Muudame Eesti hoolivaks riigiks

Pensionärid Tartu rahvakohtumisel arutelude keskel

MAREK JÜRGENSON, Haabersti linnaosa vanem

Meie uusfolklooris on oluline koht Reformierakonnasuurustaval lubadusel, viia Eesti viie rikkama Euroopa riigi hulka. See teadlikult tegelikkust ignoreeriv tühifraas on saanud poliitilise infantiilsuse ja saamatuse võrdkujuks, sest aastal 2018 peame jõukuse nautimise asemel tegelema eakate vaesuspiirilt väljatoomisega. Selline on eelmiste üksnes endast hoolinud ja elust irdunud Reformivalitsuste pärand.

Meie eakate kehv elujärg on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu. Hiljuti avaldatud Euroopa Komisjoni raportis tuuakse välja, et Eestis ei suudeta eakatele kindlustada normaalset äraelamist võimaldavat pensioni, samuti puuduvad ideed, kuidas kaasata lisaraha, et pensioneid tõsta ning mõtted, mil viisil vähendada negatiivsetest demograafilistest arengutest tulenevat ohtu, et pensionärid satuvad tulevikusveelgi halvemasse olukorda. Aruandes peegeldub karm tõde, et näeme 41,4% vaesuspiirile langenudvanurite osakaaluga, võrreldes Euroopa Liidu keskmise 18,3%-ga, ikka äärmiselt nigelad välja.

Keskerakond on asunud vaesuse ja toimetulekuraskuste leevendamisega jõudsalt tegelema, ent kord käestlastut pole võimalik kiirelt heastada. Samm-sammult on liigutud õiglasema ja hoolivama riigi poole, kavandades pensionite 100 eurolist kasvu. Tegemist pole mingi uduse valimislubadusega, vaid konkreetse praktikas rakenduva meetmega, mis just seetõttu pälvib positiivset tähelepanu. Ent samas tuleb tunnistada, et üksnes pensionitõusust eakate olukorraparandamiseks ei piisa. Vaja on tervet meetmete programmi, miks looks elatanud inimestele turvatunde homseks päevaks.

Elanikkonna vananemine on reaalsus, ent mitte maailmalõpp

Sageli püütakse eakate probleemidest rääkides jätta muljet, otsekui oleks tegemist demograafilistest muutustest tingitud paratamatusega, millele puudub lahendus ning mis võivad ajas vaid süveneda. Seda seisukohta näib toetavat ka halastamatu statistika.2016. aastal oli Eestis ühe 65 aastase ja vanema inimese kohta 3,2 tööealist, aastaks 2040 prognoositakse suhtarvuks aga ärevusttekitav 1,9.Käesoleval ajal moodustavad üle 65 aastased Eestis tööealistest 29,1%, aastaks 2056 tõuseb see näitaja 60,6%ni. Ent igast olukorrast leidub väljapääs ning ka pensioniealiste suhtarvu kasv enam kui pooleni tööealisest elanikkonnast ei tähenda mitte maailma lõppu, vaid vajadust paigutada pensionivahendeid senisest tootlikumalt ning muuta majandus efektiivsemaks. Meie lähiaastate suurim väljakutse pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse tagamisel pole mitte maksubaasi kasvatamine, vaid tehnoloogiline innovatsioon ja robotiseerimine. Seal peitub võimalus pensionifondi lisavahendite kaasamiseks.

Eakate elujärje parandamisel tuleb järgida kolmele põhimõtet

Otsustavalt tuleb muuta ühiskonna suhtumist eakatesse, tõhustada pensionisüsteemi ning tagada taskukohased tugiteenused nii hooldusasutustes, eakate majades kui ka kodudes.

Eakad kui ühiskondlik rikkus

Eakatesse suhtutakse sageli kui koormasse, kelle eest tuleb hoolitseda ning kellele peab muude eelarveliste vajaduste arvelt pensioni maksma. Meie ühiskond on liiga enesekeskne, oskamata hinnata eaga kaasnevat elutarkust ning kaalutlusoskust. Eakad on alaesindatud poliitikas, mitteformaalsetes ühendustest, nende seisukohti peetakse vananenuiks kui mitte suisa tagurlikeks.

