Alles see oli, kui kultuuriminister Indrek Saar tahtis sotside parteid juhtima hakata. Ei õnnestunud. Nüüd läks lausa läbi ajakirjanduse riidlema Urmas Reinsalut, et too süüdistas koalitsioonis olevaid sotse aktsiiside langetamise tuksikeeramises.
Ka kunagine spordimees, rahandusminister Toomas Tõniste ei saanud vaikida. Tema teatas meelelahutuslikule Õhtulehele, et „piirikaubanduse vähendamiseks on põhimõtteliselt kaks võimalikku teed. Üks on see, et külmutada aktsiisid pikaks ajaks ja oodata, kuni Läti ajapikku järele jõuab. Teine võimalus olnuks langetada aktsiisi oluliselt ehk siis Läti tasemele ja loota, et piirikaubandus sellest seiskub”.
No ei, lootmisega kaugele ei jõua, peab ikkagi tegutsema. Aktsiiside langetamine sai kujuka näite just Lätimaal. Nemad võtsid aktsiisid alla juur- ja köögiviljadel, ning oh imet, hinnad jäid ikka samaks! Kaupmehed väänasid kohe kõik juurde ikkagi viimasele lõpphinnale. Nii et vana spordimees võib loota, aga elu käib ikka oma rada pidi. Vaadates järgmise aasta eelarvet, võime kinnitada, et see on struktuurselt tasakaalus. On ka väike ülejääk, seega valitsus järgis maksurahu. On selgelt välja öeldud, et uusi makse ei tule.
Samuti teame, et tühistati kõik Reformierakonna poolt plaanitud maksutõusud. Kui aga vaadata kütusehindu, siis juba mitmeid kordi on kaupmehed lubanud hinda tõsta. Ikka sama aktsiisi puhul, mis jääb muutmatuks.
Alkoholiaktsiisi on laekunud varasemast rohkem ja seega pole siin aktsiisid oma mõju avaldanud. Lätimaalt alkoturistide tehtud ostude languse üheks põhjuseks sai hinnatõus plastpudelite keelustamisel. Kohalesõit maksab ning ainult suure ja mitmeliikmelise seltskonna puhul võib see olla kasulik.
Tulles tagasi Indrek Saare juurde, tuleb temaga nõustuda, et “need on õiged otsused ning mul on raske mõista, miks Isamaa pärast läbirääkimisi ja kokkuleppele jõudmist neid kokkuleppeid nüüd kahtluse alla seab. Ma ei usu, et nende tegelik soov on suurendada alkoholitarbimist Eestis, mängida enne valimisi maksudega ja seada kahtluse alla eelarve tasakaal ning seejuures mitte saavutada olulist piirikaubanduse vähenemist”.
Kõik on õige, aga kas seda arutelu ministrihärrad ei saanud pidada oma koalitsioonikoosolekutel? Milleks siis veel läbi ajalehe tolmu keerutada?
Kn
üldse on kärakas aktsiis peal? Laske kärakas vabaks. Las joovad aga kui korda rikud, siis oi-oi-oi milline trahv tuleb! Tuled ööklubist välja ja korraks häält tõstad, kohe 1000€ trahvi! Järgmine kord 1000+1000€ jne. Ning enne ei saa puurist lahti kuni trahv pole välja teenitud sunnitööl. Sunnitööks on Eesti koristamine, varemete lammutamine ja muu lihttöö lollpeadele. Või valitsusele ei meeldi kord siin ja seal?
Käin seal Valka viinalaos ja ikka kasulik. See on meie armastatud valitsuse kingitus vaesematele.
Avalikult poleks seda saanud ju teha.
Läti aitas asja asjada.
Oleme tänulikud.
Läheme aktiivselt kollektiivselt valima, iks…
Veame hoolega ja varsti uusaasta tulekul!
Tervitus joodikutele! Ma ei kadesta teid.
Vinaga saab kõik haigused terveks.
Ka terved haigeks…
Igatahes Läti versioon on igati meeldiv ja need paar sammu üle piiri pole rasked käia.
Raha kokkuhoid missugune.
Ikka viin…
keskbandele: Pange käiku bussiliin Võrost Lätti. Sõidaks see 2 teed mööda: üks läbi Rõuge ja Mõniste, teine Alulinna läbi Ruusmäe. Ja juba novembrist peale.
Lätimaa näide porgandihinna tõstmisest on hää!
Nii see toimib.
Valitsus alandab, kaubajõmm tõstab.
Midasiin tarka teha?
Pange tulumaks viinavabrikule ja kohe põletab käraka odavamaks.
Ainult see mõjub.
Lollus on ju naljakas, vähemalt nii kaua, kuni ta ohutus kauguses, teisel pool ekraani püsib.
Mul on hea meel et seda alkoaktsiisi ei langetatud, sest nagu artikliski mainitakse, ega see lõpphinda ei mõjuta, kaupmees väänab kohe selle osa lõpphinnale otsa. See on nii ka siin. Näitena sobiks diislikütus, mille aktsiisi ei tõstetud, aga hind keris samasuguse hooga nagu bensiinilgi. Kui konkurents puudub ja valdavalt tegeletakse kartellindusega, siis pole lootustki, et midagi muutub. Tõsi, viimasel ajal on pisut märgata ka konkurentsi kütuseturul, aga õige pisut.
