele üheselt arusaadav, aja- ja asjakohane, mõõdetav ja saavutatav eesmärk, mis on ühtlasi kooskõlas teiste toidujulgeoleku tagamise meetmetega ja riigi kaitsetegevuse kava stsenaariumitega, ning esitada kokkulepitud selge ülesanne Eesti Varude Keskusele täitmiseks.
Riigikontroll auditeeris selle auditi käigus ka apteegiravimite, veterinaarravimite, isikukaitsevahendite, meditsiiniseadmete ja tarvikute varu moodustamist.
Tervishoiuvaru on moodustatud ettenähtud nomenklatuuris ja koguses, välja arvatud apteegiravimite varu, millest on olemas veidi üle 90 protsendi. Sotsiaalministeerium ei ole otsustanud, mida apteegivarust puuduolevate ravimite suhtes ette võtta. Samal ajal näeb Ravimiamet vajadust apteegiravimite varu moodustamise aluseks olevat nimekirja muuta ning suurendada muu hulgas ka nende ravimite hulka, mida Eesti Varude Keskusel ei ole senises mahus hankida õnnestunud.
Kui apteegiravimite varu kasutuselevõtu protsess on kõigile osapooltele selge ning seda varu on kolmel korral ka tegelikult kasutusele võetud, siis veterinaarravimite, isikukaitsevahendite ning väljaostetud meditsiiniseadmete ja -tarvikute varu kasutusele võtmiseks pole terviklikult ehk alates otsusest varu kasutusele võtta kuni selle jõudmiseni abivajajani tegevusi kokku lepitud ega läbi harjutatud.
Sotsiaalministril soovitab Riigikontroll otsustada, kuidas toimida nende riigi tegevusvaru nomenklatuuris olevate ravimitega, mida ei ole seni õnnestunud varuda; ehk kuidas tagada kõikide vajalike ravimite varu.
Riigikontrolli soovitab Eesti Varude Keskuse juhatuse esimehel ning regionaal- ja põllumajandusministril leppida kokku tegevused veterinaarravimite varu kasutuselevõtu korral ning harjutada terviklikult läbi varu kasutuselevõtt.
Lisaks tuleks Eesti Varude Keskuse juhatuse esimehel ja sotsiaalministril korraldada isikukaitsevahendite varu kasutuselevõtu terviklik läbiharjutamine, sh jaotuskava koostamine, ning tagada, et väljaostetud meditsiiniseadmeid ja -tarvikuid saaks kasutusele võtta.
Riigi tegevusvaru moodustamist, haldamist ja kasutusele võtmist reguleerib hädaolukorra seadus, mille kohaselt moodustatakse tegevusvaru hädaolukorra lahendamiseks või selle ohu tõrjumiseks ning riigi varustuskindluse, riigi julgeoleku ja elanikkonna toimetuleku tagamiseks. Riigi tegevusvaru moodustamine, haldamine ja kasutusele võtmise korraldamine on ASi Eesti Varude Keskus (EVK) ülesanne.
Eesti Varude Keskuse moodustamisega (praegusel kujul alates 2021. aasta juulikuust) on konsolideeritud riigi tegevusvarudega seotud tegevusi ja oskusteavet ning loodud täiesti uusi varuliike, näiteks apteegiravimeid. Nii on Eesti Varude Keskus panustanud sellesse, et riigi varustuskindlus võimalike kriiside korral oleks parem võrreldes varasemaga.
Riigile kuuluva Eesti Varude Keskuse aktsionäri õiguste teostaja ja omaniku ootuste seadja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eesti Varude Keskust juhib ja esindab kolmeliikmeline juhatus, mille tegevuse üle teeb järelevalvet kuueliikmeline nõukogu. Sinna kuuluvad Riigikantselei, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja erasektori esindajad.
Riigi tegevusvarusse kuuluvad tooted võivad olla keskuse poolt välja ostetud või moodustatud delegeeritud varuna. Väljaostetud varu võib Eesti Varude Keskus hoida ise või anda selle hoiule mõnele ettevõttele. Hädaolukorra seaduse järgi peab väljaostetud varu hoiulepingus olema kirjas varu asukoha täpne aadress ja identifitseerimist võimaldav tunnus. Lisaks tuleb kokku leppida varu hoidmise ja uuendamise tingimused, samuti hoiukohast väljastamise tehnilised tingimused. Lepingutes peab olema kirjas ka varu hoidmise kontrollimise kord ja lepingu tähtaeg.
Delegeeritud varu korral sõlmib keskus ettevõtetega lepingud, mille alusel on ettevõttel kohustus varu moodustada ja seda hallata ning keskusel on varu eelisostuõigus. Eesti Varude Keskus tasub oma eelarvest ettevõtjale delegeeritud varu moodustamise, hoidmise, säilitamise, uuendamise, arvepidamise ja aruandluse eest igakuist tasu. Delegeeritud varu leping peab lisaks eeltoodule sisaldama ka keskuse õigust igal ajal varu omandada. Samuti tuleb tagada, et varu omandamisel oleks see keskusele kättesaadav kokkulepitud aja jooksul. Lepingus peab olema kirjas ka varu omandamisel makstava hinna kujunemise metoodika.
Riigi tegevusvaru koosseisu kuuluv toiduvaru on moodustatud delegeeritud varuna. Tervishoiuvaru moodustatakse suuremas osas delegeeritud varuna, kuid varu hulka kuulub ka väljaostetud tooteid.
