Nii kohtud kui prokuratuur väljendavad muret, et kui Tartu vanglasse saabuvad karistust kandma Rootsis süüdi mõistetud isikud, toob see neile juurde suurel hulgal lisatööd, milleks ei jätku raha, aega ega inimesi, kirjutab Postimees.
Halduskohtute statistika näitab, et seni on aastas esitanud neile vähemalt ühe kaebuse iga teine kinnipeetav. «Puudub alus arvata, et välisriigist saabuvad kinnipeetavad kaebeõigust kasutama ei hakka, ning seda eriti olukorras, kus nendele harjumuspärased kinnipidamistingimused ning sotsiaalne keskkond üldisemalt teise riiki karistust kandma saates muutuvad,» seisab Tartu halduskohtu esimehe Sirje Kaljumäe allkirjastatud arvamuses Eesti-Rootsi vanglarendi lepingu eelnõu kohta.
Ta lisab, et usutavasti tekivad Rootsist saadetud vangidel Eesti riigis ja õigusruumis ning võõra keelekeskkonnaga kinnipidamisasutuses probleemsed situatsioonid kergemini, kui kodumaal.
Eelnõu kohaselt on plaanis tuua Eestisse karistust kandma kuni 600 süüdimõistetud isikut, mis võimaldab Tartu halduskohtu hinnangul prognoosida, et kohtutel tuleb lahendada täiendavalt ligi 300 kaebust aastas. Riigikogu õiguskomisjonile läkitatud arvamuse kohaselt nõuab selline lisakoormus mitme täiendava kohtunikukoha loomist, samuti tuleb arvestada kohtujuristide, istungisekretäride, referentide ja tõlkide töökoormuse suurenemisega ning võimalike ekspertiisikuludega, näiteks tervishoiuteenuse üle peetavates vaidlustes.
Lisaks kinnipeetavate kaebuste arvu eeldatavale kasvule ning sisuliselt keerukamaks muutumisele tuleb Tartu halduskohtu arvamuse kohaselt arvestada, et Rootsist karistust kandma tulevate kinnipeetavate kaebuste lahendamine kujuneb suure tõenäosusega aja- ja töömahukamaks võrreldes seniste vangistusõiguse asjadega. Näiteks seetõttu, et tegemist on välismaalastega, kes on sattunud neile võõrasse õigus- ja kultuuriruumi, suureneb kohtute kohustus selgitada neile menetluskäiku, tõendite kogumist ja kaebajate õigusi.
Kaljumäe allkirjastatud arvamus, mis nõustub novembri algul Tallinna halduskohtu arvamusega sama eelnõu kohta, resümeerib, et kui ühe aasta jooksul peaks lisanduma 300 kaebust Rootsi vangidelt, tuleb halduskohtute töökoormuse olulise suurenemise tõttu eraldada neile raha täiendavate kohtunikukohtade loomiseks ja ka muu personali tasustamiseks.
«Kahjuks ei ole [vanglarendi] mõjusid ega neist tulenevat rahalist koormust kohtusüsteemile piisavalt analüüsitud,» tõdeb Tartu halduskohus.
Ka prokuratuur ei nõustu Eesti-Rootsi vanglarendi lepingu eelnõu seletuskirjas toodud hinnangutega ressursikulu kohta.
«Prokuratuuri varem esitatud arvamusega ressursikulu kohta ei ole arvestatud, mistõttu on seletuskirjas toodud analüüs selles osas puudulik,» seisab juhtiva riigiprokuröri Taavi Perni allkirjastatud arvamuses.
Prokuratuur kinnitab, et nende ressursikulu võib kasvada, sest Rootsi vangide kuritegude korral kaasnev kriminaalmenetluse alustamine, menetluse toimetamine ning osadel juhtudel selle üleandmine Rootsile nõuab prokuratuurilt aega, raha ja töötunde. Samamoodi kulutab riigi, sealhulgas prokuratuuri ressurssi Eesti õiguse kohaldamisega ja karistuste täideviimisega seotud küsimuste ning kaebuste lahendamine, sedastab prokuratuuri arvamusavaldus riigikogu õiguskomisjonile.
