Mihhail Kõlvart: Energiakriis ei ole ainult Eesti probleem, vaid see pidurdab Euroopa majandust laiemalt.

Euroopas tõusis CO₂ tonni hind 10 kuuga 65 eurolt 95 eurole, samal ajal kui näiteks Hiinas on see 10 euro suurusjärgus. Õhk ei muutu puhtamaks, kui Euroopa tehaste toodang langeb ja sarnased kaubad tellitakse odavama hinna tõttu Hiinast. Ettevõtlust ei saa arendada, kui olulise sisendi hinda ei ole võimalik isegi aastaks ette prognoosida. Valitsus on pakkunud laheduseks rajada veel rohkem taastuvenergialahendusi, kuid siinkohal tasub vaadata statistikat.

Eleringi graafikutest võib igaüks võtta lahti 10. veebruari kell 13.45, mil Eesti elektritarbimine kokku oli 1570 megavatti. Eesti ligi 700-megavatise võimsusega tuulepargid tootsid turule samal hetkel elektrit vaid 0,26 megavati jagu, päikesepargid 45 megavatti, välismaalt ostsime samal ajal sisse 759 megavatti ja ülejäänud 765 megavatti oli peamiselt põlevkivi kanda.

See näitab veenvalt, et valitsuse pakutud lahendus, et soodsama elektrihinna jaoks tuleks põlevkivijaamadest loobuda ning rajada juurde tuuleparke, ei ole adekvaatne. Igaüks võib ülaltoodud näitajate põhjal arvutada, kui palju oleks vaja Eestisse püstitada tuuleparke, et külmal talvepäevaltoota vajalik kogus elektrit. Ja kindlasti ei oleks sellises mahus jaamade püstitamine ja hilisem utiliseerimine odav ning selleks ei leiduks isegi piisavalt maad.

Tegelikkuses on just põlevkivi täna ainus tehnoloogia, millele me külmal talvepäeval ehk kõige kriitilisemal hetkel päriselt loota saame. Selleks, et taastuks põlevkivielektri odav hind, peavad esiteks katlad saama töötada stabiilselt, mitte pidevalt sisse-välja lülitudes, ning teiseks peame seisma Euroopas selle eest, et lõppeks põlevkivi kalliks maksustamine. Auvere jaamas toodetud põlevkivielektrist moodustab süsinikukvoodi hind täna ligikaudu kaks kolmandikku.