Eesti Varude Keskus maksab ettevõtetele delegeeritud varu moodustamise, haldamise ja aruandluse eest aastas ligikaudu järgmiselt (summad ilma käibemaksuta): toiduvaru eest 459 600 eurot, apteegiravimite eest 425 600 eurot, veterinaarravimite eest 85 300 eurot, isikukaitsevahendite eest 106 500 eurot ning meditsiiniseadmete ja -tarvikute eest 26 300 eurot. Lisaks tasub keskus väljaostetud isikukaitsevahendite ning meditsiiniseadmete ja tarvikute varu hoiustamise eest ladustamis- ja komplekteerimisteenust osutavale ettevõttele kokku umbes 66 600 eurot aastas.
Varude Keskus nõustub Riigikontrolliga: toiduvaru eesmärk on segane
Kui Riigikontroll leiab, et Eesti Varude Keskus (EVK) pole seni suutnud täita valitsuse seatud sihti tagada toiduvaru kogu elanikkonnale 14 päevaks, siis ka Varude Keskus on jõudnud väga sarnasele põhijäreldusele, märkides, et toiduvarule seatud eesmärk on segane ega arvesta toidu varustuskindluse muude tegevustega.
Selline ebamäärasus on põhjustanud erinevat arusaamist varu mahu sihttasemest, kellele eesmärk on suunatud ja milliste vahendite eest toimub ülesande täitmine, kommenteeris Varude Keskus.
Riigile kuuluva äriühinguna tulenevad EVK ülesanded seadustest, omaniku ootustest või riigieelarveliste vahendite kasutamiseks sõlmitavatest halduslepingutest. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi sisend varude keskusele on olnud keskenduda kaubanduse ja toidutootmise toimepidevamaks muutmisele, mille üheks näiteks sellest on 110 kauplusega üle-eestilise kriisipoodide võrgustiku moodustamine. Sellised tegevused on nii kriisivalmiduse suurendamise kui avaliku raha kasutamise seisukohalt väga mõistlikud, kuna parandavad toiduga varustatust strateegiliselt ega toetu üksnes ammenduvatele laovarudele. Paralleelselt on toimunud ka toiduvaru mahu kahekordistamine ja selle kasutuselevõtmise kvaliteedi tõstmine, märkis EVK.
“Praeguse delegeeritud varu mudeliga oleme saavutanud toiduvaru maksimaalse mahu, mida tootjad ja hulgimüüjad pakuvad. Varus olev toit asub riigile broneerituna ettevõtjate ladudes, kes vastutavad selle pideva uuendamise eest. Riigi vaatest on see kulutõhus lahendus ega solgi hästi toimivat turgu,” selgitas EVK.
EVK on alates 2022. aastast järjepidevalt väljendanud seisukohta, et valmistoidu varu moodustamine Eesti turu võimalustest suuremas mahus tähendab loobumist delegeeritud varu mudelist. See oleks nii rahaliste vahendite kui toidu raiskamine, sest tähendab toidu välja ostmist ja toob kaasa säilivustähtaja möödudes toidu hävitamise.
“Kuna varu eesmärgi täpsustamist ei ole toimunud, pidi äriühinguna tegutsev varude keskus seadma toiduvaru tegevustele sihi iseseisvalt. Selleks analüüsisime Eesti evakuatsioonivõimekust ja erinevates kriisides inimeste ümberpaigutamise ulatust, käisime omal käel Ukrainas vahetuid kogemusi saamas ning uurisime teiste riikide praktikaid. Tulemuseks saadud toiduvaru mahtu – 10 protsendile elanikkonnast 30 päevaks – on aktsepteerinud nii Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,2 märkis EVK.
Kogu elanikkonnale kahe nädala valmistoiduvaru välja ostmise ja haldamise kogukulu 10 aasta peale on ligi 65 miljonit eurot ja sellist raha varude keskusel pole. Lisaks tuleks sama perioodi vältel hävitada hinnanguliselt 24 000 tonni toitu. “Tänane varu mudel nõuab riigieelarvest seevastu igal aastal 0,5 miljonit eurot ning toidu raiskamist pole. See on poliitilise valiku koht, kas suurema valmistoiduvaru hoidmisel oleme valmis kordades rohkem selle eest maksma ja lepime toidu paratamatu hävitamisega. Varude keskus ei pea toidu võimalikku hävitamist sisaldavat lahendust kuigi mõistlikuks,” märkis EVK.
Kui lugeda toiduvaru hulka ka teravili, siis 2023. aastal oli EVK kinnitusel kogu elanikkonna jaoks enam kui 14 päeva varu olemas. Regionaalministeeriumi suunisel varude keskus viljavaru hoidmisega ei jätkanud. Riigi toiduvaru definitsiooni viljavaruga laiendades on võimalik mahtu taas kiirelt suurendada. Varude keskus suudab vahendite ja ülesande saamisel viljavaru moodustada mõne kuuga.
Toiduvaru kasutuselevõtmisel tagab EVK varu transpordi erinevatesse asukohtadesse üle Eesti. Oleme oma protseduure õppustel läbi mänginud ja plaanime seda tänavu ka reaalselt harjutada. Varude keskuse ootus langeb kokku Riigikontrolli poolt ministeeriumitele antud soovitusega, et toiduvarule tekiks selgelt määratletud kasutusotstarve ja varu kasutuselevõtmisel oleks kohalike omavalitsuste roll vajadusel seaduse tasemel määratud.
“Suur osa Riigikontrolli auditi käigus ilmnenud väiksemaid vajakajäämisi on EVK nii toidu- kui tervishoiuvarude haldamisel kas juba lahendanud või peagi lahendamisel. Täname Riigikontrolli meeskonda neile tähelepanu juhtimise eest. Põhimõttelised soovitused varu eesmärkide ning osaliste rollijaotuse lahendamisega eeldavad poliitikakujundamise tasemel otsuseid ning EVK on juba kaasatud nende ettevalmistusse,” lisas EVK.