Igasuguse maksu langetamise juures peab arvestama sellega, et ka siin kohapeal ostes laekub vähem makse ja kas keegi on suuteline prognoosima ja välja ütlema……..kas sellest me üldse võidame või jääme hoopis miinusesse. Tahaks arvutusi näha. Kuidas on võimalik teha majandus ja maksualaseid otsuseid pimesi, sest mulle isiklikult tundub et sel nädalal avalikustatud EKRE majanduspakett on tehtud ilma igasuguste arvutusteta ja lihtsalt eeldusel, et kui maks on väiksem, siis seda laekub rohkem. Sedasama retoorikat rääkisid meile oravad kõik need aastad, et mida väiksemad maksud seda rohkem neid laekub, aga mis tegelikult juhtus. Egas ettevõtja pole loll, tema tahab ise kõige rohkem raha saada ja ei soovi seda kellegi teisega jagada, ka riigiga mitte ja nii leitigi moodused kuidas riigist raha välja vedada, kuidas oma tulud dividendidena välja võtta ilma sots.maksu maksmata. Ja tulemus oli….riigil ei jätkunud raha sotsiaalprobleemide lahendamiseks, inimesed lahkusid, maksumaksjaid jäi vähemaks, majandus kiratses ja riik praktiliselt ei arenenud, elatustase ei tõusnud, vaid vaeseid tuli juurde.
Me ei saa läheneda mitte mingil juhul piirikaubandusprobleemile nii, et alandame makse. Läti elatustase ja palgad on meist maas ja oleks ääretult rumal hoida oma maksud madalad selle pärast et mingi naaberriik on meist arengust maas. Meie siht peab olema ettepoole suunatud ja edasi liikumine ja võimaluste leidmine kuidas oma riigikassat muudmoodi täita annaks ja et makse ka reaalselt rohkem laekuks. Minu arust on alkorallist osavõtjate ja teadlikult oma raha naaberriigile viimine sügavalt isikliku suhtumise taga. Piiriäärsete elanike kohta see ei käi, aga kui kesk-eestist sinna juba sõidetakse, siis sorry….te ei austa oma riiki ja olulist hinnavõitu sealt kaugelt tuues te ei saa koos kütuse kuluga.
“Eestis kulub igal aastal autokütusele umbes 10 miljardit eurot, mis teeb 7500 eurot iga inimese kohta (rinnalapsest raugani). „See raha läheb naftašeikide taskusse. Milleks me neile seda kümnist maksame, kui nutika planeerimise abil saaksime kõik oma sõidud tehtud kodumaal toodetud energiaga?” püstitab Jarmo Tuisk küsimuse. ”
Auto paaki,bensiini ja diisli asemel,vala vett !!
HHO aparaadi abil teie autost saab veemootoriga auto.
Vesiniku mootorid on sõidukite omanikele põnev teema. Meie ettevõte on välja töötanud elektrolüsaatorid, mis suudavad asendada peamise kütuse (bensiin, diislikütus) 70-90%. Mõnel juhul on see 100%. Autosid testiti edukalt 2 aastat.
Mootori tulemused olid suurepärased,mootori võimsus suurenes kuni 35%.
Meie ettevõte on keskendunud vajaliku võimsuse saavutamisele sekundis piisava koguse vesiniku gaasi veest eraldamiseks. Plahvatusohtlikku gaasi ei kogune ja seda ei ladustata silindritesse. Õnnetusjuhtumi või muu kahju ja süüte korral on plahvatus välistatud, sest süsteem on täidetud veega ja gaas kohe tarvitatakse sisepõlemismootoris. Mitte midagi ei ole plahvatada.
Muudame Eesti kõige odavama energiaga riigiks meie piirkonnas. Selleks vähendame gaasi- ja elektriaktsiise, alandame elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.
VIINA ANNAME LAUSA TASUTA!
Viin on tugevate jook.
Seda ei saa keelata.
Ja ega ta kallis ka pole.
Üks pudel tuleb kätte kusagil pooleteise euroga.
Ülejäänud on maksud!
Niimoodi, seltsimehed!
Tervise seisukohast on väga tähtis, kus-kohast alkot ostan ! Kui saan poole odavamalt Lätist ostetud, jääb järgmiseks korraks ka money-t alles, ehk ka üle-järgmiseks !
Ja see ongi juba tervis, ei pea money pärast muretsema … !
Minul on suurenenud, sest varem ma ei ostnud mitte kunagi õlut koju kastide kaupa aga nüüd pole alla 3 kasti kunagi ostnud kui Lätis olen käinud. See õlu kuidagi hõigub ja sosistab seal külmkapis ja keldris, et “joo mind”. Nüüd lähebki teda rohkem kui enne. Tervise kohta ei oska midagi öelda.
Olen ikka tugitoolisportlane edasi.