Anne Ratman
Narva-Jõesuu, Hungerburg, Ust-Narva – sume ja soe. Suvine jalutuskäik läbi linna…
Ka sel aastal otsustasin endale suvelõpu hakul kinkida sünnipäevaks mere ja päikese… Siinsamas oma kodumaal.
Narva-Jõesuu on kuulus oma unikaalse looduskeskkonnaga. Euroopa üks pikimaid peenima liivaga randu, mis on raamistatud männimetsaga, kulgeb seitsme ja poole kilomeetri ulatuses mööda Soome lahe lõunakallast. Ideaalne koht mõtisklusteks ja kirjatööks. Ega asjata siin puhanud ka meie Tammsaare.
Kes ütles, et suvi on läbi? Kui augusti kolmandal dekaadil siia saabusin, ta justkui algas taas! Niisugust mahedat ilma oodatakse, kiired ei kõrveta, pole karta päikesepistet. Ja vesi! Vesi on ootamatult soojem kui juulis. Isegi tudikesed lähevad sulistama. Rannaäärsel rippkiigel on hea liivaseid varbaid kõigutada. Noored isad ja emad vankritega; igaühes pehme teki sees oma silmatera, värskes mereõhus õndsasti uinunud.
Suvel on raske leida kohta auto parkimiseks; rand on rahvast täis. Kuurort on populaarne piiterlaste seas, rahvast on mujaltki – meie kiusliku Balti mere hõbedane mänglevus hurmab. Mõned kuulsused on endale ostnud siin suvilad: satiirik Semjon Altov, poplauljanna Irina Ponarovskaja, keda ennast võid pargis jalutades rannariietes juhuslikult kohata.
Tallinnasse käib Narva-Jõesuust otsebuss kolm korda päevas. Võib sõita ka Narva ja sealtkaudu edasi oma sihtpunkti. Bussiühendus on tihe – iga poole tunni tagаnt. Liini hüved on ka turistide käsutuses, ja vahel juhtubki, et kohalikud jäävad bussist maha. Bussi teekond kulgeb piki Narva jõge. Mõnel kohal on jõgi imekitsas; teisel pool vaatab juba vastu suur naaber. Riigipiir, piirivalvelaevad seismas keset jõge. Mundrimehi on ka näha mööda kallast siinpool kõndimas.
Meiepoolses väikeses kalasadamas satun kalamehele kapuutsis ja vihmakeebis. Lähemalt uurides osutub see naisterahvaks – 20-aastase staažiga Tamara napsab kärmelt õnge küljest viidikaid ja pillutab maiust vahel kassidele, kes istuvad ta ümber ja ootavad pingsalt. Siin armastas kala püüda ka kuulus vene poeet Igor Severjanin, kes siia kolmekümnendail Toilast elama tuli; tema auks on siin paigutatud ka mälestuskive.
Kui viitsid, kõnnid jalgsi Šiškini männi juurde. Legendi järgi see olevat kuulsa karudega maali prototüüp. Selle juures meeldib end lasta pildistada noorpaaridel. Ja tava kohaselt ronib keegi puu otsa oma linti oksa külge siduma, teistest ikka kõrgemale. Kui liikuda Narva poole teiselt poolt, siis on tee ääres kõrgel künkal näha tank T-34, Teise maailmasõja mälestis. Ka siia tulevad pulmalised.
Sügisel on veidi nukravõitu, kuid siis saab soojendada end SPA-hotellides. Neid on palju. Olen siin ka talvel olnud, ja ka sel ajal on Narva-Jõesuu iseäralikult kaunis: rahvast pole üldse näha, võid uhkes üksinduses kõndida majesteetlike mändide all ja sisse hingata aromaatset õhku, kuni jõuad mööda metsaradasid jäätunud Soome lahe äärde, mis rabab sind oma silmipimestavalt valge iluga.
Mööda linnakest jalutades satud äkki „Prantsusmaale“. Siinne hubane kohvik: kui prantsuse köök on kuulus oma austritega, siis Narva-Jõesuu „Franzias“ pakutakse mangaalis suitsutatud angerjaid, mille üle kohalikud elanikud on sama uhked kui prantslased oma molluskite üle.
Minu siinviibimise ajal äkitselt kuulen ühel hommikul, et kusagil läheduses kõlab Eesti hümn. Ahhaa, mõtlen endamisi, Kersti Kaljulaid vist on ka oma nn Narva töönädala raames siia jõudnud – jõesuulaste muresid ära kuulama. Hiljem kuulen – võta näpust, kohalikus koolis oli hoopis esimene koolipäev.
Augusti lõpus, pärast 25. kuupäeva rand tühjenes äkki, sest pered sõidavad koju, laagrid lõpetavad töö, lastel algab kool. Ka Peterburi omad sõidavad minema.
Õhtune päikeseloojang. Selleks ajaks koguneb nautlejaid mere äärde hulganisti. Muidugi jäädvustama seda päikesekera kukkumist, ja siis ruttu feisbukki… Rahva meelishobi.
Merelained, lainte ja pilvede igavene mäng. Pärast väikest vihma leiab metsas ja linnapargis rohu seest seenekesi – pisikesed puravikud, kuuseriisikud, pesakonniti, ei puudu ka punased täpilised. Seeni on sel aastal parkides rohkem kui metsa all, sest suvi oli väga kuum.