Vanglarendi lepingu seletuskiri väidab, et Rootsi kinnipeetavate paigutamisega Tartu vanglasse ei suurene prokuratuuri töökoormus olulisel määral.
Prokuratuur sellega ei nõustu, sest Tartu vanglas varem viibinud kinnipeetavad paigutatakse ümber teistesse Eesti vanglatesse ning nendega seotud töökoormus jääb prokuratuurile alles. «See tähendab, et Rootsi vangidega seonduvad tegevused on prokuratuuri jaoks täiendav töökoormus, mille jaoks ei ole aga eraldatud täiendavat ressurssi,» teatab prokuratuur.
Samuti ei pruugi prokuratuuri hinnangul vastata tegelikkusele väide, mille kohaselt toovad kuni 600 Rootsi kinnipeetavat kaasa sama palju menetlusi kui viis ja poolsada Eesti kinnipeetavat Tartu vanglas. Prokuratuur peab võimalikuks, et Rootsi vangide retsidiivsus võib olla erinev Eesti vangide retsidiivsusest, ning prognoosib, et Rootsi kinnipeetavate paigutamisega Tartu vanglasse võib kaasneda rohkem kriminaalmenetlusi. Selle võimalusega ei ole eelnõu seletuskiri arvestanud.
Kokkuvõttes on prokuratuur seisukohal, et vanglarent kulutab prokuratuuri ressurssi ning tingib tõenäoliselt täiendavate ametikohtade loomise vajaduse, mistõttu tuleb lepingu ratifitseerimisel selgelt paika panna, kuidas kaetakse prokuratuuri täiendav kulu.
Vanglateenistuse vanglatöö korraldamise talituse juhataja Tiina Unuks ütles, et Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud vanglarendilepingus on arvestatud võimalike täiendavate ülesannetega nii kohtutele kui ka prokuratuurile ning nendega kaasnevad lisakulud kaetakse lepingutasu vahenditest vastavalt tekkinud töömahule.
Kohtute puhul on Unuksi sõnul arvestatud täiendava tööga, mis tuleneb eelkõige vajadusest anda Eesti kohtu poolt luba Rootsis mõistetud karistuse täitmiseks Eestis. «Selleks on lepingus ette nähtud konkreetne rahaline kate, millele on viidanud ka justiits- ja digiminister riigikogus,» rääkis Unuks Postimehele. «Kohtute muud võimalikud lisakulud kaetakse samuti lepingu vahenditest vastavalt tekkinud töömahule.»
Prokuratuuri puhul ei ole välistatud täiendava koormuse teke seoses kriminaalmenetlustega, tunnistas Unuks. Sellest tulenevad kulud kaetakse tema sõnul vanglarendilepingu vahenditest vastavalt tekkinud kulutustele. «Küll aga on oluline rõhutada,» lisas ta, «et kriminaalmenetluste läbiviimise huvi on Rootsil ning sellistel juhtudel antakse menetlus üle Rootsile.»
Unuks resümeeris, et Eesti ja Rootsi vahelise lepingu finantsraamistik on kujundatud selliselt, et vanglarendi täitmisega kaasnev täiendav töökoormus prokuratuurile ja kohtutele on kaetud ega too kaasa kulusid Eesti riigile.
BNS
Ainult idioodid lasevad tuua meile vange teistest riikidest. See on nii alatu ja nõme. Meie valitsus on päris ärapööranud. Nad teevad vaid halba meie riigile ja rahvale.
Aga ehk on see Brüsseli saalis istuvate poliitikute väljamõeldis. Ma ei tea ühtegi asja mida võiks rakendada meil, mis tooks meie riigile kasu. Iseseisev riiik peab tegutsema oma rahva heaolu nimel.