Riigikogu riigieelarve erikomisjonis olid kütusefirmade juhid tulivihased, kui selgus, et Eesti on öelnud Euroopa Liidus oma jah-sõna uuele energiamaksule, aga valitsus ei julge siin vastava seadusega enne valimisi välja tulla, kirjutab Postimees.
Kütusefirmade hinnangul tähendab see, et nemad ei saa odavaid CO2-kvoote, mis omakorda tähendab, et siin võivad kütusehinnad kerkida veel rohkem, kui kardeti.
Tüli puudutab heitkogustega kauplemise süsteemi ETS2. Euroopa Liidus, sealhulgas Eestis, kehtib praegu juba ETS1, mille järgi peavad saastemahukad tööstused ostma turult CO2-kvoote. See hind liigub toote lõpphinda ning seetõttu on ka Eestis põlevkivielekter hulga kallim, kui olla võiks. See idee sündis vajadusest saada rohkem makse ja ärgitada ettevõtteid säästvamalt tootma.
Vahepeal tekkis Euroopa Liidu poliitikutel aga uus idee: kuna vahepeal on jälle aeg edasi läinud ja Euroopas on hulganisti uusi probleeme, mida rahaga lahendada püütakse, võiks seda süsteemi laiendada toasoojale ja transpordikütustele.
Sisuliselt tähendab see üleeuroopalist hinnatõusu. Sellepärast teatas ka läinud kevadel peaminister Kristen Michal Reformierakonnast, et süsinikumaksu tuleks edasi lükata. Edasilükkamisest niipalju, et ajapikendust saadi aastakese, täies mahus hakkab süsteem tööle 2028. aastal.
Seda ideed müüakse rahvale maha jutuga, et nende taskust võetakse see raha küll kallimate kaupadena ära, aga see-eest luuakse niinimetatud sotsiaalne kliimafond, millest saab rahastada projekte, näiteks renoveerida kortermaju.
Neid rehkendusi, kui palju Eestis kütus või toasoe kallineda võiks, on tehtud mitmeid. Esmaspäevases riigieelarve erikomisjonis arvas aga Viru Keemia Grupi regulaatorsuhete juht Meelis Münt, et hinnatõus võiks olla 40 senti liitri kohta. See on päris krõbe hinnang, kliimaministeerium on varem arvanud, et see hinnatõus võiks olla paarikümne sendi ümber. Mida hetkel arvab selle kohta kliimaministeerium, kes selle teemaga tegeleb, ei tea, sest nende esindajad erikomisjoni kohale ei läinud. Postimees saatis neile omakorda küsimused, kui vastused laekuvad, lisame loo juurde.
Sellega üllatused erikomisjonis ei lõppenud. Pärast seda kui valitsus esitles ETSiga nõustumist ja tähtaja üheaastast edasilükkamist kui suurt edusammu, võis arvata, et kõik vajalikud otsused ja seadused tehakse kiirkorras ära ja eestlastele ei jää üle muud kui uued kulud selga võtta. Ent selgub, et nii see pole.
Eesti Transpordikütuste Ühingu ja Neste Eesti ASi juhatuse liige Ülle Tamme ütles, et ETS2ga seotud seadusemuudatusi pole veel kliimaministeeriumist tulnud. Enamgi veel, neil, kes peaksid hakkama neid kvoote ostma ja neist raporteerima, pole praegu veel õrna aimugi, kuidas seda teha.
Tamme sõnul said nad viimati kliimaministeeriumiga sellel teemal rääkida läinud aasta septembris – veel enne seda, kui tuli Euroopa Liidust üheaastane edasilükkamisotsus. Kuid Tamme jutust selgub, et see üheaastane edasilükkamine pole mingi reaalne edasilükkamine.
Tema sõnul läheb soodsamate kvootidega kauplemine lahti juba 2027. aasta jaanuaris. Tamme sõnul tuli tegelikult Eestil hoonete ja maanteetranspordialased ETS2 sätted üle võtta, seda aga tehtud pole – vähemalt nendeni, kes neid seadusi iga päev ellu peavad viima, pole ühtegi seaduseelnõu jõudnud. Tamme ütles, et sellesse küsimusse tuleb väga tõsiselt suhtuda, sest 2. juunil Euroopa Liidus sõlmitud ETS2 tähendab, et kauplemine hakkab juba jaanuaris pihta. Kui asju paika ei saa, ei pääse siinsed ettevõtted soodsamatele heitkogustele ligi ja peavad kalleid ostma.
«Või on soov, et me võimalikult hilja ja võimalikult kallilt ostaksime, et kütusehind võimalikult palju tõuseks,» küsis Tamme erikomisjonis.
Tamme ütles, et hetkel pole Eestil mõeldud ei alternatiivkütustele, pole arvestatud sellega, et meil väheneb selle süsteemiga kütuse varustuskindlus ja sõltumatus ning pole arvestatud ka sellega, et see kõik toob kaasa hinnatõusu.
See pole Tamme sõnul aga sugugi kõik. Kuna Eesti poliitikud on ETS2 küsimusega jokutanud, siis juhtub Tamme sõnul see, et me ei saa ligi sotsiaalsele kliimafondile, millest lubati hakata hüvitama kõiki neid hinnatõusumeetmeid haavatavamatele sihtgruppidele. Tamme ütles, et Leedul on kõik eeldused juriidiliselt täidetud ja nemad juba teavad, et saavad järgmise seitsme aasta peale sealt 663 miljonit eurot kätte. Lätigi on oma tegemistes lõpusirgel.
«Panen südamele kõikidele otsustajatele, et meil ei ole enam kiire, vaid on väga kiire,» ütles Tamme.
BNS