Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis aastaga 3,4 protsenti

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 0,8 protsenti ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 3,4 protsenti; eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 3,8 protsenti ja teenused 2,8 protsenti kallimad.

„Lähis-Ida sõjaliste konfliktide tõttu jätkus diislikütuse ja bensiini kiire hinnatõus, millel oli suur mõju ka aprilli tarbijahinnaindeksile,“ sõnas statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski.

Võrreldes 2025. aasta aprilliga mõjutasid tarbijahinnaindeksi tõusu enim transpordi 9,2-protsendine ning eluasemega seotud kulutuste 3,7-protsendine kallinemine. „Transpordi hinnatõusu vedasid peamiselt diislikütuse 39,1-protsendibe ja bensiini 10,3-protsendine kallinemine, eluasemekulude hinnatõusu aga elektri 4,8-protsendine ja veevarustuse 16,3-protsendine kallinemine. Vastupidist mõju avaldasid indeksile riiete ja jalatsite hinnad, mis on aastaga 4,3 protsenti langenud,“ lisas Veski.

Toit ja mittealkohoolsed joogid kallinesid aprillis aastaga 2,6 protsenti. „Alkohoolsete jookide viieprotsendise ja tubaka 16-protsendise hinnatõusu taga olid osaliselt aktsiisitõusud, kusjuures tubakaaktsiisi on aasta jooksul tõstetud kahel korral,“ selgitas Veski.

Võrreldes eelmise aasta aprilliga kallinesid köögiviljad 8,2 protsenti, värske või külmutatud liha 2,9 protsenti, munad 11,8 protsenti, kohv 10 protsenti ja šokolaad 11,5 protsenti. Või hind on jätkanud langust, olles aprillis 24,5 protsenti odavam kui aasta tagasi samas kuus.

Võrreldes märtsiga mõjutas aprillis tarbijahinnaindeksit enim diislikütuse 10,4-protsendine ja bensiini 4,3-protsendine kallinemine. Vastupidist mõju avaldas elektri 1,9-protsendine hinnalangus. Toidukaupadest vedasid hinnatõusu värske köögivilja 11,2-protsendine ning tsitruseliste 11,6-protsendine kallinemine. Juust odavnes kuuga 2,5 protsenti ja värsked marjad 6,7 protsenti.