Eesti valitsuserakondade algatatud kampaania president Alar Karise vastu kujutab endast sisepoliitilist võimumängu, mis kahjustab Eesti julgeolekut ja rahvusvahelist mainet. Presidendi sõnavõttudele on omistatud tõlgendusi ja seisukohti, mida ta tegelikult väljendanud ei ole, eesmärgiga seada kahtluse alla tema tõsiseltvõetavus. Selline vastandumine nõrgestab riigi usaldusväärsust.
Valitsuse kriitika keskmesse on sattunud presidendi seisukohad, mille kohaselt peaks Euroopa Liit osalema aktiivselt Venemaa ja Ukraina vahelistel läbirääkimistel ning määrama selleks eriesindaja. Neid seisukohti on pahatahtlikult ja ekslikult tõlgendatud agressiooni aktsepteerimisena või Euroopa alandamisena. Tegelikkuses lähtuvad need ettepanekud strateegilisest kaalutlusest ning on kooskõlas Euroopa Liidus toimuvate aruteludega.
Igale rahule eelnevad läbirääkimised. Läbirääkimised ei tähenda agressiooniga leppimist, vaid on üks eeltingimusi agressiooni lõpetamiseks. Venemaa ja Ukraina rahuläbirääkimised on Ameerika Ühendriikide osalusel juba alanud. Euroopa ees ei seisa küsimus, kas läbirääkimised toimuvad, vaid kas Euroopa osaleb nendes või jääb pealtvaatajaks. Euroopa saab olla kas laua taga või laua peal. Arvestades, et Euroopa on Ukrainat toetanud ligi 200 miljardi euro ulatuses, sealhulgas 1,1 miljardi euroga Eestist, on Euroopal nii poliitiline kui ka moraalne õigus läbirääkimistel osaleda.
Sama seisukohta on väljendanud ka Läti peaminister, kuid Lätis ei järgnenud sellele peaministri laimukampaaniat. Samal ajal, kui Eesti valitsus keskendus presidendi ründamisele, on Euroopa Liidus juba alanud sisulised arutelud eriesindaja võimalike kandidaatide üle. Meedia andmetel on üheks võimalikuks kandidaadiks Soome endine president Sauli Niinistö. Küsimus ei ole selles, kas eriesindajat otsitakse, vaid kas Eesti osaleb selles protsessis või jääb kõrvale.
Valitsuse rünnakute tegelikud põhjused ei ole seotud välispoliitikaga. Tegemist on sisepoliitilise kampaaniaga, mille eesmärk on takistada praegust presidenti jätkata teisel ametiajal. Tänased võimuerakonnad valmistuvad Riigikogu valimistel kaotuseks ning on seepärast avalikult väljendanud soovi leida president, kes oleks pärast valimisi ametisse astuvale uuele valitsusele poliitiliseks oponendiks.
Valitsuserakondade õõnestav tegevus on lubamatu. Apoliitilise presidendi institutsiooni ründamine sisepoliitilistel eesmärkidel kahjustab Eesti rahvusvahelist mainet, nõrgestab liitlassuhteid ning ohustab riigi julgeolekut.
Valitsus tahab sellist presidenti kes on nõus nende valede otsustega mis teevad meie ravale vaid halba, nende jaoks oli ideaalne president IIlves kes nõustus nendega kõiges ja see oli meie rahva jaoks halb juba siis. Mitte kuidagi ei lase reformierakondlased valida presidenti rahval nagu see on kmbeks demokraatlikes riikides.