Keskerakonna volikogu võttis täna vastu otsuse, mille kohaselt peab Eesti inimeste poolt järjest enam kasutatav e-hääletamise võimalus säilima ja arenema, kuid muutuma turvalisemaks ning võtma kasutusele topeltserverid.
Keskerakonna e-valimiste töörühma juht, endine IT-ettevõtja Erki Savisaar sõnas, et erakond on alati toetanud erinevate e-lahenduste kasutuselevõtmist ja innovatsiooni. „Esimesed digiallkirjad andsid Tallinna toonane linnapea Edgar Savisaar ja Tartu linnapea Andrus Ansip. ID-kaardi laialdasele kasutusele aitas kaasa ka selle sidumine tasuta ühistranspordi algatamisega Tallinnas,“ tõi Savisaar välja.
Küll aga on Keskerakond juhtinud Savisaare sõnul tähelepanu sellele, et e-valimistel pole võimalik sarnane kontroll kui muude lahenduste, näiteks digitervise, e-maksuameti või e-panganduse puhul, samuti on võimalik olnud hääletada teise inimese eest, kasutades tema ID-kaarti ning paroole. „Jätkame e-valimistele turvalisusküsimuste teadvustamist kindlasti ka edaspidi. See hõlmab inimeste teadlikkuse suurendamist viirustest ja pahavarast, aga ka sellest, et ID-kaart ja PIN-koodid on isiklikud ning need ei tohi jõuda teiste isikute kätte, et neid pahatahtlikud kasutada saaks,“ selgitas Savisaar.
Savisaar lisas, et e-valimised on pälvinud aastate jooksul inimeste usalduse ning on alternatiiv kabiinis hääletamisele, mida kasutatakse järjest enam ka vaatamata sellelegi, et eelmise aasta kohalike valimiste eel oli ID-kaardi toimimine ajutiselt ohus. „Eesti Keskerakonna volikogu võttis seda kõike arvesse ja otsustas, et e-hääletamine pakub inimestele rohkem võimalusi valimistel kaasa rääkida ning järjest enam kasutatav alternatiiv peab säilima, kuid muutuma turvalisemaks,“ rõhutas Savisaar.
Ta selgitas, et Keskerakonna hinnangul tuleb e-hääletamise turvalisuse kontrolliks luua lisaks teine e-häälte lugemise keskus, mis töötaks paralleelselt olemasolevaga. „E-häälte ülelugemise valimisjaoskonnad peavad olema moodustatud erinevatel alustel ning arendama oma tarkvara iseseisvalt kokkulepitud reeglite järgi. E-hääled dubleeritakse ja loetakse üle kahes sõltumatus lugemiskeskuses, peavad mõlema valimisjaoskonna tulemused olema identsed,“ selgitas Savisaar, et kontroll suurendab elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja läbipaistvust, säilitades samas häälte salajasuse ja vähendades inimfaktori mõju.
EESTI KESKERAKONNA VOLIKOGU OTSUS
E-riiki saab teha veelgi paremaks
E-riik on Eesti edulugu, mis on viinud meid maailmakaardile ning on üheks põhjuseks, miks oleme eeskujuks neilegi riikidele, kes on meist suuremad ja jõukamad. Saavutatu üle võivad õigusega uhked olla nii riik kui ka e-teenuseid arendavad omavalitsused, erasektor ja kõik Eestimaa inimesed. Eesti on nutikas ja see maksab tänapäeva digitaalses maailmas väga palju.
Päris kindlasti oli e-teenuste aktiivse loomise üks tugisammas ID-kaardi laialdane kasutuselevõtt. Juba 2002. aastal andsid toonane Tallinna linnapea Edgar Savisaar ja Tartu linnapea Andrus Ansip esimesed digitaalallkirjad. Täna ei kujuta me suhtluses riigiga, ettevõtluses, panganduses või muudes valdkondades ette igapäevaelu selle võimaluseta. ID-kaardi laialdasele kasutamisele ja arengule aitas kindlasti kaasa seegi, et 2003. aastal sidus Tallinna linn ID-kaardi elektroonilise ühistranspordi piletiga. Järjest populaarsemaks on muutunud ka 2005. aastast rakendunud e-hääletamine. Vaatamata sellele, et ID-kaardi turvalisus oli eelmisel aastal avastatud turvariski tõttu ajutiselt ohus, oli e-valijate arv 2017. aasta kohalikel valimistel rekordiline. Seega usaldab Eesti rahvas vaatamata võimalikele ohtudele e-valimisi.
Suurepärane e-riik vajab aga järjepidevat parandamist ja uusi lahendusi. Kui Eesti e-lahenduste ekspordi suurte edulugude digiretsepti, e-maksuameti, e‑panga ja muu e-asjaajamisega saab nende kasutaja kontrollida edastatud andmeid, siis e-valimiste puhul sarnast kontrolli teha ei saa. Eesti põhiseadus ütleb, et valimised peavad olema salajased ja just see tingimus ei võimalda eelnevatega sarnast kontrollitavust ning läbipaistvust.
E-valimiste läbipaistvuse ja usaldusväärsuse suurendamiseks saab e-hääletuse järelevalve võimalusi parandada aktiivsemalt selgitades, kuidas iga valija saab ja peab ise tagama hääletuse salajasuse. See hõlmab inimeste teadlikkuse suurendamist viirustest, paha- ja nuhkvarast ning kasutatavatest rakendustest. Samuti tuleb e-hääletamise puhul silmas pidada, et ID-kaart ja PIN-koodid on isiklikud ning need ei tohi jõuda teiste isikute kätte. Valimistel tuleb otsus internetis teha vabalt ja privaatselt, nagu ka valimiskabiinis. Senisest suuremat tähelepanu tuleb pöörata sellele, et inimese isikuandmeid ei kasutataks tema teadmata pahatahtlikult ära olukorras, kus ID-kaart on usaldatud nt hoolekandeasutustes või mujal kellegi teise kätte.
