Liituda meie tuleviku nimel!

Vello Rekkaro, PhD, MSc, TTÜ emeriitdotsent

Euroopa päev 9. mail on iga-aastane tähtpäev, mida tähistame rahu ja Euroopa ühtsuse nimel. Seda nimetatakse ka sallivuse, inimõiguste ja Euroopa integratsiooni päevaks, märkimaks 1950. aasta Schumani deklaratsiooni aastapäev ehk Schumani päev. Nimelt tegi  Prantsusmaa välisministri Robert Schumani 9. mail 1950. aastal ettepaneku luua Euroopa riikide uut tüüpi, riikideülene ühendus (inglise keeles supranational community). Seega just see deklaratsioon pani alguse pikaajalisele protsessile, mille tulemusel kujunes välja tänane Euroopa Liit.

Kahe maailmasõja kogemusest järeldas ta, et sõjaliste konfliktide ohu vähendamiseks tuleb riikideüleses koostöös viia Prantsusmaa ja Lääne-Saksamaa ning ka teiste riikide söe– ja terasetööstus ühise juhtimise alla, mida asuti teostama 18. aprillil 1951. aastal Pariisi lepinguga.

Schumani deklaratsiooni esimese tulemusena rajati 1952. aastast Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), kui rahu nimel ühinesid kuus Euroopa riiki: Belgia, Holland, Luksemburg, Itaalia, Prantsusmaa ja Saksamaa. Selle sammuga allutati söe- ja terasetootmine ühisele organile, et muuta sõjapidamine nimetatud riikide vahel praktiliselt võimatuks. Eesmärk oli kindlustada rahu võitjate ja võidetute vahel Teise maailmasõja järgses Euroopas ning ühendada nad võrdsete partneritena, kes teevad koostööd ühistes institutsioonides.

Eesti Vabariigi President Alar Karis on öelnud meie poliitikuile, et esmalt tuleks vaadata gloobusele ja kaartidele kui mõelda Eesti välispoliitikast. Mul on raamaturiiulis suureformaadiline TEA entsüklopeedia eriväljaanne „Maailmajaod. Geograafia. Ajalugu. Kultuur“ (2017), mille lk 184 algab Euroopa käsitlus; Euroopa riikide jaotus piirkonniti ÜRO järgi on esitatud lk 187. Vaadake, poliitikud, enne kui räägite!

Täna käib sõda Euroopa keskme lähedal, Ukraina ja Venemaa vahel. President märgib, et iga sõda saab kord läbi ja meil tuleb mõelda sellele juba täna – kuidas elada edasi peale seda! Teise maailmasõja järelmina sündis Prantsusmaa initsiatiivil Euroopa Söe- ja Teraseühendus, liitmaks riike koostöös. Milline on Eesti võimalus toomaks tänapäeval riike meile kasulikus koostöös ühise projekti nimel kokku?

Tallinna Tehnikakõrgkoolis logistikaprofessorina teadustöödes huvitusin juba toona põhjalikumalt transpordikoridoridest, sh Põhja-Jäämere kaudu kulgevate kaubavoogude edastamiseks raudteel Kesk- ja Lõuna-Euroopasse, nn Valge mere ja Aadria mere trassil läbi Eesti. See mõte on ajaloolise taustaga ning olgu selleks siinkohal esitatud dipl. ins. Richard Reschi Euroopa merevaigutee uusversioon aastast 2004.

Euroopas rahu tagamisel on rahvaste ja riikide koostöö vastastikuse kasu nimel alati kindlaim viis ja seda on Euroopa Liit oma olemasoluga tõestanud. Nüüd tuleb vaadata edasi – kuidas laiendada seda teadmist Ukrainale ja Venemaale ning see peaks olema meie poliitikute kohustus.