Marko Šorin, Pärnu abilinnapea
Pärnus on pärast viimaseid valimisi palju uut. Omavalitsuse piirid on nüüdsest nii laialdased, et Pärnu linn kuulub Euroopa suurimate linnade hulka. Nüüd on meie linnal nii oma saar ja sood-rabad kui ka põllumaad ja kalasadamad. Pärnuga liitusid endised Audru, Paikuse ja Tõstamaa vald; nendelt siis ongi selline mitmekesine kaasavara.
Uus on Pärnu linnas Keskerakonna, Isamaa ja valimisliidu Pärnu vaheline koalitsioongi. Suurematest Eesti linnadest on Pärnus huvitav olukord, et linnapea koormat kannab valimisliidu esinumber. Teistes linnades on võimumängud juba ammu erakondade-vahelised. Uues koalitsioonis on Keskerakonna vastutada haridus, sport, kultuur ja sotsiaalvaldkond.
Vajalikud investeeringud
Koalitsiooni läbirääkimistel võeti ühiselt vastu ambitsioonikas plaan, et järgmise nelja aasta jooksul investeeritakse vähemalt 80 miljonit eurot. Investeeringud on mõeldud nii linna üldise olukorra parandamiseks (liiklussõlmed, kergliiklusteed), haridusasutuste remondiks (kolm lasteaeda ja kolm kooli) kui ka ühe täiesti uue lasteaia rajamiseks. Lasteaia kõrvale on tulemas igati korralik siseujula täismõõtmetes basseiniga, aga ka lasteaialastele ujumisõpetuse andmiseks. Siinkohal tuleks märkida, et viimane lasteaed ehitati Pärnusse kolmkümmend aastat tagasi ning siis olid normid ja tehnilised lahendused praegustest omajagu erinevad.
Päris suured lootused on pärnakad pannud lennujaama arengule, sest just õhuvärava kaudu oodatakse uut hingamist turismivaldkonnas. Pärnu on küll Tallinna järel turismisihtkoht number kaks, kuid ligipääs mujalt maailmast siia on üsna keeruline. Praegu pole siin toimivat lennuühendust, rongid ei paku mingit konkurentsi maanteetranspordile ja maantee on omakorda nii üle koormatud, et paljud peavad Tallinna–Pärnu maanteed lausa eluohtlikuks. Siin on andnud väga suurt abi vabariigi valitsus, kus on otsustatud investeerida Pärnu lennujaama, et see saaks avatuks 2020. aasta alguses. Samuti on märgata riikliku suhtumise järsku muutust Via Baltica osas. Kui eelmised aastad on olnud väga investeeringuvaesed ja progress oli vaevaline, siis nüüd on lähituleviku plaanides mitmete 2+2 teelõikude ehitamine. Liiklemine enimkoormatud maanteel kujuneb tänu sellele tublisti turvalisemaks.
Regulatsioonid saavad korda
Omamoodi väljakutseks on loomulikult uue omavalitsuse toimima hakkamine ning ühtsete kordade ja normide kehtestamine endiste normdokumentide baasil. Ainuüksi sotsiaaltoetuste korra kehtestamine kestis mitu kuud ning vajas mitut lugemist, et nelja erineva korra ühtlustamisel ei tekiks olukorda, et abivajajate olukord halveneks. Varasemate kordade põhimõtted ja arvutamiste käigud olid eri alustel ning toetuste hulk ja suurused olid küllaltki erinevad. Päris mitmele volikoguliikmele paistis sotsiaalvaldkond oma nüansirikkuses nii keeruline, et kohati ei suudetud eelnõus kuidagi orienteeruda. Kuid uuest aastast on Pärnu sotsiaaltoetuste kord üle terve linna ühtedel alustel. Peale selge regulatsiooni on nimetatud korra eesmärk olnud tagada toetus just abivajajatele ja puudustkannatavatele inimestele, lähtuvalt juhtumist.
Ka muud asjaajamiskorrad vajavad ühtlustamist lähitulevikus. Samas on mõningatel juhtudel kerkinud poleemika, et kas neid kordasid üldse peab nii kiiresti ühtsetele alustele viima, sest ühinemislepingus on selleks aega antud lausa neli aastat. Olen küll arvamusel, et mida varem uues olukorras käitutakse kui ühtses omavalitsuses, seda kiiremini avaldub ka ühinemise positiivne mõju. Seda enam, et reformi järellainetusena võime juba peagi näha piiride nihutamisi, näiteks endise Sauga valla asustusüksuste liitumisel Pärnu linnaga. Pärnu on piiridelt suur, nüüd on järg sisu kasvatamisel
et ka kohalikud ninad on hakanud rääkima üldiste sõnadega. Mida miski toob tädi Maalile aasta läbi, ei sõnagi. Et nüüdsest sõidab arst Maali juurde koju, pass ja isikukaart tuuakse koju kätte, toit tuuakse koju jne. Vist paistab kõik vastupidi, et kunagi sai asjad kohapeal aetud, nüüd pead lennukiga linna Marko juurde järjekorda kinni panema lendama.