Sellist suhtumist tuleb muuta, sest avatud ja erinevate gruppidega arvestavas ühiskonnas pole kohta ealisel diskrimineerimisel. Siin tuleks ka riigil otsustavamalt sekkuda ealise diskrimineerimise juhtudesse töökohtadel. Rakendame ellu kuldaväärt mõtte, et keegi ei tohi end tunda tõrjutuna ja toogem eakad võrdväärsete partnerite, mitte hoolealuste ja ülalpeetavatena, tagasi ühiskondlikku dialoogi.

Pensionisüsteem vajab selgeid eesmärke

Tulevikus kõigile pensioniealistele väärika äraelamise kindlustamiseks tuleb pensionisüsteemi kaasata lisavahendeid ning muuta see efektiivsemaks. Ühe võimalusena võiks kaaluda tööandja pensioni kehtestamist, mida on paljudes riikides edukalt rakendatud.

Kindlasti tuleks suurendada kontrolli pensionifondide tegevuse üle. Nende tootlikkus on riiklik küsimus, mitte finantsasutuste siseasi. Kui suudame pensionifonde motiveerida panustama enam kohalikesse fiskaalinstrumentidesse ning käituma finantsturgudel vastutustundlikumalt, võidaksime sellest kõvasti.

Ka esimene pensionisammas vajaks edukamaks toimimiseks selgemaid ning läbimõeldumaid põhimõtteid. Miks mitte koguda sealgi fondipõhiseid reserve, paigutades need kodumaistesse tootlikesseväärtpabereisse? Suurte riigiettevõtete börsile viimisel oleks otstarbekas eraldada osa tulust pensionireservi, mis omakorda võimaldaks luua maksulaekumistest sõltumatu isetootva pensionirahastu.

Pensionisüsteemi pole otstarbekas enam käsitleda vanaviisi, raha laialijagamiseks mõeldud kassana, vaid tuleb püstitada kindlad eesmärgid rahapaigutuse ja tootluse osas.

Hooldekodud, seenioride majad ja toetatud koduteenused

Olen ka varem käsitlenud eakate toetatud elamise teemat. See on vanurite elukvaliteedi tõstmisel ülioluline.

Hooldekodude temaatika on leidnud meedias laialdast kajastust, pigem küll negatiivsest aspektist. Kindlasti vajab teema konstruktiivset käsitust, kuidas muuta teenus odavamaks, inimkesksemaks, väärikamaks.

Olen seda meelt, et hooldekodudest paremini täidaksid eakate ootusi seenioride majad, missarnaneksid põhimõttelt tavaliste munitsipaalmajadega. Erinevus seisneb selles, et korteritesse on paigutatud just vanuritele disainitud köögimööbel ning vannitoasisustus, mis arvestab ealisi iseärasusi. Igas korteris oleks ka häirenupp, mis võimaldab vajadusel kutsuda nii meditsiinilist abi kui ka hooldustöötajat. Eraldi oleks võimalus saada abi toidu tellimisel internetikauplustest, kasutada vastava tasu eest pesumaja teenust ning rentida mõistliku hinnaga koristajat. Teenused tuleb teha kättesaadavaks ka oma kodus elavatele vanuritele.

On äärmiselt oluline käivitada vanurite elujärje parandamisel praktilisi lahendusi, tõestamaks, et Keskerakond pole jututuba, vaid tegusate inimeste kooslus. 100 eurot pensionilisa on hea algus, ent tõeliselt hooliva riigini jääb sealt veel pikk maa.

3 kommentaari
  1. Nii nunnu 6 aastat ago
    Reply

    Pilt nagu Brežnjovi ajal! Üks vanur tõestab kogu kambale,kui hää on nüüd elada.
    4200 rutsi saavad eripenskarid ootavad 100 rutsi juurde!
    Kas on veel midagi kaunimat?

  2. Maali Maalt 6 aastat ago
    Reply

    Keskerakond on teinud elu ikka kõvasti halvemaks.
    Hinnad tõusevad kiirest ja ühtegi lubadust nad täinud ei ole.

  3. maali maalt 6 aastat ago
    Reply

    3 päeva tagasi on siin lehes liba maali maalt kõvasti möllanud.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.