Keskerakonna saadik Märt Sults leiab eelnõu mustandis, et täielikule eestikeelsele haridusele üleminek vajab vähemalt kolme ettevalmistusaastat ja lisaks ka kahe eeltingimuse täitmist.
Esiteks tuleb Sultsi sõnul õpetajaid õpetada oma ainet muukeelsetele õppuritele eesti keeles andma, nii et õppeprotsess arvestaks ka erinevate rahvuste eripära. Praegu on Sultsi sõnul tegu küll oma aine spetsialistidega, kuid nad kas ei valda piisavalt eesti keelt või siis ei tunne õppurite kodukeele eripära, et tuupimismehhanismi asemel reaalne õppeprotsess luua. Sellest tulenevalt ei suuda õpetajad luua ka paindlikke metoodilisi võtteid. Sultsi hinangul on selliseks ettevalmistuseks tarvis ligi poolteist aastat aega.
Teiseks tuleb välja koolitada õppejõud, kes oleksid suutelised õpetajaid välja õpetama riiklikku keele-eesmärgi elluviimiseks. See puudutab Sultsi sõnul nii alusharidust, põhiharidust kui ka gümnasiste õpetavaid õpetajaid. Ettevalmistatud õppejõudude kaader, kes oleks võimeline õpetajaid koolitama ja õppetööd läbi viima näiteks venekeelsete õppuritele eesti keeles, on Sultsi hinnangul olematu. Sultsi kinnitusel on metoodikad selleks juba ammugi loodud ja mitmed koolid õpetavad muukeelse kodukeelega õpilasi riigikeeles edukalt. Ometi ei propageerita nende kogemusi ja metoodikaid laiemalt.
Õpetajate õppeaeg – eeldusel et neil on oma erialal juba kõrgharidus – on Sultsi sõnul samuti umbes 1,5 aastat.
Kokkuvõtvalt leiab Sults, et üleminekuks täielikule eestikeelsele haridusele on vaja vähemalt kolme aastat ettevalmistus- ja koolitusaega tulevastele õppejõududele, kes õpetavad õpetajaid, ja õpetajatele, kes hakkavad olema klassis õpilasi õpetama.
Seni kuni kaader ettevalmistamata, on Sultsi hinnangul ükskõik, mis keeles õpitakse, vahearvestused, tasemetööd ja eksamid tuleb aga igal juhul teha riigikeeles. Järgmisesse astmesse peaks Sultsi sõnul pääsema ainult selle tingimuse täitmisel, kaasnegu sellega kasvõi 45-aastaselt 9. klassis käimine.
BNS