Andres Kollist, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu direktor (Eesti Keskerakond)
Keskerakonna ideed oma Riigikogu saadikutega mitte osaleda eesseisvatel presidendivalimistel on nimetatud põhiseaduse vastaseks, kurimeeleks põhiseaduse vastu, parlamentaarse demokraatia lammutamiseks. Sedalaadi kergemeelne põhiseadusega vehkimine aga külvab vaid segadust.
Eesti on parlamentaarne vabariik. Erinevate põhiseaduslike võimude tasakaalu üks olulisi elemente on president. Parlamentaarse vabariigi presidendi kätte antava võimu ulatus võib olla arusaadavalt erinev. Ka presidendi valimise viis võib siin olla erinev. Eesti presidendi valib Riigikogu ja meie presidendi võim on üsna piiratud. Samas on presidendi vaimne, moraalne võim ootuspäraselt suur ja enamasti on meie presidendid selle rolli väärikalt välja kandnud.
Keskerakond tegutseb kooskõlas põhiseadusega
Eesti president valitakse teatavasti Riigikogus ja tarvis on vähemalt 2/3 saadikute toetust. Mis omakorda tähendab, et presidendivalimistel on algusest peale ja nimelt sisse kirjutatud, et tulemuseni jõudmiseks võivad mängu tulla kõik parlamendi töös kasutatavad tegutsemise viisid, aga ka trikid ja manöövrid.
2/3 häälteenamus eeldab kokkulepet üle erinevate parteide ja erinevate maailmavaadete. Kokkuleppe asemel võib olla ka diil, võib olla ähvardus, meelitus, mõni lubadus. Reaalses elus peab parlament, valimiskogu, lõpuks ikka parlament oma töö ära tegema. Muidugi said põhiseaduse kirjutajad aru, et parlament elab oma elu, heas ja halvas, iga koosseisu puhul erinevate seesmiste tasakaaludega.
Saadikud on oma mandaadis vabad ja nad tegutsevad vastavalt sellele, nagu nad õigeks peavad. Ühinevad fraktsioonidesse, moodustavad koalitsioone ja lõhuvad neid, liiguvad akna alla, vahetavad parteisid. Nad võivad hääletada nagu soovivad, aga võivad kokku leppida, kuidas nad ühise jõuna tegutsevad. Nad võivad hääletama minna, võivad mitte minna. Võivad sedelid välja võtta ja mitte hääletada, võivad sedeleid rikkuda. Kõik see on põhiseaduspärane ja kuulub nii heas kui halvas tavalise parlamendi elu juurde.
Meie põhiseaduse kohaselt on minu arvates nö nõrga võimuga presidendi tugevus just nimelt see, et vaatamata parlamendis ette tulla võivate käitumisviiside rohkusele valitaks president ikkagi ja kokku lepitakse ikka. Meie presidendi valimine on veidi nagu paavsti valimine. Läheb aega mis läheb. On keerulist siseelu palju tahes, lõpuks tõuseb valge suits. Linn ja maa saavad teada, meil on president.
Sedaviisi on väga kohatu ja eksitav, kui mingit parlamentaarse tegevusvabaduse viisi hakatakse põhiseaduse vastaseks tembeldama. Keskerakonna võimaliku käitumise – hääletamisel mitte osaleda – põhiseadusevastaseks kuulutamine on sellise teguviis ehe näide. Meeldib – ei meeldi oleks siin kohane hinnang.
Kes tahes – lepivad kokku ega osale hääletamisel, vaba valik. Meie teeme nii, et osalevad, kes tahavad. Mõni teine seltskond teatab, et paneme poolt, paneme vastu, ei lepi midagi kokku – kõik on õige.
Rahvas tahab olla kaasatud
Keskerakonna näite puhul saan mina aru, on erakonna poolt vaadates asi hoopis muus. Mitte Ülle Madise vastu pahatahtlik olemises – ei. Vaid kahetsuses, et ei õnnestunud kokku leppida nii, et Riigikogus oleks olnud rohkem kui üks kandidaat. Määramine või valimine on siin olnud selline reljeefne väljend.
Praegu kehtiv seadus Eesti rahva kaasamist ei nõua. Aga inimesed elavad kaasa, see on paljudele tähtis ja seda tuleb hinnata. Minust ei sõtu midagi, ah midagi nad seal kõrgel seletavad – selline suhtumine viib võõrandumiseni. Ühiskond on niigi lõhestunud. Presidendivalimised ei tohiks sellist suhtumist tsementeerida. Oluline, et võimalikult palju inimesi oleks juba tema ametisse asudes veendunud, et see on minu president. See, kui erakonnad suletud kohtumisel selles veendusid, ei ole sama. Suurem osa rahvast toetaks sellist enamat arutlemist, ka enamat põnevust pakkuvat viisi parima tulemuseni jõudmisel.
Eesti presidentide valimised on kaasa toonud erinevaid sündmuste jadasid. On olnud palju kandidaate ja üleriigilisi „presidendirallisid“. On üle kombineeritud ja must hobune tallist välja toodud. Tervikuna on riigikogu alati oma ülesande täitnud.
Mind on ikka pannud imestama Ülle Madise kirglik poolehoid e valimiste korraldusse Arusaamatu kuidas eiratakse fakti et e valimistel puudub valija füüsiline tuvastamine Valivad küll koodid mitte füüsiline kodanik nagu paberhääletusel 80 pluss e hääletajad pole rahva väljamõeldis vaid varjatud tõde
Taasiseseisvunud eestimaal on võimude juures valetamist ja vassimist väga palju.Nagu selgub ei ole ka Põhiseadus õiglust garanteerib vaid teda saab lugeda nii nagu keegi heaks arvab ja selles saab kivi heita tollel ajal süvariigi poolt loodud erakonnale.Nagu meenub siis,ei tea millise seaduse alusel sai rahvas siiski presidenti valida ja valis usaldusväärse ja eestimeelse,lugupeetud Arnold Rüütli kuid mingite kombinatsioonidega rahvahääle õigus annuleeriti ja presidendiks määras riigikogu Nikolai.Sedasi said oma tahtmise paljud välisjõud.Irrooniliselt väljendus see putsi ajal kui president putket pani aga A.Rüütel jäi rahvaga ja rahva päästmiseks tuli kohe välisreisilt tagasi kodumaale Edgar Savisaar,Eesti ajaloo üks silmapaistvamaid rahvajuhte.