Keskerakonna hinnangul tuleb e-hääletamise turvalisuse kontrolliks luua lisaks teine e-häälte lugemise keskus, mis töötaks paralleelselt olemasolevaga, kuid oleks loodud ja hallatud näiteks erinevate avaliku sektori organisatsioonide poolt. E-häälte ülelugemise valimisjaoskonnad peavad olema moodustatud erinevatel alustel ning arendama oma tarkvara iseseisvalt kokkulepitud reeglite järgi. Luues süsteemi, kus e-hääled dubleeritakse ja loetakse üle kahes sõltumatus lugemiskeskuses, peavad mõlema valimisjaoskonna tulemused olema identsed. Kontroll suurendab elektroonilise hääletamise usaldusväärsust ja läbipaistvust, säilitades samas häälte salajasuse. Samuti maandab see riski, et e-hääli ja valimistulemust võidakse manipuleerida ja vähendab inimfaktorist tulenevaid riske.
Kindlasti tuleb jätkata e-valimiste võimaluste, ohtude ja õiguslike probleemide selgitamist avalikkusele, kaasates tunnustatud IT- ja õiguseksperte Eestist ning mujalt riikidest. Selgitada tuleb valijatele sedagi, et valimiste usaldusväärsus ja turvalisuse tagamine on nii igaühe enda kui ka riiklike institutsioonide ühine ülesanne.
Eesti Keskerakonna volikogu otsustab, et e-hääletamine pakub inimestele rohkem võimalusi valimistel kaasa rääkida ning valimiskabiini kõrval järjest enam kasutatav alternatiiv peab säilima, kuid muutuma turvalisemaks. Mõistame e-valimistega kaasnevaid riske, kuid teame ka seda, kuidas neid maandada. Kutsume kõiki, kes turvalist digitaalset keskkonda toetavad, meiega liituma. E-teenused on head ja e-hääletamine kaasab rohkelt inimesi demokraatlikku valimisprotsessi, kuid selle areng peab arvestama tänapäeva ohte ja arengusuundi. Seetõttu tuleb võimalikult kiiresti luua teine elektrooniline valimisjaoskond ehk elektrooniliste häälte lugemise keskus.
Kesknädal.ee
“… muutuma turvalisemaks…”. Järelikult Erki Savisaar ja Keskerakond kiidavad heaks ebaturvalised valimised ! Miks siis nii? Milline on tegelik eesmärk? Milleks on tarvis luua kogu maailmas ainulaadne valimissüsteem kus kindla valija asemel võib hääletada kestahes?
e-hääletamisel kasutatavatesse seadmetesse-arvutitesse on tänapäeval praktiliselt vaba juurdepääs nii välismaistel kui ka kodumaistel luureorganisatsioonidel .KAPO-l on “teabehanke” korras selleks koguni seaduslik õigus. NSA-st ja FSB-st pole mõtet rääkidagi. Häältega manipuleerimine nõuab pisut erinevat tarkvara kuid kasu lõigata saab ka sellest kui jälgida, kelle poolt huvipakkuv kodanik hääletas. Välisluure leiab nii potensiaalsed kodanikud keda värvata. Süvariigil on võimalik hinnata kodanike meelsust, mis võib kasuks tulla vastutavate ametikohtade jagamisel. Erakondade juhtidele võib lekitada infot, mille alusel määrata koht valimisnimekirjades… jne.
Osaliselt muidugi saab e-valimisi nii parendada, aga valimised peavad olema ka seaduse järgi ühetaolised, salajased, turvalised… Et seda teha, tuleks lõpetada e-valimiste lubamine „põllul“, so väljaspool valimisjaoskondi, kus pole võimalik vältida kõrvaliste isikute sekkumist ja mõjutamist valimise läbiviimisel. E-valimised peaksid toimuma nagu ka sedelvalimised valimisjaoskondades erapooletute valimiskomisjonide valvsa pilgu all.
nüüd võib lugeda, on keskbande ka minu ettekirjutisi lugenud ja sellest õppust võtnud. Asi ju selles, et e-hääletamine on tulevikus enesestmõistateav ning ei taheta olla ajast mahajäänu. Kui veel sõrgu vastu etaks ja siis äkki tunnustatks, siis paistaks see kole tagurlik välja. Sellepärast püüabki keskbande tasapisi salaja e-valimise toetajaks muutuda.
Erkil on õigus vaid selles, et sellisel kujul hääletamine ei paista turvalisena. Kuid ei tema ega keegi teine julge tunnistada, et viga on hääletamise salastatuses. Viimasest saaksime aga lahti, kui KOGU hääletamine ja eriti hääletamistulemused oleksid AVALIKUD!
Mika ma peaks salatsema, et mina ei hääleta Kaja või Jurka või muu nende tallalakkuja poolt? Hääletada saab ju paljude poolt ning üks ei pidavat olema sitem kui teine või kolmas. Muidu poleks neid esitatud ega nimekirja topitud. Ja nimekirjagi ei topita hääletatavaid nende mõistuse või sobivuse alusel, vaid kuulekuse ja altkäemaksude alusel.
Seega pole ülds etähtis, kelle poolt keegi hääletab või mitte.
Mina tunnistan, et ma ei hääleta kellegi poolt juba sel põhjusel, et nt riigikogu valimisseadus on vastuolus põhiseaduse §60 lg1-ga ning tulemused on seega iseenesest ebaseaduslikud. Ning meil jätkub samasugune de facto seisund nagu oli ENSV-s.