Kui president Alar Karise neljapäeval avaldatud kriitilised sõnad Eesti välispoliitika aadressil tekitasid sisepoliitikas paraja tormi, siis reedel tõdes riigipea, et toimumas on poliitiline võitlus.
Karis ütles neljapäeval intervjuus Lääne Elule, et Eesti keskendub välispoliitikas liigselt tänasele, omamata jõudu vaadata kaugemale. Karise sõnul puuduvad välisministeeriumis selleks inimesed, oskused ning kohati ka teadmised.
Reede pärastlõunal selgitas Karis oma mõtted Eesti ajakirjanikele lähemalt lahti, vahendab Postimees.
«Ma ei rääkinud nendest diplomaatidest-ametnikest, kes täna töötavad välisministeeriumis. Arusaadavalt on igas ministeeriumis häid ning vähem häid töötajaid. Aga probleem on mujal. See informatsioon ning teadmine, mida ma peegeldasin, tuleb sealtsamast majast,» märkis president.
«Needsamad diplomaadid räägivad ka mulle, et meil pole piisavalt jõudu ning inimesi seda teha, saatkonnad on väikesed. Praegu on meil kaks mandrit – Aafrika ning Lõuna-Ameerika –, kus pole üldse saatkonda. Ma tean, et need sinna tulevad. Aga mõelge, seal on 1,5 miljardit inimest. See tähendab, et seal peavad olema ka teatud oskused, kuidas selles maailmapiirkonnas toimida. Nii et see on kantud murest, mitte rääkides nendest, kes täna saatkondades töötavad.»
Karise sõnul on Eesti väga keskendunud päevapoliitikale ning päevastele välispoliitilistele sündmustele, mis toimuvad siinsamas Euroopas. «Aga maailm on tunduvalt suurem ja me näeme seda ka ise, kuidas see kõik on laienenud. Kompetents peab olema, samuti piirkondade tundmine. Meil on Abu Dhabis saatkond, aga see paikneb korteris. Kuid et sind selles piirkonnas tõsiselt võetaks ning et saaks diplomaatiat ajada, peab olema residents, kus võtta inimesi vastu. See on üks näide, mille tahaksin kaasa anda.”
Karis möönis ka seda, et ta on peaminister Kristen Michalile teinud ettepaneku, et mingid kohustused – näiteks NATO tippkohtumised – võiks anda presidendi kanda, kuid sellega pole kuhugi jõutud. «Välispoliitika on üks osa presidendi ülesandest. Tahetakse kahte asja: et president on ekspert Kadriorus, aga samas räägiks seda juttu, mis tuleb Islandi väljakult. Kui ma kujutan ette, et see ekspert satub Kadriorgu, siis läheb väga suureks see hõõrumine.»
Kui Karis ütles Lääne Elule antud intervjuus, et ta on pidanud välismaal Eesti valitsuse pärast vabandama, siis see oli reaktsioon sellele, et riigikogu esimees Lauri Hussar on öelnud, et tema peab Karise pärast vabandama. «Siis ma ütlesin, et see ongi osa meie tööst. Ka mina olen pidanud vabandama, eriti võib-olla sel ajal, kui Ukraina sõda algas ning me väga teravalt näitasime näpuga erinevate riikide peale. Aga neid oli vähem kui kümme ning rohkem kui üks.»
Lõpetuseks märkis Karis, et ka eelmiste lahkhelide järel on ta välisminister Margus Tsahknaga (Eesti 200) suhelnud ning tal ei ole põhjust rusikat taskus hoida. «Ma saan aru, et toimub poliitiline võitlus. Kes võitleb ellujäämise nimel, kes parema koha pärast parlamendis. See on arusaadav. Aga ma ütlen veelkord, et tuleb jääda viisakaks ning suhelda. Suhtlemist pole kunagi liiga palju.»
Karis ei avaldanud, kas ta on valmis pürgima ka teise ametiaja poole, sest aega kandidaate seada on veel suveni.
Riigis peaks ikka olema kõige tähtsam mees presodent aga mitte peaminister. ega mil peaministri vastu ka midagi poleks kui seal oleks inimene kes hoolib oma rahva heaolust ja töötab selle nimel.Aga praegune peaminister peaks endale küll mõne teise ametikoha leidma sest ta ei sobi peaministriks. ega presidendil pole ka kerge töötada sellise viletsa valitsusega koos nagu meil on.
See on alatu ja naeruväärne et rahvas ei saa presidenti valida.Ta lihtsalt määratakse tööle ja tingimata peab olema Reformierakonna jaoks sobiv president kes kes pooldab nende alatut tegevust mitte oma riigi huvides . Ilves oli Reformierakonna mitte riigi president.Reformierakonna kaasajooksik Eesti 200 ehk õigemini Eesti 0 teeb kõik mis peremees nõuab ja muidugi ka sotsid. Isamaad v’ib usaldada osaliselt sest näiteks Raplas nad ühinesid valitsema koos Reformierakonnaga.