Keskerakonna esimees Mihhail Kõlvart saatis peaminister Kristen Michalile avaliku kirja, kus juhib tähelepanu jaanuarikuistest kõrgetest elektriarvetest põhjustatud kriisiolukorrale ning nõuab meetmete rakendamist nii praeguste tagajärgede leevendamiseks kui ka samalaadsete olukordade vältimiseks tulevikus.
“Jaanuarikuised ülikõrged elektriarved on viinud kriitilisse seisu tuhandete inimeste toimetuleku ning tekitavad suuri raskusi ka ettevõtlussektorile. Sellises olukorras peab isegi praegune valitsus tunnistama, et senist ükskõikset suhtumist inimeste toimetulekusse ei saa siin jätkata ning vaja on viivitamatut sekkumist,” märkis Kõlvart.
Ta tõi välja, et jaanuarikuised elektriarved tabasid inimesi valusalt, kuid tegu ei olnud asjaolude erandliku kokkulangevusega, vaid poliitiliste otsuste paratamatu tagajärjega ning sarnaste kriiside vältimiseks tulevikus tuleb süsteemi viivitamatult muuta.
“Jaanuar oli selge näide, kuidas tehtud valikud Eesti inimeste jaoks ei tööta. Seetõttu on valitsusel kohustus ilmnenud riske inimeste jaoks minimeerida,” ütles Kõlvart ja lisas, et taoline meetmete pakett on näiteks kasutusel ka Soomes, kus elektritootmine on oluliselt stabiilsem. Samuti on Tšehhi peaminister Andrej Babiš kutsunud Euroopa Liitu üles kehtestama piirimäära CO₂ kvootide hinnale, et leevendada süsinikuhinna mõju energia- ja tootmiskuludele ning majanduse konkurentsivõimele.
“Keskerakonna välja pakutud meetmed on ajutine lahendus. Pikas perspektiivis tuleb leppida asjaoluga, et meie inimesed ei jaksa ideoloogilise rohepöörde kulusid lõputult kinni maksta ning me peame keskenduma oma energeetikas taas eelkõige energiajulgeolekule, sealhulgas keskenduma põlevkivitööstuse moderniseerimisele. Meeldib see kellelegi või mitte, aga ainult põlevkivi suudab täna pakkuda samaaegselt soodsat, juhitavat ja välismaailmast sõltumatut elektrivarustust,” sõnas Kõlvart.
Avalik kiri Eesti Vabariigi peaministrile
7. veebruar 2026. a.
Austatud Kristen Michal, peaminister
Elektrivarustus on strateegiline teenus ning inimeste ja ettevõtete esmavajadus. Jaanuarikuu erakordselt kõrged elektriarved on pannud paljud Eesti pered ja paljud ettevõtjad raskesse või väljapääsmatusse olukorda. Tegemist ei ole üksikute inimeste murega, vaid ulatusliku riikliku kriisiga, mis nõuab kiiret ja otsustavat sekkumist.
Paljud Eesti kodud on elektriküttel poliitiliste otsuste ja lubaduste tõttu, mille kohaselt pidi taastuvenergia tooma odavama elektri. Tegelikkus on osutunud vastupidiseks. Selle eksituse hinda ei tohi maksta inimesed ega ettevõtjad.
Olukord, kus ettevõtjad ei suuda prognoosida elektrihinda ning perede elektriarved on kasvanud kuupalga suuruseks, ei ole vastuvõetav ja nõuab valitsuse kohest sekkumist.
Ka Euroopa Liidu õigus kohustab liikmesriike kaitsma energiaostuvõimetuid ja haavatavaid tarbijaid (direktiiv (EL) 2019/944). See vastutus lasub ka Vabariigi Valitsusel.
Keskerakond on seisukohal, et riik peab kriisis viivitamatult sekkuma. Vaja on kiireid ja konkreetseid samme, mis aitavad inimesi ja ettevõtteid juba täna.
Teeme järgmised ettepanekud kiireteks meetmeteks kõrge elektrihinna leevendamiseks:
- Elektri ja kütte käibemaksu langetamine
Elektri ja kütte käibemaksu langetamine on kiire ja universaalne meede, mis vähendab kohe kõigi tarbijate arveid. See leevendab hinnatõusu mõju nii kodumajapidamistele kui ka ettevõtetele ning jätab inimestele rohkem raha esmavajaduste katteks. Kriisiolukorras peab riik toetama eelkõige inimeste toimetulekut – mitte jätkama lisatulu teenimist nende arvelt. - Elektrihinna lae kehtestamine kriisiperioodiks
Ajutine hinnalagi on vajalik, et peatada kontrollimatu hinnatõus ja anda inimestele kindlus, et suurem elektri tarbimisvajadus ning hind ei muutu üleöö talumatuks. Tegemist on erakorralise kriisimeetmega, mille eesmärk on kaitsta tarbijaid ja säilitada majanduslik stabiilsus. - Otsetoetused sotsiaalselt haavatavatele gruppidele
Keskerakond peab vajalikuks sihitud otsetoetuste rakendamist peredele, pensionäridele hajaasustusega maamajapidamistele ja teistele abivajajatele. Toetused peavad olema lihtsad, kiiresti kättesaadavad ja bürokraatiavabad. - Energiatoetused väikestele ja keskmistele ettevõtetele
Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted on Eesti majanduse selgroog, kuid neil puudub võimekus tulla toime järskude hinnatõusudega ja tavatult suure tarbimisvajadusega. Riiklikud energiatoetused aitavad säilitada töökohti, vältida ettevõtete sulgemist ning hoida ära sügavamat majanduslangust. Nimetatud meede on investeering Eesti majanduse elujõu toetuseks.
Edasised sammud
Keskerakond rõhutab, et kiired meetmed peavad käima käsikäes pikaajalise ja realistliku energiapoliitikaga, et sarnased kriisid ei korduks. Selleks tuleb muuhulgas külmutada põlevkivijaamade sulgemisplaanid ning teha vajalikud investeeringud varustuskindluse tagamiseks. Samuti tuleb Euroopa Liidu tasandil seista koostöös teiste riikidega, kes jagavad meie muret, selle eest, et vähendada või kaotada põlevkivielektri hinda tõstvad maksud ja regulatsioonid. Teemakohase üleskutse on 2026. aasta alguses esitanud ka Tšehhi peaminister Andrej Babiš, kes kutsus Euroopa Liitu üles piirimäära kehtestama CO₂ kvootide hinnale ja mida plaanitakse lähiajal juba arutada EL-i ülemkogus.
Rõhutame, et tänases olukorras on esmatähtis inimeste ja ettevõtete kaitsmine nüüd ja praegu. Riigi roll on olla kriisis inimeste poolel ja pakkuda toimivaid kiireid lahendusi. Keskerakond pakub meetmeid, mis on mõjusad, et inimesed suudaksid tekkinud kriisi ületada.
Lugupidamisega
Mihhail Kõlvart
Eesti Keskerakonna esimees
Väga õige, tuleb kiiremas korras midagi ette võtta