Meelis Kiili ja Leo Kunnas: Eesti riigikaitse ei ole hästi korraldatud

Riigikogu riigikaitsekomisjoni liikmed Meelis Kiili ja Leo Kunnas tunnistasid, et neid ajendas poliitikas jätkama ning Eesti Keskerakonna ridades parlamenti kandideerima teadmine, et julgeolekuvaldkonnas on palju vajakajäämisi.

“Riigikaitseraporti koostamise käigus jõudsime arusaamiseni, et Eesti riigikaitse ei ole hästi korraldatud. Teatud asjad oleme suutnud Riigikogus ära teha, kuid palju asju on tegemata. Praegu ei ole õige aeg kõrvale astuda,” lausus kindralmajor reservis Meelis Kiili. “Elektriinsenerina ütlen, et vaadata ei tule juhtme pikkust ega isolatsiooni, vaid seal sees voolavat elektrit ehk süsteemist tuleb aru saada. Strateegilise tasandi juht peab aru saama, kuidas süsteemid toimivad. Ja kui peaminister ütleb, et ta ei saa aru oma vastutusalast, siis ma ei mõista, kuidas ta saab valitsust juhtida. Ta ei ole suuteline meie riiklikke julgeolekuhuvisid kaitsma.”

Kiili ja Kunnas tunnistasid, et valikut Keskerakonna kasuks aitas langetada tugeva juhi huvi kaitsevaldkonna vastu. “Hea on rääkida inimesega, kes saab aru, kes mõistab probleemide olemust ja küsib otseselt, mida selleks teha. Mina ja Leo Kunnas oleme oma pädevuse piires valmis lahendusi pakkuma. Riigikaitseraportis välja toodud kitsaskohtade lahendamiseks oleme välja töötanud ka eraldi programmi. Peaminister ja kaitseminister sellest programmist väga ei huvitunud, aga Keskerakonna juhid on programmi väga hästi läbi lugenud ning aru saanud,” rääkis Meelis Kiili.

Reservkolonelleitnant Kunnas: “Minu jaoks oli suurimaks kaalukeeleks Keskerakonna ridades kandideerimisel see, et näen erakonna esimeest kui strateegilist juhti. Organisatsiooni, kus on võimekad juhid, kogunevad ka inimesed, kes on valmis tegevusi ellu viima. Samuti visioon riigiarengust ja sellest, kuhu riigikaitse peab jõudma. Olen Mihhail Kõlvartiga nendest asjadest mitu korda rääkinud ja näen, et meil on ühised eesmärgid, mida üheskoos saavutada. Pean otsustavat juhtimist ja tegevusvalmidust väga tähtsaks.”

Juttu tuli ka 70 miljoni euro suurusest mürsuhankest ja julgeolekuvaldkonnas valitsevast korralagedusest laiemalt. “Kaitseministeeriumit tuleb hakata professionaliseeruma, sõjalist ekspertiisi tuleb juurde tuua,” lisas Kiili.